) § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Abiprokurör Mariken Arro Kaitsja Kalju Kutsar – riigi õigusabi korras Kohtumenetluses KrMS § 45 lg 4 kokkuleppe punktis 10 kajastatu kohaselt ei taotle süüdistatav kaitsja kohtumenetlusest osavõttu p 1 alusel kaitsjata Süüdistatav X.C isikukood XXX elukoht XXX XXX kriminaalkorras karistatud, tõkendita 19.-21.04.2020 kahtlustatavana kinnipeetav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada X.C
lg 1 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses 19.-21.04.2020 viibitud 3 (kolm) päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 4,
lg 2 alusel suurendada 3 kuud 27 päeva vangistust X.C-le 03.06.2019.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr XXX karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 4 (nelja) kuu 28 (kahekümne kaheksa) päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis X.C-le mõista 8 (kaheksa) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.
lg 4,
lg 1 alusel asendada 8 kuud 25 päeva vangistust 265 (kahesaja kuuekümne viie) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu vältel kohtuotsuse jõustumisest arvates. 1
lg 4 alusel on X.C üldkasuliku töö tegemisel kohustatud täitma järgmisi kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid: 1.
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas - XXX (tel nr XXX); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 2.
lg 2 punktis 2 sätestatud kohustust – ei tarvita alkoholi.
lg 3,
lg 1 p 1 alusel võtta X.C-lt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära 3-ks (kolmeks) kuuks. 3-kuune tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Kui otsust ei vaidlustata, jõustub otsus kohtuotsuse kuulutamisest 15 päeva möödudes. Kohtuotsuse jõustumisest teavitada kantseleil viivitamatult X.C-d (tel nr XXX). Toimikus kajastada teavitamise aeg ja viis. Kohtuotsuse jõustumisest 5-e tööpäeva vältel tuleb X.C-l liiklusseaduse § 127 alusel loovutada Maanteeametile. enda juhiluba KrMS § 180 lg 3 alusel jätta XXX lapse ülalpidamise kohustusega X.C menetluskuludest sundrahast (876€) riigi kanda 438€ ja riigi õigusabi osutamisega seonduvast kulust (121.20€) jätta riigi kanda kaitsja sõidukulu 88.80€, kuna X.C-le käib menetluskulude täies ulatuses riigile tasumine ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista X.C-lt riigituludesse menetluskuluna kokku 470.40€ (nelisada seitsekümmend eurot nelikümmend senti), milline summa koosneb järgmistest kuludest: 32.40€ riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4), 438€ sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2). KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks XXX ülalpidamise kohustusega X.C-le tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada menetluskulu 470.40€ tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu vältel iga kuu lõppkuupäevaks vähemalt 39.20€ (kolmkümmend üheksa eurot kakskümmend senti) kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3,
lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu ositi tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Menetluskulu 470.40€ tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99920700019327 ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X), SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X), 2 LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X), selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-20-2939, menetluskulu 21.05.2020.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile. Jõustunud kohtuotsus edastada: süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale üldkasuliku töö korraldamiseks ja kriminaalhoolduse teostamiseks, Maanteeametile juhtimisõiguse äravõtmist käsitlevas osas, Maksu- ja Tolliametile menetluskulus käsitlevas osas. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. PÕHIOSA KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249) X.C-d süüdistatakse selles, et tema juhtis 19.04.2020.a kella 19:03 paiku XXX kilomeetril suunaga Tallinna poole mootorsõidukit Ford Transit registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobeseisundis, kui tõendusliku alkomeetri lõpliku mõõtetulemuse kohaselt oli tema poolt väljahingatava õhu alkoholisisaldus 0,91 mg/l kohta. X.C rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani X.C toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kuriteo kvalifikatsioon:
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: puudub. Karistuse liik ja määr:
lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus X.C-le karistuseks 4 (nelja) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 (kolm) päeva, s.o 19.04.-21.04.2020.a, millal X.C oli kahtlustatavana kinnipeetud, ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 4 ja § 65 1g 2 alusel suurendada X.C-le käesoleva kuriteo eest mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja
lg 4 ja § 69 lg 1 alusel asendada X.C-le mõistetav 8 (kaheksa) kuu 25 (kahekümne viie) päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis ümberarvestatuna teeb 265 (kakssada kuuskümmend viis) tundi üldkasulikku tööd.
lg 4 alusel peab X.C üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule. X.C on üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud järgima järgmisi
lg-st 1 tulenevaid kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada X.C-d üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 1 p 1 ja § 424 lg 3 alusel kohaldada X.C-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 (kolmeks) kuuks. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluv vara: puuduvad. Kriminaalmenetluse kulud kokku 997,20 eurot, millest: KrMS § 175 lg l p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 121,20 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg l p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876,00 eurot. X.C-l ei ole XXX ja tal XXX. Süüdistatav elab XXX kuuluvas korteris, kus peaks abistama kommunaalkulude tasumisel. X.C peab enda sõnul üleval XXX, kellega on hetkel sisse antud avaldus XXX, ja nende XXX last. Lähipäevil sünnivad X.C-l XXX koos XXX, mis tähendab, et pere väljaminekud oluliselt suurenevad. Süüdistataval on enda sõnul rahalisi võlgnevusi kokku u 6000 euro ulatuses, mida temalt nõuavad sisse kohtutäiturid. Süüdistataval on plaan siiski XXX asuda ja hakata teenima XXX. On ilmne, et X.C-l puuduvad võimalused menetluskulude täiemahuliseks hüvitamiseks ja esinevad alused nende osaliseks vähendamiseks ja riigi kanda jätmiseks. Menetluskulude täiemahuline väljamõistmine halvendaks oluliselt süüdistatava ja tema perekonna hakkamasaamist. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista X.C-lt menetluskuluna välja 438,00 eurot sundraha ja 32,40 eurot kaitsjatasu, kokku on väljamõistetavad menetluskulud summas 470,40 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 438,00 eurot ja kaitsjatasu sõidukulude osas summas 88,80 eurot riigi kanda. KrMS § 180 1g 3 alusel lubada X.C-l menetluskulud hüvitada ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et iga kuu viimaseks kuupäevaks tuleb tal hüvitada vähemalt 39,20 eurot. Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed: saaja, pankade loetelu, konto numbrid, viitenumbrid ja selgitused on kirjas kohtuotsuses. Süüdistatavale on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse 4 kohtuotsuse ärakiri menetluskulu sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS § 423, § 417 lg 2 ja § 412 lg 3 alusel. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatava taotlus kaitsja osavõtu osas kohtumenetluses vastavalt KrMS § 45 lg 4 p-le l: süüdistatav ei taotle kaitsja osavõttu kohtumenetluses. Kokkuleppe sõlmimisest võttis osa tõlk Galina Vjugina, keda hoiatati oma kohustuste täitmisest keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest
Edastada kokkuleppe koopiad süüdistataval ja kaitsjale ning saata kriminaaltoimik Tartu Maakohtu Tartu kohtumajja. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.