4-18-4368 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoobril 2018. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-18-4368 Kohtukoosseis Kohtunik Velm

§ 227

lg 2 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) U.P (isikukood: XXX ) Eesti Vabariigi kodanik Aadress: xxx, Harju maakond E-post: xxx Tel: xxx Töökoht: töötu Karistatus: kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747), Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Aadress: Rahumäe tee 6/1 Tallinn Harjumaa 11316 E-post: pohja@politsei.ee Esindaja: juhtivmenetleja Enel Kuiv Menetluse liik Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 2 kohus otsustas:

1. Rahuldada osaliselt U.P kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 06.08.
2. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2302,18,
4. Tühistada Politsei- ja Piirivalveam eti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärele valvekeskuse kohtuesindusgrupi 06.08.
5. a üldmene tluse otsus väärteoasjas nr 2302,18,006583 osaliselt karistuse osas.
6. Mõista U.P-le

§ 227

lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 75 (seitsekümmend viis) trahviühikut, s.t 300 (kolmsada) eurot.

1. Rahatrahv tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul . 4-18-4368
2. Muus osas jätta Politsei - ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 06.08.
3. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,18,006583 muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank või EE701700017001577198 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 4100081886 ja selgitus „ Rahatrahv väärteo asjas nr 4-18-4368“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusalusel isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
4. KAEVATAV OTSUS 06.08.
5. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtiv spetsialist Aivar Hirs üldmenetluse otsuse (KVM tl 7 ) väärteoasjas nr 2302,18,006583 U.P suhtes. Otsusega karistati U.P liiklusseaduse (edaspidi:

) § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 (kolmeks) kuuks. Menetlusalust isikut karistati

§ 227lg 2 järgi selle eest, et ta 13.07.2018.

a kell 18 :30 Harju maakonnas, Kose vallas, Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa tee 53. kilomeetril juhtis mootorsõidukit Land Rover Ranger Rover registreerimismärgiga x asulavälisel teel kiirusega 131+/-4 km/h, suurim lubatud sõidukiirus sellel teel on 90 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 37 km/h. Väärteoprotokolli ja –otsuse kohaselt rikkus U.P sellise tegevusega

§ 15

lg 1 p-s 1 sätestatut ning pani toime

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo (KVM tl 1, 7).

1. KAEBUS 24.08.
2. a on U.P esitanud Harju Maakohtule kaebuse (kohtu tl 1-2) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 06 .08.
3. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2302,18,
4. Kaebaja vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse täielikult, sest leiab, et otsus on tehtud valede motiivide põhjal ja ekslikult. Kaebaja tunnistab, et hetkel kui kiiruskaamera teda filmis oli kiirus suurem, kui võis olla, kuid leiab, et otsuse tegemisel pole kohtuväline menetleja arvesse võtnud fakte, mis peaksid olema otsust kergendavad. Kaebaja väidab, et väärteo toimepanemise ajal sõitis Tartu poole palju autosid ning seoses asjaoluga, et tema ees sõitsid autod, kes liiklesid aeglasemalt kui lubatud kiirus, pidas ta vajalikuks asuda möödasõidule. Kaebaja leiab, et möödasõiduga aeglasematest autodest ei tekitanud ta liiklusohtu ei vastutulevatele ega möödasõitvatele autodele. Kaebaja on hetkel töötu ja tema ainus sissetulek on seotud autoga, mistõttu leiab ta, et kolmeks kuuks lubade äravõtmine on väga suur ja karm otsus.
5. KOHTUVÄLISE MENETLEJ A SEISUKOHT 27.09.
6. a saatis Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivmenetleja Enel Kuiv Harju Maakohtule 2 4-18-4368 kirjaliku seisukoha U.P esitatud kaebusele (kohtu tl 5-6). Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline mene tleja on seisukohal, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Menetlusalune isik ületas teadlikult lubatud suurimat sõidukiirust ning pani tahtlikult toime ohtliku liiklusalase süüteo, mille karistamisse ei saa suhtuda kergekäeliselt. Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu asjaolule, et enam kui 20% liiklusõnnetustest on käesoleval aastal juhtunud just ebaõigelt valitud sõidukiiruse tõttu. Vaatamata sellele, et U.P käitumises 13.07.2018 oht lõplikult ei realiseerinud ja kõrvalised isikud ning kaasliiklejad vigastada ja nende vara kahjustada ei saanud, tuleb toime pandud süütegu pidada äärmiselt ohtlikuks teguviisiks. Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu asjaolule, et kuigi karistusregistri andmetel U.P tänaseks kehtivaid väärteokaristusi ei ole, siis näitab väljatrükk menetluse infosüsteemist, et kaevatava väärteo toimepanemise ja kohtuvälise menetleja poolt tehtud karistusotsuse tegemise ajal oli menetlusalusel isikul kehtiv karistus seoses lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega. Eeltoodu näitab kohtuvälise menetleja arvates vägagi ilmekalt kaebaja äärmiselt üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja võimalikku saabuvasse tagajärge ning ranget vajadust kohaldada karistusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebaja väitega, et kohtuvälise menetleja karistusotsus on tehtud valedel motiividel ja ekslikult. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasja materjalidega ja maakohtule esitatud kaebusega, asub seisukohale, et kaebaja ei taju jätkuvalt mootorsõiduki juhina liiklusreeglite eiramisega kaasnevat ohtu. U.P-le määratud karistus 3- kuulise mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol kajastab riigi adekvaatset karistusõiguslikku reaktsiooni menetlusaluse isiku teole ja teda iseloomustavatele andmetele. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata.
7. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning väärteoasjamaterjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada osaliselt, s.t karistusliigi osas. 4.
8. Väärteo koosseis, õigusvastasus ja süü

§ 227

lg 2kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 kilomeetri tunnis. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse U.P -le ette mootorsõiduki juhtimist 13.07.

1. a kella 18:30 ajal kiirusega 131 +/- 4 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90 km/h, mistõttu ü letas isik lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 37 km/h (KVM tl 1). Seega peab kohus analüüsima, kas U.P juhtis mootorsõidukit ning kas ta tegi seda lubatud suurimat sõidukiirust ületades, sh millises määras U.P lubatud sõidukiirust ületas. Nähtuvalt kiirusmõõtekaamera LaserCam 4 salvestusandmete väljatrükist (KVM tl 4 -5) sõitis tumedat värvi Range Rover registreerimisnumbriga x 13.07.
2. a kell 18:30:53 Tallinn-Tartu mnt
3. kilomeetril 90 km/h piirangualas kiirusega 131 km/h. Vaidlust ei ole selles, et tegemist oli asulavälise teega, millel oli lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h. Toimikule lisatud videosalvestisest nähtub, et tumedat värvi Range Rover sõidab kell 18:30:53 kiirusega 131 km/h ja see kiirus väheneb aeglaselt kuni 18:31:02, s.t möödasõidu lõppedes, kuid jääb ka salvestusandmete väljatrüki lõpus suurusjärku 125 km/h. 3 4-18-4368 13.07.
4. a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on U.P selgitanud, et juh tis 13.07.
5. a sõidukit registreerimismärgiga x ning möödus pikisirgel teel aeglasematest autodest. Sellel hetkel võis kiirus olla suurem, kuid möödudes võttis kiiruse maha. Isik soovis näha videot, et veenduda, kas kiirus oli tõesti nii suur (KVM tl 2). Eeltooduga on tõendamist leidnud, et U.P juhtis 13.07.
6. a kell 18:30 ajal Harju maakonnas, Kose vallas, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee
7. kilomeetril mootorsõidukit Land Rover Ranger Rover registreerimismärgiga x asulavälisel teel kiirusega 131+/-4 km/h, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 37 km/h. Sellise teoga rikkus U.P

§ 15

lg 1 p- s 1 sätestatud nõuet, mille järgi on asulavälisel teel suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 kilomeetrit tunnist.

§ 227

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 -40 kilomeetri tunnis. Seega pani U.P toime

§ 227lg -s 2 sätestatud objektiivsele koosseisule vastava teo. Karistusseadustiku (edaspidi: Kar

S) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et U.P pani väärteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Nähtuvalt 13.07.

1. a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (KVM tl 2) möödus U.P pikisirgel aeglasematest autodest ning kinnitas, et sellel hetkel võis kiirus olla suurem. 24.08.
2. a kohtule esitatud kaebuses (kohtu tl 1-2) sedastab U.P , et möödaminnes kasvabki auto kiirus, kui seda teha kiirelt, mitte lubatud 90 km tunnis. Seega on selge, et U.P seadiski eesmärgiks saavutada suurem kiirus ja möönis, et kiiruse suurendamisega ta ületab lubatud kiirust. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et U.P pani temale etteheidetava väärteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 tähenduses ning on seega täitnud

§ 227lg -s 2 sätestatud väärteo koosseisu.

Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid U.P teos ei esine. Samuti on U.P süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vä hemalt 14-aastane (sündinud 1982. aastal – KVM tl 1). Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et U.P on pannud toime koosseisulise , õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 227lg 2 järgi.

4.2.Karistus

§ 227

lg 2 näeb põhikarist usena ette kas rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Lisaks võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada isiku suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist

§ 227lg 5 p 1 alusel ühest kuust kuni kolme kuuni.

4 4-18-4368 Kohtuväline menetleja on määranud U.P -le karistuseks põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristust kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule kohaldanud ei ole. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. U.P süü suurust mõjutab esmalt kiiruse ületamise määr.

§ 227

lg 1 kohaselt on mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine karistatav juba juhul, kui kiirust ületatakse kuni 20 kilomeetrit tunnis. U.P väärtegu on kvalifitseeritud

§ 227

lg 2 järgi, mille kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 kilomeetrit tunnis. Arvestades, et U.P ületas kiirust vähemalt 37 km/h võrra, siis antud väärteokoosseisu mõttes on tema süü pigem suur. Asjaolu, et U.P pani kiiruse ületamise toime tahtlikult, täpsemalt kavatsetult, mis on kõige raskem väärte o toimepanemise vorm, viitab samuti isiku suurele süüle. Lisaks tuleb märkida, et menetlusalune isik ületas kiirust olukorras, kus ta ei osalenud liikluses üksinda. Viimast kinnitavad nii kiiruse mõõtmise protokoll (KVM tl 4-5), väärteoasja materjalide juures olev videosalvestis kui ka menetlusaluse isiku enda ütlustest nähtuv asjaolu, et väärteo toimepanemise hetkel oli ta parajasti möödasõitu sooritamas. Kaebuses (kohtu tl 1-2) kinnitab menetlusalune isik, et tal on ka varem olnud samasuguseid trahve, kus ta möödub Tartu maanteel 80 km/h sõitvatest autodest, aga seekord otsustas, et see pole õiglane. Kohtu hinnangut mõjutab ka asjaolu, et U.P leiab, et ta käitus õigesti ja tema karistamine oli ebaõiglane ,kuivõrd eessõitja sõitis alla maksimumkiiruse. Kohus selgitab, et maanteel on 90 km/h suurim lubatud kiirus, mitte kohustuslik liikumiskiirus.

§ 50

lg 3 p 1 järgi peabjuht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust ning sõidukiiruse valikul peab juht arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Kuigi ka liikluse takistamine, mida saab teha ka liigaeglase sõitmisega, on samuti

§ 50

lg 7 p 1 alusel keelatud, ei saa vähesel määral alla 90 km/h sõitmist lugeda liigaegl aseks sõitmiseks, mis takistab liiklust. Neid U.P süü suurust mõjutavaid asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et tema süüd tuleb lugeda suureks. Kohus leiab, et U.P puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS §- de 57 ja 58 mõttes. Kohtuväline menetleja on karistanud U.P juhtimisõiguse äravõtmisega 3 (kolmeks) kuuks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on

1. märtsi
2. a kohtuotsuse nr 3-1-1-6-17 punktis 16 leidnud, et . Käesoleval juhul puuduvad U.P varasemad kehtivad karistused. Seega on tema puhul õigusrikkumise korduvuse oht väiksem. Kuigi U.P kaebusest nähtub, et tal puudub igasugune kriitika oma teo osas, leiab kohus siiski, et varasemate kehtivate karistuste puudumine viitab sellele, et üldjuhul käitub isik seaduskuulekalt. Seetõttu leiab kohus, et juhtimisõiguse äravõtmine pole käesoleval juhul põhjendatud ja kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse karistusliigi osas. Küll aga võib raskema karistusliigi kohaldamine olla õigustatud U.P puhul edaspidi, kui ta paneb samalaadse rikkumise toime kehtiva karistuse olemasolul. 5 4-18-4368 Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule mingisuguse väljatrüki isiku varasemate karistuste andmetega (KVM tl 11). Kohus selgitab, et varasemate karistuste olemasolu või nende puudumine saab nähtuda ainult karistusregistri andmetest ja kohus saab arvestada ainult kehtivaid karistusi. Seega jätab kohus tähelepanuta igasugused muud tõendid , millest võiks nähtuda kustunud karistuste olemasolu. Seejuures ei oma tähendust ka kehtivate karistuste olemasolu etteheidetava rikkumise ajal. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
3. oktoobri
4. a otsuse nr 4- 17-5471 punktis 27 leidnud, et . Kuivõrd kohtuotsuse tegemise ajal puudusid U.P varasemad karistused, siis tuleb ka kohtul karistuse mõistmisel sellest asjaolust lähtuda . Järelikult on U.P -le võimalik mõista kergemaliigiline karistus, s.o rahatrahv. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus märgib siinkohal, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Vastasel korral võib liiga range karistus, mis on mõistetud peamiselt üldpreventiivsetest kaalutlustest ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes, olla isiku jaoks hoopis negatiivse mõjuga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt, mistõttu kaotab ta ka usalduse õiguskorra vastu. Kuigi mootorsõiduki juhtimisel kiiruse ületamine on üks raskeimaid liiklusalaseid rikkumisi ning muutunud Eestis ka massiliselt toimepandavaks väärteoks, ei pea kohus siiski antud juhul üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista isikule rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Eelnevalt on kohus leidnud, et U.P süü on suur ja eripreventsioon võimaldab isikule mõista kergemaliigilist karistust ,kuid eripreventsioon ega ka üldpreventsioon ei vähenda ega suurenda süü suurusele vastavat karistust . Kuivõrd suurele süüle vastab maksimumilähedane karistus ning

§ 227

lg 2 rikkumise eest on võimalik ühe põhikaristusena mõista rahaline karistus kuni 100 trahviühikut , mõistab kohus U.P-le karistuseks rahatrahvi 75 trahviühikut ehk 300 eurot. Muus osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 6