MS § 426, § 383, § 384 ja §
järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel mõisteti A.Y-le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 aasta vangistust, suurendades mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 07.04.2016. a otsusega mõistetud 6 kuu pikkuse vangistuse võrra.
lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendati A.Y-le mõistetud 1 aasta pikkune vangistus 360 tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrati, et A.Y-l tuleb üldkasuliku töö tunnid ära teha 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustati A.Y-d üldkasuliku töö tegemise ajal täitma talle pandud kohustusi ja järgima kontrollnõudeid ja vastavalt
§-s 75 sätestatule.
lg 2 p 2 alusel määrati A.Y-le käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi. Kohtuotsus jõustus 22.04.2017. Tartu Maakohtu 24.11.2017 määrusega
a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-2573 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 9 kuud 20 päeva vangistust, täitmisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Kuritegude vägivaldsuse raskusaste on muutunud kergemaks. Varasemalt on isikut karistatud vägivaldsete kuritegude eest oma lähedaste vastu ning varavastaste kuritegude eest. Praegu kannab karistuse nooremate kui kaheksateistaastaste isikute alkoholi tarvitamisele kallutamise eest. Kinnipeetava sõnul tal on olemas pooleliolev kriminaalasi. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine, sotsiaalsete oskuste puudumine ning riskiv ja tagajärgi mitte arvestav käitumine. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kurit eo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung A.Y taotles enda tingimisi ennetähtaga vabastamist elektroonilise valve alla ja avaldas, et tal on uus kriminaalasi pooleli, kokkulepe on tehtud, et praegusele karistusele läheb 7 kuud juurde. Selgitas, et juhul, kui ta peaks vabanema, siis ta kokkuleppe juurde ei jää, aga kui ei vabane, siis jääb kokkuleppe juurde. Arvas, et kohus peaks teda usaldama, kuna ta ei taha rohkem vanglas olla, tahab vabaduses tööle minna, töökoht on ehitusel olemas. 2 Prokurör Elle Karm asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kaitsja Toomas Laanemaa hinnangul ei ole täidetud elektroonilise valve kohaldamisega seotud tingimused, sest kinnipeetava elukohta ei ole võimalik paigaldada valveseadet. Samas ennetähtaegse vabastamise tingimus on täidetud, kuna isik on ära kandnud vähemalt poole talle mõistetud karistusest. Vanglas käitumisega probleeme pole olnud, vabaduses on töökoht olemas, selles osas võiks isiku ennetähtaega vangistusest vabastada. Probleemiks on aga teine kriminaalmenetlus, kus on teistsugustel tingimustel sõlmitud kokkulepe ja sellest ei saa üle ega ümber. Kaitsjana Toomas Laanemaa toetas kinnipeetava ennetähtaega vangistusest vabastamise taotlust. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt
lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Isikut on kriminaalkorras karistatud kolm korda. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasem ad karistus ed ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist vaatamata sellele, et kuritegude raskusaste on muutunud kergemaks. A.Y käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama ema ja vanaisa juurde. Tegemist on majaga, milles on 3 tuba ja köök: kinnipeetav asub elama vanaisaga ühte tuppa ja teises toas elab ema koos kolme tütre ning elukaaslasega. Kriminaalhooldaja hinnangul on eluase ülerahvastatud ja A.Y-l puudub koht privaatsusele. Arvestades asjaoluga, et A.Y Vahari näol on tegemist impulsiivselt käituva isikuga, kes peab pidutsemist ning alkoholi tarvitamist normaalseks, kuid kes alkoholi tarvitanuna võib käituda agressiivselt, siis ei pruugi ühiselu reeglite ning normide järgimist nõudev elukoht olla kinnipeetavale sobiv. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei ole eluase sobilik ka elektroonilise valve kohaldamiseks seoses majas esinevate voolukõikumiste ja elektrikatkestustega. Kohus asub seisukohale, et A.Y-l puudub elukoht tema ennetähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Elukoha olemasolu ja selle sobivus on aga kinnipeetava ennetähtaegse elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise vältimatuks eelduseks. Isiku lähedasteks on ema ja kolm alaealist õde. Ema hindab omavahelisi suhteid viimasel ajal heaks. Samas on isik vägivaldseid kuritegusid toime pannud ka ema ja õe vastu, mis näitab, et kinnipeetav võib pereliikmetele olla ohtlik. 3 Kinnipeetaval on ka laps, kuid suhe temaga ja lapse emaga on katkenud ning lapse ema ei soovi, et kinnipeetav osaleks lapse kasvatamisel, kuna isik enne vangistust käitus oma pere suhtes ülinõudlikult ning autoritaarselt. Samas ei saa jätta märkimata, et isiku tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega koos pani toime kuriteod ning oli nende poolt mõjutatav. Kohtu hinnangul ei soodusta kriminaalse mõtteviisi, käitumise ja taustaga isikutega läbikäimine kinnipeetava taasühiskonnastumis t. Suhtlusringkonna muutmine on aga meele- ja järjekindlust nõudev protsess ning seda olukorras, kus isik elab vanade sõprade, tuttavate ja kuriteokaaslastega samas piirkonnas. Positiivseks loeb kohus asjaolu, et kinnipeetaval on vabanemise korral olemas töökoht OÜ’s xxxx, kus ta töötas ehitajana ka enne vangistust. Kuna isikul on 80% ulatuses töövõimekaotus, siis on tal võimalik vabanedes saada nii töövõimetuspensioni kui ka sotsiaaltoetust, mis peaks tagama tema esmavajaduste rahuldamise. Töötasu on samuti oluline, kuna isikul on tasumata nõudeid summas 1706,04 eurot ja kinnipeetav on majandusliku kasu saamise eesmärgil varem toime pannud varavastaseid kuritegusid. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi tarvitamisega, tema enda sõnul jõi iga päev kanget alkoholi ja kuriteod pani toime alkoholi saamise eesmärgil. Isik peab normaalseks pidutsemast ning alkoholi tarvitamist vaatamata sellele, et see tema jaoks probleeme tekitab. Kõige suuremaks probleemiks on see, et alkoholi joobes ärritavad teda erinevad inimesed oluliselt rohkem kui kaine peaga ning seetõttu võib ta muutuda nende suhtes vägivaldseks. Samas ta ei näe selles probleemi, kui ta mõne inimese paika paneb - oma sõnul annab ta neile eelnevalt mõned võimalused lahkuda või oma käitumist parandada. Isik ise usub, et alkoholi tarvitamine on tal kontrolli all ning ta ei vaja selles osas abi. A.Y-l on diagnoositud alkoholi sõltuvus. Kohtu hinnangul tuleb alkoholi tarvitamises ja alkoholi tarvitamisse suhtumises näha riskitegurit ja seda olukorras, kus isik ise probleemi ei tunnista. Kinnipeetav on vanglas määratud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mis on suunatud sõltuvusainetega seonduvate riskide teadvustamisele ja sõltuvuskäitumise muutmisele. A.Y-l esineb hüperkineetiline käitumishäire ja segatüüpi spetsiifilised arenguhäired, tema enesehinnang on kõrgenenud, kõnes ilmneb enesekesksus, kesise introspektsioonivõimega, isik suudab end kirjeldada vaid mõne sõnaga ja enda käitumist analüüsib formaalselt. Kinnipeetav teab, et kipub olema laisk ja liigse vaba aja tekkimisel kulutab selle "lolluste" tegemiseks. Isik nendib, et "võtab mõistuse pähe", sest ei taha enam vanglasse sattuda. A.Y eeldab kõigilt oma ümbritsevatelt endale meelepärast käitumist või muidu läheb nendega kas tülli või lihtsalt minema. Iseseisvumine on kinnipeetava jaoks keeruline. Isiku hoiakud on äärmiselt rigiidsed. Kõige olulisemaks on isiku jaoks tema enda heaolu ja mugavus, alles seejärel võib teistele mõelda. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkus kriminaalhoolduse nõudeid ja ei teinud nõuetekohaselt üldkasulikku tööd. Seega ei osanud isik hinnata talle antud võimalust kanda oma karistust vabaduses. Kohtul puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid ehk asjakohased olukorras, kus kohtul oleks veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Praegusel juhul puudub kohtul igasugune alus arvata, et ainuüksi isiku vabanemissoovist ja väitest, et ta ei taha 4 enam vanglas olla piisaks tema kuritegeliku hoiaku ja käitumise mittekordumiseks. Ka ei saa jätta märkimata, et kriminaalasjas 1-18-6323, kus A.Y on süüdistatav, ei ole Tartu Maakohus veel otsust langetanud. A.Y on vangla hinnangul ohtlik ühiskonnas ja o ht on kõige suurem siis, kui isik ei suuda enda emotsioone kontrollida ja käitub tagajärgi mitte arvestavalt. Lisaks suurendab ohtu ja mõjutab isiku riskikäitumist tema senine alkoholilembus. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus jätab A.Y tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata, kuna vastamist mittetoetavad argumendid on kaalukamad kui vabastamist toetavad asjaolud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.