Obsah (5)

§ 613§ 477§ 230§ 173§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Määruse tegemise aeg ja koht 12.03.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-144655 Tsiviilasi Tallinn, Mahtra tn 44 korteriü

) § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et

§ 613

lg 1 p 1 hagita menetluse alla käivad vaidlused, mis algatatakse korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel, eelkõige kuuluvad hagita menetluses lahendamisele korteriühistu algatatud majandamiskulude vaidlused, aga ka muud spetsiifilised korteriomanike ja/või korteriühistu vahelised vaidlused (vt

kommenteeritud väljaanne III, lk 864-865). Seega lahendab kohus käesoleva tsiviilasja hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldaja nõudest 24. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 25.

§ 230

lg 1 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Pooled ei vaidle, et korteriomandi Mahtra 44-xx, Tallinn omanik oli alates 06.07.2004 Y; perioodil 15.06.2023 kuni 29.01.2024 oli selle korteri omanik puudutatud isik (endise nimega Solid Company OÜ) ja alates 24.01.2024 on korteriomandi ühisomanikeks D ja G (dtl 31). Pooled ei vaidle ka selle üle, et puudutatud isik ostis selle korteriomandi avalikul enampakkumisel kohtutäitur Elin Vilippuse täiteasjas 022/2023/
2. Kohtutäituri info 3 kohaselt osapooled leppisid korteri üleandmise valduse omavahel ise kokku (sundvabastamise päeval paluti toiming edasi lükata ja uksest sisse kohtutäitur ise ei läinud) ja neil ei ole üleandmise akti ega fotosid mõõtjatest (dtl 34). Vaidlust ei ole ka selles, et täitemenetluses rahuldati enampakkumise tulemist korteriühistu (avaldaja) nõue Y vastu, mis on tekkinud perioodil 14.07.2022 kuni 14.06.2023, summas 1652,10 eurot (dtl 44-46).
3. Pooltel on vaidlus selles, kas puudutatud isik peab tasuma talle avaldaja poolt 01.02.2024 esitatud arve summas 3265,19 eurot, milles sisalduvad tasud kütte, soojakao, hoolduse, remondifondi, prügiveo, varakindlustuse, vee ja kanalisatsiooni, vee soojendamise ja elektri eest (dtl 38).
4. KrtS § 43 lg 2 kohaselt, korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega.
5. Kuna puudutatud isik sai korteriomandi omanikuks 15.06.2023, siis talle varasema korteriomaniku kohustused KrtS § 43 lg 2 alusel üle ei ole läinud, st puudutatud isik ei vastuta eelmise omaniku Y võlgnevuste eest. Avaldaja sai täitemenetluses oma nõude täidetud perioodi 14.07.2022 kuni 14.06.2023 osas summas 1652,10 eurot. Kui Y ei edastanud avaldajale tegelikke näitusid ja need jäid võlanõudest välja, siis selle eest ei vastuta puudutatud isik KrtS § 43 lg 2 kohaselt.
6. Avaldaja ei ole nõuet tõendanud. Puuduvad tõendid, millises mahus ja perioodil tarbimine puudutatud isiku poolt tegelikult toimus ja mil moel kulude arvestus on toimunud. Avaldaja ei ole tõendanud, kuidas arve 3265,19 eurot täpselt kujunes ning kas see kajastab vaid tarbimist perioodil, mil puudutatud isik oli selle korteriomandi omanik. Avaldaja on esitanud nõude, kuid ei ole tõendanud, et sellel toodu on põhjendatud ja vastab tegelikkusele, sh kas see sisaldab varasema omaniku võlgasid. Korteriühistu kohustus on pidada korteriühistu majandamiskulude osas korrektset arvestust ja avaldaja ei saa üksnes tagantjärgi vormistatud arvega oma nõuet tõendada. Kohus jätab avalduse rahuldamata.
7. Avaldaja arve (dtl 54) ja puudutatud isiku vastuväited selle osas asja lahendamisel tähendust ei oma, kuna avaldaja ei ole nõudnud selle arve tasumist. Menetluskulude jaotus 32.

§ 173

lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 33. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda, kuna avaldus jääb rahuldamata. Kohus märgib, et puudutatud isikul menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik 4