) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja Coop Finants AS vahel 10.02.2022 sõlmitud Säästukaart pluss kasutamise leping nr CNT00000128675, millega kostja sai krediiti 800 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust kohaselt. Kuna kostja jättis tasumata märtsi, aprilli ja maikuu 2022 osamaksed, andis esialgne võlausaldaja 30.05.2022 kostjale täiendava tähtaja (22.06.2022) võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles Coop Finants AS laenulepingu erakorraliselt üles 29.06.2022 ja loovutas nõude 29.06.2022 GS Core OÜ-le. Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Eelnevalt on makskäsu kiirmenetluses võlgnikule püütud kohtudokumente kätte toimetada 15.04.2024 e-posti aadressil XXX, kuid tulemusteta. Tähtsaadetisena 17.04.2024 aadressil XXX, kust tagastatud hoiutähtaja möödumisel ja 24.05.2024 aadressil XXX kus tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Kohtutäituri aruandest selgub, et aadressil XXX dokumentide kättetoimetamine ebaõnnestus, kuna adressaat ei ela/asu kontrollitud aadressil. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaaanne avaldati 22.01.2025 ning see loeti kättetoimetatuks 07.02.2025. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (27.02.2025) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagejal on tekkinud esindaja tasu summas 20 eurot. Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 280 eurot ning kohtutäiturile tasutud 48,80 eurot kohtutäituri tasu.
lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot.
lg 1 ja § 144 p 51 kohaselt on kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest menetluskulu. Seega kuulub hüvitamisele kohtutäituri tasu 48,80 eurot.
lg 1 ja 2 kohaselt riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu 280 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse kohustada
lg 4 alusel kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.