Obsah (7)

§ 120§ 37§ 152§ 121§ 43§ 62§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-3140 Määruse kuupäev 11. aprill 2025 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks s

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas vahistatuna kinni peetav X esitas
2. novembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse vanglas helistamise piiramise ja öörahu rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja nõuab Tartu Vanglalt helistamise piiramise eest hüvitist 1000 eurot ja öörahu rikkumise eest samuti 1000 eurot. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja vanglale kahju hüvitamise taotluse, mis jäeti
3. novembri
4. a otsusega nr 1-13/24/487-2 osaliselt läbi vaatamata ja osaliselt rahuldamata. Öörahu rikkumisega seoses märgib kaebaja, et joobes isikud karjuvad ja lõhuvad, mistõttu on öösiti võimatu magada. Kaebaja täpsustab, et öörahu rikkumisega seonduv kahjunõue puudutab
5. augustit 2024 ja
6. augustit
7. Helistamisega seoses märgib kaebaja, et helistamisi piiratakse ja katkestatakse kogu aeg. Kaebaja arvates rikub vangla sõnumi saladuse puutumatust, sest kohustab helistamise lisaaja saamise soovi põhjendama. 3-24-3140 Kaebaja palub nõuda vanglalt tõenditena välja S1 sektori kaamerasalvestised, valvur J.-M. Boikovi vormikaamera salvestised, stentofoni salvestis ja logi, inspektor-kontaktisik U. Uulimaa selgitused
8. augusti
9. a helistamise kohta koos sama päeva helistamise taotluse ja Prion väljavõttega ning
10. augusti
11. a ja
12. augusti
13. a öö kohta valvurite vormikaamera salvestised.
14. Vastusena kohtunõudele edastas Tartu Vangla
15. detsembril 2024 kohtule kaebuses viidatud X-i
16. augusti
17. a kahju hüvitamise taotluse (reg. nr 2-24/2-2/8949) ja Tartu Vangla
18. novembri
19. a otsuse nr 1-13/24/487-
20. Nimetatud dokumentidest nähtub järgnev. X esitas
21. augustil 2024 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles soovis saada mittevaralise kahju hüvitisena helistamise piiramise ja kõnede katkestamise eest 1000 eurot ning öörahu rikkumise eest 1000 eurot. X selgitas, et
22. augustil 2024,
23. augustil 2024 ja
24. augustil 2024 piirati tema helistamist ametiasutustele ning lisaks katkestati kõne prokuröri ja uurijaga. Alates augustikuust on võimatu S1 sektsioonis öösel magada, kuna joobes isikud karjuvad ja lõhuvad terve öö. Tartu Vangla
25. novembri
26. a otsusega nr 1-13/24/487-2 jäeti X-i kahju hüvitamise taotlus
27. augusti
28. a helistamist puudutavas osas läbi vaatamata, kuna kaebaja oli nõudnud vanglalt sama sündmusega seoses hüvitist ka
29. augusti
30. a kahju hüvitamise taotluses nr 1-13/24/500-1 ning vangla oli jätnud
31. oktoobri
32. a otsusega nr 1-13/24/4822 taotluse rahuldamata. Ülejäänud osas jättis Tartu Vangla
33. novembri
34. a otsusega X-i
35. augusti
36. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT 3.

§ 120

lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebaja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse (

§ 37lg 2 p 4).

Arvestades kohtueelses menetluses esitatud kahju hüvitamise taotluste sisu ja kohtule esitatud kaebust, mõistab kohus, et kaebaja nõuab Tartu Vanglalt hüvitist mittevaralise kahju eest, mille vangla tekitas talle

1. augustil 2024,
2. augustil 2024 ja
3. augustil 2024 helistamise piiramisega ning
4. augustil 2024 ja
5. augustil 2024 öörahu tagamata jätmisega.
6. Praeguse kohtuasja materjalide hulgas ei ole
7. augusti
8. a helistamisega seonduvaid kohtueelse menetluse dokumente. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Tartu Vangla esitas kaebaja
9. augusti
10. a kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/24/500-1 ja Tartu Vangla
11. oktoobri
12. a otsuse nr 1-13/24/482-2 Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-24-2959
13. novembri
14. a vastuse lisadena 14 (dtl 55) 16 (dtl 60–66). Kohus võtab nimetatud dokumendid asja materjalide juurde.
15. Kohus märgib esmalt, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kohus kaebajale
16. augustil 2024,
17. augustil 2024 ja
18. augustil 2024 helistamise piiramisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise kaebusi juba lahendanud. Haldusasjas nr 3-24-2927 oli kaebaja esitanud Tartu Vangla vastu kaebuse, mis hõlmas muu hulgas kaebajale
19. augustist kuni
20. augustini 2024 helistamisvõimaluste piiramisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Tartu Halduskohus jättis
21. märtsi
22. a otsusega 2 3-24-3140 kaebuse rahuldamata. Kuna otsus ei ole jõustunud, puudub praeguses asjas menetluse lõpetamiseks alus (

§ 152lg 1 p 1).

Haldusasjas nr 3-24-2959 esitatud kaebus Tartu Vangla vastu hõlmas muu hulgas kaebajale

1. augustil 2024 telefonikõnede piiramisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Tartu Halduskohus tagastas
2. novembri
3. a määrusega kaebuse nimetatud intsidendi osas

§ 121lg 2 p 21 alusel ning määrus jõustus 18.

veebruaril

2. Kohus leiab, et X-i kaebus tuleb

§ 121

lg 2 p 21 alusel tagastada, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 6.

1. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja hüvitamiskaebusel eduväljavaateid järgmistel põhjustel. 6.1.
2. Kaebaja väitel piiras vangla
3. augustil 2024,
4. augustil 2024 ja
5. augustil 2024 tema telefonikõnede tegemist ametiasutustele ning lisaks katkestati kõne prokuröri ja uurijaga. 6.1.1.
6. Vangistusseaduse (VangS) § 96 lg 1 sätestab, et vahistatul on õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjadega sätestatud korras. Justiitsministri
7. novembri
8. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse kinnipeetava kohta käivaid sätteid ka vahistatule, kui vangistusseadusega või sisekorraeeskirjaga ei ole ette nähtud teisiti. VSkE § 51 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas ja täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Tartu Vangla direktori
9. veebruari
10. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p 12.13 kohaselt on kinnipeetava (sh vahistatu) telefoni kasutamise maksimaalne aeg päevas tehniliselt piiratud 60 minutiga. Põhjendatud vajadusel helistamisel kaitsjale, ametiisikutele või perekonna liikmele pikendab vanglaametnik ühekordselt kinnipeetava telefoni kasutamist. VangS § 28 lg 3 teine lause koosmõjus VangS § 90 lg-ga 1 keelab piirata telefoni kasutamist suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Kinni peetava isiku õigus suhelda telefoni teel ametiasutuste, kaitsja või esindajaga ei tähenda, kõnede tegemist tuleks võimaldada igal ajal ja piiramatus mahus. Küll aga ei tohi helistamisele kehtestatud kord muuta õiguse teostamist võimatuks (vt Riigikohtu
11. oktoobri
12. a otsus asjas nr 3-3-1-54-07, p 9). Kinni peetava poolt soovitud helistamise kellaaeg on vanglaametnikule soovituslik ja helistamise ajakava on õigus muuta vastavalt vangla võimalustele (Tartu Vangla kodukorra p 12.8.3). Telefonikõnede läbiviimine on üks paljudest vanglaametniku tööülesannetest ning arvestades ka nende muid ülesandeid, ei ole kinni peetud isikule alati võimalik soovitud ajal ja mahus helistamisvõimalust tagada. 6.1.1.
13. Tartu Vangla on
14. novembri
15. a otsuses nr 1-13/24/487-2 ja
16. oktoobri
17. a otsuses nr 1-13/24/482-2 üksikasjalikult välja toonud, millistele numbritele helistamist kaebaja vaidlusalustel kuupäevadel taotles ning millistele numbritele kaebaja kõneeristuse väljavõtte kohaselt helistas. Samuti on vangla välja toonud kõnede tegemise kellaaja ja kõnede kestuse. Kohtul ei ole alust nende andmete õigsuses kahelda. Kohtule ei nähtu, et vangla oleks kaebaja puhul mõnele VangS § 28 lg-s 3 nimetatud ametiasutusele helistamist õigusvastaselt piiranud. Ka kaebaja ise ei ole esile toonud, millistele ametiasutustele tal nimetatud kuupäevadel helistada ei võimaldatud. Vangla on kohtueelses menetluses selgitanud, et kõneeristuse väljavõtte kohaselt ei rakendatud kaebajale
18. augustil 2024 Tartu Vangla kodukorra p-st 12.13 tulenevat kõneside automaatset 3 3-24-3140 ajalist piirangut, sest ta ei kasutanud ära ettenähtud maksimaalsest kõneaega (s.o 60 minutit). Kõneside piirang rakendus kaebajale
19. augustil 2024 ja
20. augustil
21. Kaebaja
22. augusti
23. a kahju hüvitamise taotluse lahendamisel on vangla tutvunud ametniku
24. augusti
25. a rinnakaamera salvestisega kella 12:17 paiku, millelt on kuulda, et kaebaja vastas ametnikule küsimusele, kas ta sai helistada, jaatavalt. Kaebaja ei maininud
26. augustil 2024 ametnikule, et tema kõneaeg oleks jäänud lühikeseks või et tema kõneaega ei oleks pikendatud. Seega, kui kaebaja väidab, et tema kõne prokuröri ja uurijaga katkestati, siis saaks kõne alla tulla
27. august 2024, mil tema viimase kõne ajal rakendus kõneside piirang. Samas ei ole kaebaja väitnud, et ta oleks sel kuupäeval taotlenud vanglaametnikelt talle ettenähtud kõneaja pikendamist. Lisaks nähtub Tartu Vangla
28. novembri
29. a otsusest, et kõneeristuse väljavõtte kohaselt teostas kaebaja
30. augustil 2024 telefonikõne ka numbrile, mida ta ei olnud erakorralise helistamise taotluses märkinud ning kõne kestis kokku 35 minutit ja 41 sekundit. Kohus nõustub vanglaga, et sellistel asjaoludel kannab kaebaja riski, et tal ei pruugi taotluses toodud numbritele helistamiseks piisavalt aega jääda. 6.1.1.
31. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Tartu Vangla tagas kaebajale
32. augustil 2024,
33. augustil 2024 ja
34. augustil 2024 võimaluse helistada tema soovitud isikutele vastavalt kehtivatele õigusaktidele, mistõttu pole alust pidada vangla tegevust õigusvastaseks. 6.1.
35. Kaebuse teise aluse kohaselt oli kaebajal võimatu
36. augustil 2024 ja
37. augustil 2024 öösel magada, sest joobes isikud karjusid ja lõhkusid. Kuna Tartu Vangla täidab ka arestimaja ülesandeid, saab pidada tõenäoliseks, et sinna kainenema toimetatud isikud võivad käituda viisil, mis häirib teisi vanglas viibivaid isikuid. Vangla on
38. novembri
39. a otsuses siiski selgitanud, et vanglaametnikud pööravad lõhkumistele ja lärmi tekitamisele tähelepanu ning püüavad veenda sellist tegevust lõpetama. Kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis osutaksid vangla õigusvastasele tegevusetusele öörahu tagamisel. Isegi juhul, kui vanglaametnikud ei reageerinud väidetavale lärmile, ei nähtu kaebaja avaldustest asjaolusid, mis viitaksid võimalusele, et kahel ööl öörahu rikkumine oleks tekitanud kaebajale selliseid ülemääraseid kannatusi, mis võiksid küündida mittevaralise kahju tekkimiseni. 6.
40. Kohtu hinnangul ei ole Tartu Vangla kaebaja õigusi intensiivselt riivanud. Kaebaja ei ole esile toonud, et tal oleks vaidlusalustel kuupäevadel jäänud vangla tegevusest tingituna ära mõni oluline telefonikõne ametiasutusega ja et see oleks talle kahjulikke tagajärgi põhjustanud. Võttes arvesse, et vangla on võimaldanud kaebajale telefoni kasutamist miinimummahust suuremas ulatuses, ei saanud väidetavad helistamise piirangud kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Ka kaebaja üldsõnalised väited öörahu rikkumise kohta ei osuta võimalusele, et tema õigusi oleks intensiivselt riivatud. 6.
41. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse

§ 121lg 2 p 21 alusel.

Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 7. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub tõendite kogumiseks vajadus. Seepärast jätab kohus kaebuses esitatud tõendite kogumise taotluse läbi vaatamata (

§ 62lg 2).

8. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

4 3-24-3140 (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 5