KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- aprill 2019 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-18-6323 Kohtunik Larissa Prokopenko Sekretär Ingrid Koddo Prokurör Margit Luga (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Andrias Suits tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu Andrias Suits, isikukood: 39710122768, kannab karistust Viru Vanglas Asja läbivaatamise kuupäev 03.04.2019 avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Andrias Suits talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebus e Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.02.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrias Suits tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Andrias Suits tun nistati süüdi Tartu Maakohtu 15.10.2018 otsusega KarS § -de 199lg 2 p 4, 7,8,9, 215 lg 2 p 1,2 järgi ja karistati KarS § 65 lg 1, 64 lg 1, 68 lg 1, 65 lg 2 alusel vangistusega 2 aastat 6 kuud 24 päeva. Karistuse kandmise algus 26.04.2018 ja lõpp 19.11.
- Andrias Suits andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. 1
(4)Kinnipidamisasutusest Andrias Suits kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. enne vangistust elas xxx koos ema, kasuisa ja kahe poolõega. A. Suits väga palju kodus ei olnud, probleemid kodus, hulkus pidevalt ring. Pereliikmed teda enda juurde koju ei oota. Andrias Suits on andnud oma nõusoleku vabaneda xxx pakutavale tugiteenusele, mis tegeleb peale majutuse ka sõltuvusprobleemiga. Sõlmitud on vastav kahepoolne leping, et Andrias Suits soovib elama asuda xxx. xxx asumise tingimuseks on, et Andrias Suits läbib seal seoses alkoholisõltuvusega 10 kuud kestva rehabilitatsiooniprogrammi. Andrias Suits on teadlik xxx tingimustest, kodukorrast ja kristlikest traditsioonidest, millega ta on nõustunud. xxx pole kontrollitud elektroonilise valve paigaldamise tingimustele vastavust. Kontrollitud on hoopis aadressi xxx. Isikul on põhiharidus. Õppis ehitusviimistluse eriala, katkestas õpingud. Vanglas loobus õppimisest, kuna eelistas töötamist. A. Suitsule on määratud osaline xxx. Sai vabaduses xxx. Enne vangistust on ta töötanud nii mitteametlikult kui ametlikult. Töötab majandustöödel alates 14 .06.
- Tasumata rahalisi nõude id on 965,15 eurot, vabanemisfondis on hoiustatud 6,44 eurot. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, võõrasisa, 2 poolõde. Kohtu kaudu on Andrias Suits määratud xxx linna eestkostele alates 10.09.2018 tema eestkostjaks on sotsiaal- ja tervishoiuosakonna spetsialist xxx. A. Suitsul on t ütar. Suhtlusringkonda kuuluvad valdavalt kriminaalse mõtteviisiga isikud, kes mõjutavad A. Suitsu käitumist negatiivselt. Vaba aega sisustas A. Suits kuritegudega. Riskivale ja hoolimatule elustiilile viitavad süstemaatilised õigusrikkumised. Kinnipeetav tarvitas vabaduses alkoholi. Kuritegusid on toime pannud alkoholijoobes. Soovib muuta oma alkoholitarvitamise harjumusi. Osaline xxx kuni 01.01.
- Isikul esineb 2008.a. xxx probleemid. Vabanedes on eesmärk minna tööle, tasuda rahalised nõuded ja osaleda lapse kasvatamisel. Kinnipeetav on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Varasemalt on esinenud kriminaalhoolduse nõuete rikkumisi. Sooritas endiselt väärtegusid, ei täitnud registreerimiskohustust ega elanud kohtu poolt määratud elukohas. A.Suits ei võtnud vastutust selle eest, et ta saaks karistuse ära kanda vabaduses. A. Suits sõnas, et tulevikus on ta valmis kriminaalhoolduse nõudeid täitma kui talle neid määratakse. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on majanduslik kasu ja alkoholi kuritarvitamisest tingitud mõtlematu käitumine. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 64%. Vangla toetab Andrias Suits ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Andrias Suits taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör toetab isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Andrias Suits tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vang istusest vabastamine põhjendamata ja liialt ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteo le eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. 2
(4)Süüdimõistetul on 3 kehtivat kriminaalkaristust, vanglakaristust kannab esimest korda. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi pole. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama xxx, aadressil xxxx. Samas pole kohtule esitatud andmeid selle kohta, et antud aaressi oleks kontrollitud elektroonilise valve tingimustele vastavuseks. Elektroonilise valve kontroll on tehtud hoopis aadressile xxx, kuid kohtule jääb asja materjalide pinnalt arusaamatuks, mis aadress see on (isiklik toimik lk 23, kohtutoimik lk 7)). Samuti on märgitud, et täitmata on tingimus, mille kohaselt peavad elukohas elavad täisealised andma nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks. Seoses sellega pole võimalik isik elektroonilise valve alla vabastada, kuna täitmata on selleks ettenähtud tingimused. Samas Kinnipeetava iseloomustuse lisas on märgitud, et „Tallinna Ringkonnakohtu 14.11.2018 määruses 1-17-3186 on avaldatud kohtukolleegiumi seisukoht xxx elektroonilise valva kohaldamise võimalikkuse kohta, mis on lühidalt järgmine – kui Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjaline vabastamise korra § 16 lg 2 p-s 4 sätestatud tingimus on täitmata, ei olegi võimalik xx tema suhtes elektroonilist järelevalvet kohaldada seoses kehtestatud korra eeltingimuse täitmise võimaluseta,“ Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole täidetud, kuna isikul on 5 kehtiv at distsiplinaarkaristust. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on karistatud varavastase kuriteo eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk kõrge. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski, seda enam, et isik ei suutnud varasemalt läbida kriminaalhooldust. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 19.11.2020, ärakandmiseks on veel üle 1 aasta ja 7 kuu vangistuse, mis on pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise 3
(4)võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõi stetu pingutusi (tööt amine vangas) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema poolt toime pandud kuritegude asjaolud. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Samuti puudub isikul toetav tugivõrgustik ja töökoht. Elama soovib isik asuda xxx, kus soovib tegeleda alkoholiprobleemiga. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on käesoleval ajal veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Andrias Suitsu temale Tartu Maakohtu 15.10.2018 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 4
(4)