MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2025. a, Tallinn Haldusasja number 3-24-3224 Haldusasi P.Z kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 26.11.20

§ 152lg 1 p 4).

Vastustaja on vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistanud ning kinnitanud taotluse lahendamisega jätkamist. Kaebaja on menetluse lõpetamisega nõus. Seega saab kohus menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel lõpetada. 1

§ 43lg 1 p 2).

Küll aga ei ole selle normi kohaselt korduvaks kaebuseks kaebus uue keelduva haldusakti peale juhul, kui selline haldusakt peaks antama; ega ka kohustamiskaebus, kui on muutunud kaebuse alus, s.o põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse (

§ 41lg 2).

5.

§ 104

lg 5 p 4 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Seega tuleb kaebajale tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot. Riigilõivu tagastamine ei hõlma endast esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu, kuna kohus on selle taotluse sisuliselt läbi vaadanud. 6.

§ 108

lg 6 alusel kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Seega on eelduseks, et menetluse lõpetamine on tingitud kaebuse esitamisest ning vastustajal lasub koormus tõendada vastupidist. Vastustaja on väitnud, et kaebaja ei lisanud 25.11.2024 esitatud vastuväidetele ega 28.11.2024 teabenõudele ühtegi karistusregistri kannet ümber lükkavat tõendit. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga. Vastustajal lasub nii uurimise kui ka tõendite kogumise kohustus (HMS §-d 6 ja 38). Vastustajal oli võimalik pöörduda täpsustava teabe kogumiseks nii kaebaja enda kui ka maakohtu poole. Riigikohus on ka selgitanud, et kohtuotsuse jõustumise aeg tuleneb seadusest, mitte ametniku ekslikust kandest. Kui puuduvad seaduses sätestatud eeldused kohtulahendi jõustumiseks, ei saa kohus lugeda otsust jõustunuks vaatamata selle kohta tehtud märkele. Seda ei väära ka asjaolu, et ekslik märge otsuse jõustumise kohta on kandunud karistusregistrisse (31.01.2017 lahend nr 3-1-1-110-16 p 10). Sama seisukoht on analoogia korras kohaldatav ka käesolevas asjas ning vastustaja pidi kontrollima, kas karistusregistri kanne võib olla ekslik. Sellist teabe kogumist ei saa pidada vastustajale ülemäära koormavaks ning vaatamata sellele, et vastustaja tugines otsuse tegemisel imperatiivsele normile (RelvS § 36 lg 1 p 7), ei nähtu kaasusest asjaolusid, et esines vajadus viivitamatuks tegutsemiseks ilma asjaolusid välja selgitamata. Kohus peab ka oluliseks, et vastustaja ei asunud haldusakti kehtetuks tunnistama kohe, kui sai kaebusest teada. Kohus juhtis juba 27.11.2024 määruses (dtl 51) vastustaja tähelepanu, et kaebaja võib olla pöördunud tähtaegselt maakohtusse, sh viidates väärteoasja numbrile. Samale asjaolule juhtis kohus vastustaja tähelepanu veel 04.12.2024 e-kirjas (dtl 65) ja 11.12.2024 menetlusse võtmise määruses (dtl 88). Seega ei olnud haldusakti kehtetuks tunnistamine tingitud mõnest muust asjaolust kui kaebuse esitamisest ning kohtu korduvatest selgitustest. Niisiis tuleb otsustada kaebaja menetluskulude vastustajalt väljamõistmine

§ 108lg 6 alusel.

7. Kaebaja menetluskuludeks on esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 20 eurot ja õigusabi kulud summas 1866,60 eurot kokku 8,3 tunni eest (dtl 102-105). Kuigi tegemist on keskmisest lihtsama kaasusega, ei pea kohus menetluskulusid põhjendamatuks ega ülemääraseks (

§ 109

lg 6), arvestades eelneva haldusmenetluse kulgu ja koos kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotlust. Seega mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 1886,60 eurot (1866,6+20). Kohus juhib vastustaja tähelepanu, et kaebaja on toonud andmed, kelle kontole ta soovib õigusabikulude hüvitamist (dtl 104). 2