1-21-2503/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-2503 Kohtunik Kristina Domaškina Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorraline ettekanne F.T katseaja pikendamiseks Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Eve Lillepuu Süüdimõistetu F.T isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON Pikendada KarS § 74 lg 4 alusel F.T-le Tartu Maakohtu 12.05.
2. a otsusega määratud ja Tartu Maakohtu 07.12.
3. a määrusega pikendatud katseaega täiendavalt 1 kuu võrra, s.o kuni 12.08.
4. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Tartu Maakohtu 12.05.
6. a otsusega tunnistati F.T süüdi ja teda karistati KarS § 424 lg 1 järgi 7-kuulise vangistusega. Tuginedes KarS § 74 lg-tele 1 ja 3, jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui F.T ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p -des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust, s.o osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Samuti juhul, kui F.T täidab KarS § 75 lg 4 alusel talle pandud kohustust registreerida end kriminaalhooldaja määratud ajal riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbida meditsiiniasutuse määratud ajal esmase hindamise teenus. Kohtuotsus jõustus 28.05.
7. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 12.05.2021 ja pidi lõppema 12.05.
9. Tartu Maakohtu 07.12.
10. a määrusega pikendati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorralise ettekande alusel F.T katseaega 2 kuu võrra s.o kuni 1 12.07.
11. Kohus tuvastas, et F.T ei ilmunud 10.11.2021 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega teatanud mitteilmumisest. Määrus jõustus 28.12.
13. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 02.05.2022 Tartu Maakohtule teise erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pikendada F.T katseaega täiendavalt 1 kuu võrra (s.o kuni 12.08.2023), sest F.T ei ilmunud 11.04.2022 taas kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega teatanud mitteilmumisest. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 3.
14. F.T kriminaalhooldus algas 28.05.2021 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 04.06.
15. Sel kohtumisel selgitati F.T-le kohtuotsust, kriminaalhoolduse olemust, kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning katseaja tingimuste rikkumise võimalikke tagajärgi, millest arusaamist kinnitas F.T oma allkirjaga. F.T on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust. Kõigepealt ilmus F.T 18.06.2021 kriminaalhooldusosakonda alkoholi tarvitanuna, mille eest tegi kriminaalhooldusametnik talle esimese kirjaliku hoiatuse. Seejärel ei ilmunud F.T
16. ja 14.07.2021 kriminaalhooldusosakonda, mille eest koostas kriminaalhooldusametnik teise kirjaliku hoiatuse. F.T ei ilmunud ka 10.11.2021 kriminaalhooldusosakonda, mille eest pikendati Tartu Maakohtu 07.12.
17. a määrusega F.T katseaega 2 kuu võrra. 3.
18. Vaatamata eelnevale, ei ilmunud F.T 11.04.2022 taas kriminaalhooldusosakonda ega teatanud mitteilmumisest. Samuti oli tema telefon välja lülitatud. Kui kriminaalhooldusametnik tegi 11.04.2022 kodukülastuse, oli F.T kaine. Ta ütles, et kukkus 09.04.2022 pärastlõunal keldrist kartuleid tuues vasakule küljele, õlg valutab ja kukkumise käigus purunes mobiiltelefon. F.T ei kutsunud kiirabi, sest arvas, et vigastused paranevad ise. Ta lubas helistada oma ametnikule elukaaslase telefonilt. Kriminaalhooldusametnikule 14.04.2022 antud kirjalikus selgituses märkis F.T täiendavalt, et ta ei ilmunud 11.04.2022 registreerimisele, sest tundis end kukkumise tõttu uimasena ja õlg valutas. F.T ei tulnud selle peale, et teatada mitteilmumisest elukaaslase telefoniga. Kriminaalhooldusametniku arvates pole 11.04.2022 registreerimisele mitteilmumine põhjendatud, sest F.T pole esitanud oma väidete kinnitamiseks tõendeid. 3.
19. F.T on vanaduspensionär ega tööta. Ta läbis 07.07.2021 riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenuse ning osaleb alates 02.05.2022 sotsiaalprogrammis „Liiklusohutusprogramm“. 3.
20. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb pikendada F.T katseaega täiendavalt 1 kuu võrra, s.o kuni 12.08.202
21. Karistuse täitmisele pööramine pole veel põhjendatud, F.T vajab täiendavat toetust ja järelevalvet ning talle võiks anda viimase võimaluse näidata, et ta suudab täita kriminaalhoolduse nõudeid. Katseaja pikendamine annab F.T-le selge signaali, et iga järgnev rikkumine võib päädida karistuse täitmisele pööramisega ja et ta peab oma käitumist muutma, kui ta soovib kanda karistust vabaduses. Kohtu seisukoht
22. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg -s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud 2 kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (RKKK 11.06.
23. a määrus nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka olukorras, kus kriminaalhooldusametnik taotleb katseaja pikendamist.
24. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheide on põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud registreerimislehe kohaselt ei ilmunud F.T 11.04.2022 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega teatanud mitteilmumisest (tl 10). Kui kriminaalhooldusametnik tegi 11.04.2022 kodukülastuse, oli F.T kaine. Ta ütles, et kukkus 09.04.2022 pärastlõunal keldrist kartuleid tuues vasakule küljele, õlg valutab ja kukkumise käigus purunes mobiiltelefon. F.T ei kutsunud kiirabi, sest arvas, et vigastused paranevad ise. Ta lubas helistada oma ametnikule elukaaslase telefonilt (tl 32). Kriminaalhooldusametnikule 14.04.2022 antud kirjalikus selgituses avaldas F.T täiendavalt, et ta ei ilmunud 11.04.2022 registreerimisele, sest ta tundis end kukkumise tõttu uimasena ja õlg valutas. F.T ei tulnud selle peale, et teatada mitteilmumisest elukaaslase telefoniga (tl 11).
25. Kohtu hinnangul polnud F.T-l 11.04.2022 kriminaalhooldusosakonda ilmumata jätmiseks mõjuvat põhjust. KarS § 75 lg 1 p 2 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kohus leiab, et kriminaalhooldusosakonda ilmumata jätmist ei õigusta igasugune tervisehäire, vaid üksnes niivõrd tõsine haigus või vigastus, mille tõttu pole süüdimõistetul objektiivselt võimalik kriminaalhooldusosakonda minna. Samuti tuleb tervisekaebuste tõendamiseks pöörduda arsti poole ja küsida tõend. Kuna F.T ei pöördunud arsti poole, pole tema väited tervisekaebuste osas tõendatud. Kuid isegi juhul, kui F.T kukkus tõepoolest 09.04.2022 trepil, oli 11.04.2022 uimane ja tema õlg valutas, pole kohtul vähimatki alust arvata, et see tervisehäire oli niivõrd tõsine, et F.T-l polnud võimalik 11.04.2022 kriminaalhooldusosakonda ilmuda. Eelnevast tulenevalt eiras F.T KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust. Kuna F.T teadis, et ta peab 11.04.2022 kriminaalhooldusosakonda ilmuma, pani ta rikkumise toime tahtlikult.
26. Analüüsides kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et praeguse määruse tegemise ajaks on F.T kriminaalhooldus kestnud veidi enam kui 11 kuud ja kohus vaatab läbi teist erakorralist ettekannet. Kõigepealt ilmus F.T 18.06.2021 (s.o 3 nädalat pärast kriminaalhoolduse algust) kriminaalhooldusosakonda alkoholi tarvitanuna, mille eest tegi kriminaalhooldusametnik 28.06.2021 esimese kirjaliku hoiatuse (tl 13). Seejärel jättis F.T
27. ja 14.07.2021 (s.o 2 nädalat pärast esimest kirjalikku hoiatust) kriminaalhooldusosakonda ilmumata ega teatanud mitteilmumisest, mille eest koostas kriminaalhooldusametnik 19.08.2021 teise kirjaliku hoiatuse (tl 14). F.T ei ilmunud ka 10.11.2021 (s.o veidi vähem kui 3 kuud pärast teist kirjalikku hoiatust) kriminaalhooldusosakonda, mille eest pikendati Tartu Maakohtu 07.12.
28. a määrusega F.T katseaega 2 kuu võrra. Kohtumäärus jõustus 28.12.
29. Praeguses asjas selgus, et F.T jättis 11.04.2022 (s.o veidi enam kui 3 kuud pärast eelmise kohtumääruse jõustumist) uuesti kriminaalhooldusosakonda ilmumata.
30. Kokkuvõtlikult nähtub ülal toodust, et F.T on katseajal rikkunud korduvalt registreerimiskohustust, kusjuures ta on jätkanud senist käitumist vaatamata kriminaalhooldaja korduvatele kirjalikele hoiatustele ja maakohtu eelmisele määrusele. Seega pole F.T 3 varasematest meetmetest järeldusi teinud. Pidades silmas, et F.T läbis 07.07.2021 riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenuse ning osaleb alates 02.05.2022 sotsiaalprogrammis „Liiklusohutusprogramm“, pingutab ta siiski katseaja eduka läbimise nimel. Ka kriminaalhooldusametnik arvab, et vangistuse täitmisele pööramine pole veel põhjendatud. Seega võib F.T-le anda veel ühe võimaluse näidata, et ta suudab edaspidi kriminaalhoolduse nõudeid täita.
31. Lähtudes eelnevast, pikendab kohus KarS § 74 lg 4 alusel F.T katseaega täiendavalt 1 kuu võrra, s.o kuni 12.08.
32. F.T-l on katseaja jooksul võimalik näidata, et ta suhtub edaspidi kriminaalhoolduse nõuetesse tõsisemalt . Juhul, kui F.T ei tee ka käesolevast määrusest vajalikke järeldusi ega muuda oma suhtumist, võib kohus edaspidi talle karistuseks mõistetud 7-kuulise vangistuse täitmisele pöörata. (allkirjastatud digitaalselt) 4