← Eesti

1-18-9931/2

Obsah (5)§ 424§ 74§ 68§ 75§ 78

Kriminaalasi nr 1-18-9931 K O HT U OTS U S Eesti Vabariigi nimel 07. detsember 2018. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Jüri Vissak Kriminaalasi A.Q s

kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades § 424 lg 2 järgi kiirmenetluses Süüdistatav A.Q , IK XXX; varasem karistatus: kriminaal- ja väärteo korras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud KOHUS OTSUSTAS Süüdi tunnistada A.Q

§ 424lg 2 järgi ja karistuseks mõista seitse

(7)kuud vangistust.

§ 74lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud karistusest tuleb A.Q-l koheselt ära kanda seitse

(7)päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata kantud karistuseks A.Q kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17. –18. juuni 2017. a, s.o kaks

(2)päeva ning koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb viis
(5)päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise algust alates A.Q kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o

  1. detsembrist
  2. a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada A.Q suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt kandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiseni.

§ 74lg 1, 3 alusel määrata, et A.Q-le mõistetud karistuse ülejäänud osa, s.o kuue

(6)kuu kahekümne kolme
(23)päeva pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui A.Q ei pane ühe
(1)aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi.

§ 75lg 1 alusel on A.Q käitumiskontrolli ajal kohustatud: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

  1. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel
  2. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametniku le andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata A.Q-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata A.Q-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 75lg 4 alusel määrata A.Q-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus registreerida ennast vangistuse kandmiselt vabanemisest hiljemalt ühe

(1)kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele kas Lõ una-Eesti Haiglas, Põhja -Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis (teenusele pöördumiseks Tartus võimalik registreerida sõltuvushäirete õe vastuvõtule telefonil 7 319 100 või internetis aadressil http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine) ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal.

§ 78

p 1 alusel hakata A.Q katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. Määrata A.Q katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KrMS § 1 80 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludessevälja mõista A.Q-lt sundraha kolmsada seitsekümmend viis

(375)eurot ja kaitsjatasu kuuskümmend
(60)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et A.Q-l on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe
(1)aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99918700057838. Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus A. Q-d süüdistatakse selles, et tema juhtis:  17.juunil
  1. a kella 8:30 paiku Tartu maakonnas Nõo vallas Uut a – Pangodi tee
  2. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Passat reg nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema veres oli 2,23 mg/l), omamata mootorsõiduki juhtimisõigust.  07.detsembril
  3. a kella 02:06 paiku Tartus, Suur-Kaar 53 juures mootorsõidukit Ford Escort Turnier reg nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,25 mg/l kohta), omamata mootorsõiduki juhtimisõigust. Eeltooduga rikkus A. Q kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milli grammi ühe liitri kohta või rohkem. Samuti rikkus A. Q kuriteo toime panemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alam kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani A.Q toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör

§ 424lg 2 jä rgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale A.

Q-le karistuseks 7 kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 2 kohaselt määrata, et mõistetud 7 kuu pikkusest vangistusest peab A.Q koheselt ära kandma 7 päeva vangistust, millest arvata maha kinnipidamiseaeg 17-18.juuni 2017. A. Q ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb viis

(5)päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse kandmise algust alates A.Q kahtlustatavana kinnipidamisest 07.detsembrist 2018. a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks koheselt ära kandmisele kuuluva vangistuse osas kohaldada A. Q suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ära kandmisele kuuluva vangistuse ära kandmiseni.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa - 6 kuud ja 23 päeva vangistust - ei pöörata täielikult täitmisele, kui A. Q ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumis kontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut mää rata, et A. Q on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

75 lg 4 alusel võtab A. Q endale kohustuse alates vangistuse kandmiselt vabanemisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna -Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

§ 75

lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määra ta, et A.Q on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kokkuleppe kohaselt on süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud riigi õigusabi tasu – kohtueelses menetluses kaitsjale määratud tasu 60 eurot ja süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 375 eurot. Vastavalt kokkuleppele tuleb eelnimetatud kriminaalmenetluse kulud – kokku 435 eurot - ära tasuda 1 aasta jooksul arvates kohtu otsuse jõustumisest. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. A.Q tuleb süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kohtuotsuse täitmise tagamiseks koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse osas tuleb kohaldada A.Q suhtes tõkendina vahistamist. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik- õiguslikku nõudeavaldust Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. esitatud ei ole. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. A. Q menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.