KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-10720 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk K

§ 210

lg 2 - § 25 lg 2 järgi, K.L süüdistuses

§ 210

lg 3 - § 25 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)

1. jaanuari 2016 otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav R.Z-i (R.Z, isikukood XXX) ja süüdistatav K.L (registrikood xxx) kaitsja vandeadvokaat Jüri Leppik, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta süüdistatav R.Z- i ja süüdistatav K.L kaitsja vandeadvokaat Jüri Leppiku apellatsioon Viru Maakohtu
2. jaanuari 2016 otsus peale läbi vaatamata ja tagastada see esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Viru Maakohtu 25.01.2016 kohtuotsusega tunnistati R.Z süüdi

§ 210

lg 2 - § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti rahaline karistuse 120 päevamäära, s.o 3360 eurot (arvestades päevamäära suuruseks 28 eurot).

§ 66

lg-te 1, 3 alusel määrati rahalise karistuse 3360 euro tasumine ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Sama otsusega tunnistati süüdi K.L

§ 210

lg 3 - § 25 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks rahaline karistus summas 16 000 eurot.

§ 73

lg 2 alusel kohustati K.L koheselt tasuma riigi tuludesse 1000 eurot.

§ 73

lg-te 1, 3 alusel määrati, et karistus ülejäänud summas, s.o 15 000 eurot, jätta tingimuslikult kohaldamata ning täitmisele mitte pöörata, kui K.L ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 1

1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatavate kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist, kuna prokuratuuriga sõlmitud kokkulepe on saadud väidetavalt pettuse teel. Kokkuleppemenetluses ei avaldanud prokuratuur kaitsjale ega süüdistatavale olulisi asjaolusid selle kohta, et käesolevas menetluses kogutud materjale kasutatakse teise kriminaalasja menetlemiseks. Kaitsja on seisukohal, et isikul on õigus nõuda, et riik menetleks tema suhtes tõusetunud kahtlused ühe kriminaalmenetluse raames. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja apellatsiooniga, leiab, et süüdistatavate kaitsja apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada selle esitajale. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.
3. Esmalt märgib ringkonnakohus, et käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mistõttu kohtuotsuse apellatsioonikorras vaidlustamine on KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt piiratud. Nimetatud sättest koos KrMS § 318 lg-ga 4 tuleneb, et kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale ei saa apellatsiooni esitada, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS
4. peatüki
5. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
6. Apellatsioonis soovitakse sisuliselt kokkuleppemenetluse otsuse tühistamist, kuna R.Z on pärast kokkuleppemenetluses otsuse mõistmist olnud allutatud teises kriminaalasjas menetlustoimingutele. Teise kriminaalasja menetlemine ei ole takistuseks kokkuleppe kinnitamisel ning isiku süüdimõistmisel. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole R. Z-ile süüdistust esitatud ehk isegi kui on toimunud nimetatud menetlustoimingud, on asi veel kohtueelses menetluses. Ringkonnakohus ei ole kriminaalasja materjalidega tutvudes tuvastanud ühtegi asjaolu, mis annaks alust kokkuleppemenetluses tehtud otsuse vaidlustamiseks ega ole tuvastanud KrMS § 318 lg-st 4 tulenevaid asjaolusid. Teiste kriminaalmenetluste paralleelne toimumine ei ole käsitletav KrMS § 339 lg 1 p 12 rikkumisena. Seega puudub apellatsiooniõigus nii R.Z kui ka K.L.
7. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 jätab ringkonnakohus R.Z-i ja K.L kaitsja apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle esitajale. 2 /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Maarika Kuusk 2