KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Raina Pärn Otsuse tegemise aeg ja koht 6. märts 2025. a, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-12547 Tsiviilasi K. F. M.-i hagi R. Y. F. M. abiel

§ 67

lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse

§ 67lg 2 järgi, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Kohtule esitatud dokumentide kohaselt on K. L. (pärast abiellumist nimi F. M. ) ja R. Y. F. M. abiellunud XXX, abielu on registreeritud XXX perekonnaseisubüroos (abielu tõend nr XXX). Hagejal ja kostjal on 2 ühist alaealist last, XXX sündinud D. L. F. M. ja XXX sündinud M. F. M. (dtl 6-9). 2 K. F. M. on esitanud kohtule hagi abielu lahutamiseks. Seega nõue on esitatud õigustatud isiku poolt

§ 65lg 1 alusel.

Kohus leiab, et abielu lahutamise peamine eeldus on käesoleval juhul täidetud, s.o hageja ja kostja abielulised suhted on lõppenud. Nii hageja kohtuistungil, kui ka kostja kirjalikult on selgitusi andes kinnitanud, et umbes veebruari lõpust 2024 on poolte abielulised suhted lõppenud. Kostja jäi pärast lahkuminekut Eestisse elama, kuid juulis 2024 kolis kostja Portugali, kus ta elab tänaseni. Seega käesolevalt elavad hageja ja kostja erinevates riikides (varasem ühine elukoht oli Eestis). Kuigi pooled on lahus olnud umbes aasta, ei ole kohtu arvates esitatud asjaolude pinnalt alust olla veendunud, et hageja ja kostja abielulised suhted taastavad. Nimelt järeldub kohtule esitatud tõenditest ja selgitustest, et perekonnas oli enne kostja lahkumist suur tüli (toimunud on kostja ähvardamine, mida ta enda selgituste kohaselt on tõsiselt võtnud ega julge Eestisse tulla). Hageja on selgitanud, et kostja ähvardab temalt lapsi ära võtta, kuid suhtleb nendega videokõnede teel. Elatist ta ei tasu. Lisaks on hageja kinnitanud, et käesoleval ajal ei pea ta võimalikuks leppimist (

§ 67lg 3).

Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et poolte abielulised suhted on lõppenud, mistõttu lahutamine on õigustatud

§ 67lg 1 alusel.

3. Kohus selgitab, et abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub (

§ 66p 2).

4. Hageja soovib lahutamise järgselt kanda perekonnanime L. . Seega PKTS § 48 lg 1 p 2 ja NS § 11 lg 1 alusel tuleb määrata, et hageja nimeks saab pärast abielu lahutust L. . Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest (pooled kannavad ise oma menetluskulud) kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 3