Obsah (6)

§ 179§ 180§ 318§ 126§ 245§ 313

1-19-4669 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juunil 2019 Tallinnas Kriminaalasja number 1-19-4669 (19922500019) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi se

§ 179

lg 1 p2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 810 eurot ja

§ 180

lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 90 eurot riigituludesse. Kohustada W.M-i tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 75 eurot. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumber saadetakse kinnipidamisasutusse. Maksekorraldusel märkida selgitusena „W.M , kriminaalasi 1-19-4669, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

§ 180lg 3 alusel kaitsjatasu summas 30 eurot jätta riigi kanda.

Asitõend- DV D-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud W.M-i süüdistatakse selles, et tema olles Harju Maakohtu 25.09.2014 otsusega karistatud vägivallakuriteo toimepanemise eest, uuesti 16.04.2019 kella 11:46 paiku xxx esimese üksus O2 eluosakonna teisel korrusel, lõi ühe korra parema rusikas käega vastu kannatanu A A näo paremat külge ning seejärel lõi vasaku rusikas käega kannatanule nina- ja suupiirkonda. Oma tegevusega põhjustas W.M kannatule füüsilist valu. Seega pani vägivallakuriteo eest karistatud W.M toime kehalise väärkohtlemise ehk teise inimese tervise kahjustamise ja samuti valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Me ne tl us k äi k ja ko ht u ot su se p õhj en du sed Süüdi statav W.M , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 30.05.2019.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör W.M süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 kuud. KarS § 65 lg 2 järgi suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 15.10.2018.a otsusega nr 1-18-8276 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra käesolevas kriminaalasjas kohtuotsuse kuulutamise päeva seisuga. Liitkaristuse kandmise alguseks lugeda käesolevas kriminaalasjas kohtuotsuse kuulutamise päev. Istungil prokurör täpsustas kandmata karistuseks 8 kuud vangistust. Asitõendid

§ 126

lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes

§ 126

lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi- DVD-plaadi (asub kriminaalasja materjalide juures) - jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt:

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt sundraha 810 eurot,

§ 180

lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 90 eurot riigituludesse.

§ 180lg 3 alusel kaitsjatasu summas 30 eurot jätta riigi kanda.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises

§ 180lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises.

Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab

§ 180

lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt

§ 180

lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3 -1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja

§ 313

lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik