KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2025, Tallinn Kriminaalasja number 1-24-1660 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Pavel Gontšarov ja Inna Ombler Istungisekretär Elina Huobolainen Tõlk Jelena Kremez Kriminaalasi Vyacheslav Ovchinnikovi süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 2 ja § 121 lg 2 p 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30. mail 2024 üldmenetluses tehtud otsus (kohtuotsuse terviktekst oli kättesaadav alates 28. augustist 2024) Prokurör Natalja Vester Süüdistatav Vyacheslav Ovchinnikov Isikukood 36301100329; elukoht XXX; Venemaa Föderatsiooni kodanik, varem kriminaalkorras karistamata Apellandid Vyacheslav Ovchinnikovi kaitsja Vladimir Sadekov ja kannatanu X vandeadvokaat RESOLUTSIOON Ringkonnakohus tühistab Harju Maakohtu 30. mai 2024 otsuse osaliselt järgmistes osades:
- a)Vyacheslav Ovchinnikovilt X kasuks välja mõistetud varalise kahju hüvitise suuruse (1401,81 eurot) osas ning
- b)kannatanu lepingulisele esindajale makstud tasu hüvitise suuruse (600 eurot) osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistab Vyacheslav Ovchinnikovilt X kasuks varalise kahju hüvitisena välja 1941,2 eurot ning kannatanu lepingulisele esindajale makstud tasu hüvitisena välja 1070 eurot. 1 Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Kannatanu X apellatsiooni rahuldab ringkonnakohus osaliselt. Vyacheslav Ovchinnikovi kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekovi apellatsiooni jätab ringkonnakohus rahuldamata. OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav ja kannatanud saavad esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Vyacheslav Ovchinnikovile on esitatud KarS § 118 lg 1 p 2 järgi süüdistus selles, et ta tekitas X -le tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud. Süüdistuse kohaselt ründas ta 6. mail 2019 kella 14.48 ajal Saku vallas XXX ja XXX vahel asuval teel naabrit X -d . Ta lõi kannatanut korduvalt parema käe rusikaga ja ühel korral parema käe lahtise käelabaga pea ja kaela piirkonda, ühel korral jalaga vastu kannatanu vasakut kätt ning korduvalt metallist vardaga (armatuurrauaga) käte, kõhu, selja ja jalgade piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused. Neist parema käe V kämblaluu põhimiku ja keha mitmekilluline murd koos ulatumisega liigespilusse ja vasaku käe IV sõrme lõpplüli nihkumiseta murd kujutasid endast tervisehäiret kestusega üle 4 kuu. Veel on Vyacheslav Ovchinnikovile esitatud süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi selles, et ta lõi 1. jaanuaril 2020 kella 01:50 paiku Saku vallas XXX külas XXX juures ühel korral lahtise käega I.L-i näopiirkonda. Seejärel lõi ta kella 01:50 –02:20 paiku X -d käega ühel korral tugevalt rindkere piirkonda. Mõlemal juhul tekitas ta oma teoga kannatanule füüsilist valu. 2. X on esitanud tsiviilhagi, milles taotleb süüdistatavalt 20 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise ning 4216,61 euro suuruse varalise kahju hüvitise väljamõistmist. 3. Harju Maakohus tegi 30. mail 2024 otsuse, millega tunnistas Vyacheslav Ovchinnikovi süüdi KarS § 118 lg 1 p 2 järgi ja mõistis karistuseks neli aastat vangistust. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi mõistis maakohus Vyacheslav Ovchinnikovi X löömises õigeks, I.L-i löömises aga süüdi ning mõistis karistuseks ühe kuu vangistust. Liitkaristuseks mõistis kohus neli aastat vangistust. Sellest nelja päeva ulatuses luges kohus karistuse kantuks. Ülejäänud osas jättis kohus vangistuse KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel 2 täitmisele pööramata tingimusel, et Vyacheslav Ovchinnikov ei pane 4 aasta 2 kuu jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kannatanu tsiviilhagi rahuldas kohus osaliselt, mõistes Vyacheslav Ovchinnikovilt X kasuks välja 2000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise ja 1401,81 euro suuruse varalise kahju hüvitise. Samuti mõistis kohus Vyacheslav Ovchinnikovilt X õigusabikulude hüvitise. 4. kasuks välja 600 euro suuruse Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsiooni kaitsja ja kannatanu. 4.1 Kaitsja taotleb apellatsioonis Vyacheslav Ovchinnikovi õigeksmõistmist nii KarS § 118 lg 1 p 2 kui ka KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning X tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist (apellatsiooni tekstis taotletakse alternatiivselt tsiviilhagi osaliselt rahuldamata jätmist, kui kohus jõuab järeldusele, et Vyacheslav Ovchinnikov ületas hädakaitse piire). Kui Ringkonnakohus peaks leidma, et kriminaalasi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule, taotleb kaitsja Vyacheslav Ovchinnikovi suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 2742 alusel. Kaitsja peab alusetuks kohtu seisukohta, et kannatanu käevigastuse, mille paranemine võttis üle nelja kuu, põhjustas Vyacheslav Ovchinnikov. Apellatsiooni kohaselt ei nähtu turvakaamera vaatlusprotokollist üheselt, et Vyacheslav Ovchinnikov oleks löönud käega või muu esemega vastu X paremat või vasakut kätt. Samas on tõenditest on näha, kuidas pärast seda, kui Vyacheslav Ovchinnikov oli löönud X -d , ründas X ise Vyacheslav Ovchinnikovi, pekstes teda käega (seda tõendab teabesalvestise vaatlusprotokoll ja videosalvestus 06.05.2019 juhtunust ajavahemikul 15:00:00-15:01:50, II kd tl 1-3, 10-11). Seda tehes võis X tekitada endale ise üle nelja kuu kestnud tervisekahjustused. Kaitsja leiab, et kui vigastused oleks tekitanud Vyacheslav Ovchinnikov X -d armatuurrauaga vastu kätt lüües, ei oleks saanud X hiljem käega Vyacheslav Ovchinnikovi lüüa. Videosalvestiselt on aga näha, kuidas ta lööb mitu korda suure hooga Vyacheslav Ovchinnikovi. Kuna kohus ei pööranud sellele tähelepanu, on ta teinud valed järeldused ka eksperdi ütlustest. Kaitsja heidab ette, et kohus tugines puudulikule tõendile – videosalvestisele, millel on lõigud puudu. Puudulikule tõendile tuginemine kujutab endast olulist menetlusõiguse rikkumist KrMS § 339 lg 2 tähenduses. See, et videosalvestise peal on mustad ruudud ning mitmed videofragmendid puuduvad, seab kahtluse alla selle tõendi usaldusväärsuse. Täpsemalt puuduvad videofragmendid ajavahemikkudes 14:48:07-14:48:10, 14:48:47-14:48:52, 14:49:24-14:49:42, 14:50:3414:51:06, 14:54:26-14:54:45, 14:56:41-14:56:54, 14:57:21-14:58:27 ja 15:01:18-15:01:47. Kaitsja peab probleemseks seda, et videosalvestis ei kajasta ajavahemikku kell 14:50:34 14:51:06. Sellele eelnevalt lasi X Vyacheslav Ovchinnikovile näkku pipragaasi. Kuna video 3 katkeb, ei selgu sellest, mis toimus pärast seda, kui X Vyacheslav Ovchinnikovile gaasi näkku lasi. Selle kohta on andnud ütlusi Vyacheslav Ovchinnikov ja tunnistaja Q. Maakohus jättis need ütlused aga kõrvale, leides, et need on teiste tõenditega vastuolus. Kaitsja väljendab arusaamatust, kuidas saavad ütlused olla vastuolus puuduliku tõendiga. Kaitsja hinnangul leidis maakohus ekslikult, et Vyacheslav Ovchinnikov ei olnud hädakaitseseisundis. Kohus on tuvastanud, et süüdistatava ja kannatanu vahel oli korduvalt olnud konflikte värava sulgemise teemal. Vyacheslav Ovchinnikovi ütluste kohaselt oli X varem teda ja tema abikaasat solvanud ja kutsunud Vyacheslav Ovchinnikovi endaga poksima. Teised naabrid on oma ütlustes kinnitanud, et X on konfliktne ja ebaviisakas. Seega oli Vyacheslav Ovchinnikovil alust karta, et X tuleb talle kallale, kui ta nägi X -d kiirel ja agressiivsel sammul lähenemas. X omakorda asetas end ise ohtu, kui läks Vyacheslav Ovchinnikovi juurde, kuigi nägi, et viimasel on käes armatuurraud. Kaitsja leiab, et Vyacheslav Ovchinnikov ei ületanud hädakaitse piire, kui ta aga seda tegi, siis tuleb arvestada seda vastavalt KarS § 57 lg 1 p 8 karistust kergendava asjaoluna. Kui Vyacheslav Ovchinnikov ei olnud hädakaitseseisundis, siis oli tegemist eksimusega õigusvastasust välistavas asjaolus. Kuna kohus andis 6. mail 2019 toimunule vale hinnangu, siis on kohus kvalifitseerinud I.L-i suhtes toime pandud teo alusetult korduva kehalise väärkohtlemisena. Veel leiab kaitsja, et mõistlik menetlustähtaeg on möödunud. Etteheidetavad kuriteod leidsid aset 6. mail 2019 ja 1. jaanuaril 2020. Esimesest Vyacheslav Ovchinnikovi mõjutanud menetlustoimingust – tema kahtlustatavana kinnipidamisest – kuni kohtu alla andmiseni kulus peaaegu viis aastat, kusjuures kahe aasta jooksul ei teinud uurimisasutus ega prokuratuur ühtegi menetlustoimingut. Seetõttu tuleb ka KarS § 121 lg 1 osas Vyacheslav Ovchinnikovi suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Samas on apellatsioonis leitud, et kohtupraktika (3-1-1-14-14 p 660, 3-1-1-42-15 p 67, 1-17-3371 p 59) kohaselt tuleb kriminaalmenetluse lõpetamine mõistliku menetlustähtaja möödumisega KrMS § 2742 alusel kõrgema astme kohtus kõne alla vaid siis, kui kohus tuvastab vajaduse saata kriminaalasi uueks arutamiseks madalama astme kohtule. Tsiviilhagi lahendamisel ei ole kohus võtnud arvesse, et X ise ründas omakorda Vyacheslav Ovchinnikovi. Sel põhjusel pole alust mõista Vyacheslav Ovchinnikovilt välja randmeortoosi ja sõrmelahase maksumust ega mittevaralise kahju hüvitist. Veel vaidleb kaitsja vastu prillide eest hüvitise väljamõistmisele, sest turvakaamera salvestiselt ei nähtu, et Vyacheslav Ovchinnikovi ründe käigus oleksid X prillid kahjustada saanud. 4.2 Kannatanu X taotleb Vyacheslav Ovchinnikovile KarS § 118 lg 1 p 2 järgi KarS § 58 p-dest 1 ja 13 lähtudes raskema karistuse mõistmist. Samuti taotleb ta Vyacheslav Ovchinnikovi süüditunnistamist KarS § 120 lg 1 alusel. 4 Samuti taotleb X maakohtu otsuse tühistamist osas, milles Vyacheslav Ovchinnikov mõisteti tema kehalises väärkohtlemises õigeks. Kannatanu taotleb, et Vyacheslav Ovchinnikov tunnistataks süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 120 lg 1 järgi. Veel taotleb kannatanu maakohtu otsuse tühistamist tsiviilhagi osalise rahuldamise osas ning uue otsusega tema kasuks 20 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise ja 4216,61 euro suuruse varalise kahju hüvitise välja mõistmist. Ka taotleb X maakohtu otsuse tühistamist osas, milles Vyacheslav Ovchinnikovilt mõisteti tema kasuks lepingulisele esindajale makstud tasu hüvitamiseks välja 600 eurot. Kannatanu taotleb lepingulisele esindajale makstud tasu hüvitamiseks 3000 euro välja mõistmist. Apellatsioonis on kirjeldatud kannatanu versiooni toimunust ning konfliktist laiemalt. Kannatanu leiab, et maakohus pole karistuse mõistmisel võtnud arvesse kõiki süüteoga seotud asjaolusid ning on eksinud süüdistatava iseloomustamisel ja asjaolude tõlgendamisel. Apellant märgib, et süüdistataval on kalduvus kuritarvitada alkoholi. Samuti on maakohus jätnud arvestamata KarS § 58 p-dest 1 ja 13 tulenevad karistust raskendavad asjaolud. Rünnakut oma vanemate vastu nägi pealt kannatanu alaealine tütar W.C , kes sündmuse toimumise ajal oli 14-aastane. Veel märgib kannatanu, et maakohus on jätnud tähelepanuta selle, et Vyacheslav Ovchinnikov ähvardas teda tapmisega. X peab põhjendamatuks Vyacheslav Ovchinnikovi õigeksmõistmist tema kehalises väärkohtlemises 1. jaanuaril 2020. Kannatanu ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tõendid on vastuolulised ning Vyacheslav Ovchinnikovi süü ei ole tõendatud. Kannatanu leiab, et süüdistatava ja tunnistaja Q ütlused ei ole eluliselt usutavad ning on vastuolus teiste tunnistajate ütlustega, mis antud vahetult kohe peale sündmusi. Süüdistatav ähvardas teda teiste kohalviibinute ja ka politseiametnike juuresolekul räigete tervisekahjustuste tekitamisega. Prokurör on selle süüdistusest välja jätnud, kuid kannatanu leiab, et Vyacheslav Ovchinnikov tuleks mõista süüdi ka KarS § 120 lg 1 järgi. Seoses tsiviilhagiga märgib kannatanu, et alusetu on maakohtu seisukoht, et varalise kahju hüvitamise loetelu sisaldab kuluartikleid, mis võiksid olla seotud teise lõplikult lõpetatud kriminaalmenetlusega. Kannatanu on seisukohal, et mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise mõistlik suurus talle tahtlikult tekitatud kehavigastuse ja tervisekahjustuse eest on üleelatud füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi ning elukvaliteedi tunduvat langust, samuti muid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi arvestades 20 000 eurot. Kannatanu toob välja, et Vyacheslav Ovchinnikovi tegu mõjutas mitte ainult teda, vaid ka teisi pereliikmeid. Ka ei saa tähelepanuta jätta kahju tekitaja negatiivset ja vaenulikku käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kannatanu märgib, et tema õigusabikulud on olnud 3000 eurot vandeadvokaat Andres Simsoni ning 350 eurot vandeadvokaat Margus Viira õigusabi eest. Kannatanu ei nõustu maakohtu seisukohaga, et õigusabiteenusele kulunud mõistlik aeg on 4,8 tundi. Juba üksnes valvekaamerate videosalvestiste läbivaatamisele ja nende analüüsimisele kulub vähemalt 10 5 tundi. Sellele lisandusid kohtumised prokuratuuris, konsultatsioonid ja kriminaalmenetluse määruse lõpetamise vaidlustamised ja kaebused. Lisaks on kohus arvestanud tasu ilma käibemaksuta. Kannatanu ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10) ning on tasunud kõik arved koos käibemaksuga. 5. Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja esitatud apellatsiooni juurde ja süüdistatav toetas kaitsja esitatud apellatsiooni. Prokurör leidis, et maakohtu otsuse muutmiseks pole alust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja apellatsiooni rahuldamiseks ei ole alust, kannatanu X apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt – varalise kahju ja õigusabikulude hüvitamist puudutavas osas. Alljaotises I käsitleb kohus kaitsja argumente, mis puudutavad 6. mai 2019 kohta käivate tõendite hindamist ja tuvastatud asjaolusid. Alljaotises II käsitleb ringkonnakohus kaitsja väiteid, et Vyacheslav Ovchinnikov teostas hädakaitset või vähemalt arvas, et teeb seda. Alljaotises III käsitleb ringkonnakohus kannatanu seisukohti, et maakohus on jätnud KarS § 118 lg 1 p 2 alusel karistust mõistes tähelepanuta karistust raskendavad asjaolud. Alljaotises IV käsitleb kohtukolleegium küsimust, kas maakohtu otsust tuleks korrigeerida osas, milles maakohus tunnistas Vyacheslav Ovchinnikovi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi osaliselt süüdi, osaliselt mõistis aga õigeks. Ringkonnakohus käsitleb nii kaitsja taotlust tegu ümber KarS § 121 lg 1 järgi ümber kvalifitseerida kui ka kannatanu X taotlust mõista Vyacheslav Ovchinnikov süüdi ka teos, milles maakohus ta õigeks mõistis. Alljaotises V käsitleb ringkonnakohus kannatanu taotlust tunnistada Vyacheslav Ovchinnikov süüdi KarS § 120 lg 1 järgi. Alljaotises VI käsitleb kohus kaitsja seisukohta, et rikutud on Vyacheslav Ovchinnikovi õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. Alljaotises VII käsitleb kohtukolleegium apellatsioonide tsiviilhagisid puudutavaid taotlusi ja argumente. Alljaotises VIII käsitleb ringkonnakohus kannatanu taotlust mõista süüdistatavalt välja suurem õigusabikulude hüvitis. Alljaotises IX võtab kohtukolleegium oma seisukohad kokku. I 7. Maakohus mõistis Vyacheslav Ovchinnikovi süüdi selles, et ründas 6. mail 2019 kella 14.48 ajal Saku vallas XXX ja XXX vahel asuval teel naabrit X -d . Rünnaku põhjuseks olid naabrite erimeelsused küsimuses, kas Hiiemänniku teel olev värav peaks olema avatud või suletud. 6 Vyacheslav Ovchinnikovi ja X vahel 6. mail 2019 toimunu kohta on olulised tõendid X elamu turvakaamera salvestised. Kaitsja on osutanud apellatsioonis, et salvestis on mittetäielik: videopildist on osa kaetud kinni (kaadris on mustad alad) ning video ajajoones on lüngad. Kaitsja leiab, et sellest tulenevalt on tõend ebausaldusväärne ning sellele tuginedes rikkus kohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Ringkonnakohus tõdeb, et teele suunatud turvakaamera salvestistes (sündmuste käiku kajastab hulk videoklippe) on pildil mustad alad. Samuti on turvakaamera salvestise klippides olevast kellaajast näha, et eri klippides toimuv ei moodusta katkematut ajajoont, vaid klippide vahele jäävad ajalised lüngad. See, et salvestiselt pole sündmuste toimumiskoht tervikuna näha ja salvestis ei kajasta sündmuste käiku katkematu tervikuna, ei muuda iseenesest salvestisi ja nende vaatluse protokolle ebausaldusväärseks. See, et tõend ei anna toimunust terviklikku pilti, on tavaline ja seetõttu tulebki kohtul vastavalt KrMS § 61 lg-le 2 hinnata tõendeid kogumis. Tõendi usaldusväärsus sõltub sellest, kas mingi tõendit iseloomustav asjaolu annab alust järelduseks, et tõend võib kajastada toimunut moonutatult. Maakohtu istungil on küsimusega, miks on turvakaamera salvestised esitatud selliselt, tegeletud. X on selgitanud, et salvestisel on kinni kaetud Vyacheslav Ovchinnikovi maja ja hoov, kuna Vyacheslav Ovchinnikov ei tahtnud, et nende maja ja hoovi filmitaks. Arvestades seda, milline osa videopildist on kinni kaetud, on see väide usutav – on aru saada, et kinni on kaetud teisel krundil olevad alad. Ringkonnakohtu istungil väitis Vyacheslav Ovchinnikov, et tema pole pildi osalist kinni katmist nõudnud, kuid ütles samas, et talle ei meeldinud, et tema hoovil toimuvat filmitakse. Ringkonnakohus märgib, et Vyacheslav Ovchinnikovi ja X vaheline konflikt, sh vägivalla tarvitamine leidsid aset teel ega jäänud kinni kaetud osa varju. Ajalisi lünki selgitas X sellega, et kaamera ei salvestanud kogu aeg, vaid hakkas salvestama siis, kui andur registreeris kaamera vaateväljas liikumise. Ringkonnakohtu kogemuse kohaselt pole see, et turvakaamera hakkab salvestama liikumise peale, midagi erandlikku, mistõttu peab kohtukolleegium sedagi selgitust usutavaks. Eelnevast tulenevalt ei ole tuvastatav, et tõendiks olevaid turvakaamera salvestisi oleks töödeldud selliselt, et need kajastavad sündmuste käiku moonutatult. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus salvestisi lubatavaks tõendiks ja leiab, et maakohus ei ole neile tuginedes rikkunud menetlusõigust. 8. Kuigi salvestised ja nende vaatluse protokollid on lubatavad ja usaldusväärsed tõendid, on tõsi, et need ei anna sündmuste käigust terviklikku pilti. Kaitsja peab oluliseks, et salvestis ei kajasta seda, mis toimus pärast seda, kui X lasi Vyacheslav Ovchinnikovile gaasi näkku (14:50:34 -14:51:06). Seoses sellega tulen nentida, et kaitsja osutatud ajaline lünk jääb süüdistuse esemeks olevast sündmustikust väljapoole – pärast esimest vastasseisu korra kodus käinud X pöördus Vyacheslav Ovchinnikovi juurde tagasi ja lasi talle gaasi näkku. Seda, miks sellele juba süüdistusest väljapoole jäänud konflikti järgmisele osale järgnenu asjaolud on olulised, pole apellatsioonis selgitatud. Samas on sellele lüngale tuginedes vaidlustatud ka maakohtu seisukohta, et tunnistaja Q ütlused pole usaldusväärsed. Kaitsja rõhutab, et siis toimunu kohta andis ütlusi Q, kelle ütlused maakohus aga alusetult kõrvale jättis. Kaitsja arvamuse kohaselt ei saa ütlustele ette 7 heita, et nad ei riimu teiste tõenditega, kui teine tõend on puudulik. See seisukoht on alusetu koguni kahel põhjusel. Esiteks on ekslik kaitsja seisukoht, nagu puuduks peale Q ütluste muud tõendid selle kohta, mis toimus pärast seda, kui X oli Vyacheslav Ovchinnikovile gaasi näkku lasknud. Kriminaalasja materjalide hulgas on kahe eri turvakaamera salvestised. Toimunut kajastavad eelkõige teele suunatud kaamera salvestise failid. Lisaks nendele on aga ka X maja välisukse juures oleva kaamera salvestise failid. Selle kaamera vaateväljast jäi teel toimunu suuresti välja, kuid samas on selle salvestiselt piisavalt hästi näha, mis toimus pärast Vyacheslav Ovchinnikovile gaasi näkku pihustamist, tuvastamaks, et Vyacheslav Ovchinnikovi ja Q ütlused selle kohta ei pea paika. Failist ch06_20190506144948 ei ole küll vahetult näha seda, kuidas X Vyacheslav Ovchinnikovile gaasi pihustab (seda kajastab fail ch02_20190506144948), küll aga seda, kuidas X seda tegema suundub ja hiljem oma maja juurde naaseb. X oma maja juurde tagasi tuleku lõppu kajastab juba faili ch06_20190506145109 algus. Neist klippidest on näha, et sel ajal, kui X Vyacheslav Ovchinnikovile gaasi pihustas, oli Q oma maja uksel. Samal ajal, kui X liigub tagasi oma maja poole, läheb Q tuppa tagasi, hetk hiljem kõnnib maja juurde ja siseneb sellesse ka Vyacheslav Ovchinnikov. Seega ei pea paika Q (kd I; tl. 39) ja Vyacheslav Ovchinnikovi (kd I; tl. 44 prd) väide, et Q aitas Vyacheslav Ovchinnikovi, kellele oli gaasi silma lastud, majja. Märkimata ei saa jätta seda, et Vyacheslav Ovchinnikovi ja Q ütluste vahelgi on vastuolu. Vyacheslav Ovchinnikovi väitel kukkus ta pärast seda maha, kui talle gaasi näkku lasti, ja X peksis teda, kui ta oli maha kukkunud, kusjuures teda tabada püüdes lõi X vastu killustikku (kd I; tl. 44 prd). Seevastu Q sellest, et X oleks Vyacheslav Ovchinnikovi peksnud, ei räägi, vaid ütleb hoopis, et kui Vyacheslav Ovchinnikov, kes oli saanud gaasi näkku, maha kukkus, jooksis X minema (kd I; tl. 38 prd). Niisiis on põhjust pidada Q ütlusi selle kohta, mis toimus pärast seda, kui X oli Vyacheslav Ovsinnikovile gaasi näkku lasknud, ebausaldusväärseks. Tegemist ei ole ainsa asjaoluga, milles Q ütlused on salvestistel kajastatuga vastuolus. Kaitsja seisukoht, nagu ei saaks Q ütlused olla vastuolus salvestistega, sest ütlused kajastavad asjaolu, mida salvestised ei kajasta, on põhjendamatu. Ilmselgelt saavad ütlused olla salvestisega vastuolus osas, mida ka salvestis kajastab. See, kuidas Q on kirjeldanud ütlustes konflikti tekkimist ja Vyacheslav Ovchinnikovi käitumist, on turvakaamera salvestisega ilmses vastuolus. Vastuoludele juhtis maakohus koguni kohtuistungil tähelepanu (kd I; tl. 38). Q kirjelduse kohaselt käis Vyacheslav Ovchinnikov tema soovil värava juurest armatuurrauda ära toomas. Tagasi tulles tahtis ta pöörata oma krundile, aga X tuli joostes tema juurde. Neil oli sõnavahetus, mõlemad sõimasid teineteist ebatsensuurselt, X oli tema mehe suhtes väga agressiivne. X lõi Vyacheslav Ovchinnikovi vasaku käega maksa piirkonda. Vyacheslav Ovchinnikov hoidis metallvarrast enda kaitseks enda ees ja näitas X -le , et too läheks tagasi oma koju (kd I; tl. 37 prd, 38). Seda, et Vyacheslav Ovchinnikov oleks X -d löönud, Q ei maini, vaid väidab, et kui Vyacheslav Ovchinnikov vehkis raudvarvaga enda ees, tegi X kehaliigutuse, mille tulemusel puutus varva ots vastu tema kõhtu. Q refereeritud ütlused hõlmavad sündmuste käigust ajavahemikku, mida kajastavad turvakaamera salvestise failid ch02_20190506144639 ja ch02_20190506144814. Neist 8 nähtub järgnev sündmuste kulg. Samal ajal, kui värava sulgenud Vyacheslav Ovchinnikov suundub tagasi oma krundi poole, hakkab auto maja juurde parkinud X küll hoogsa sammuga, kuid mitte joostes maja juurest mööda teed tagasi värava poole minema. Ka ei saa veendunult öelda, et ta eesmärk oleks minna just Vyacheslav Ovchinnikovi, mitte aga värava juurde. Vyacheslav Ovchinnikov, kes hakkab oma krundi teeotsast sisse pöörama, muudab aga X lähenedes suunda ja astub talle vastu, vehkides seejuures ähvardavalt käes oleva raudvarvaga. Kui nad kohakuti jõuavad, astub X kõrvale, kuid Vyacheslav Ovchinnikov astub taas talle ette. Kui X teeb sammu teisele poole kõrvale, haarab Vyacheslav Ovchinnikov tal dressipluusi rinnaesisest kinni, tõstes teise käe, milles oli raudvarb, justkui löögiks. Kui X rapsab end lahti, võtab Vyacheslav Ovchinnikov raudvarvast kahe käega kinni ja võtab taas justkui löögiks hoogu. Selle peale teeb X tõesti vasaku käega löögiliigutuse. Kuna ta on kaamera poole seljaga ja Vyacheslav Ovchinnikov jääb tema taha, siis pole näha, kas ta tabab. Igatahes ei järgne Vyacheslav Ovchinnikovilt mingit valuaistingule viitavat reaktsiooni. Järgnevalt lööb Vyacheslav Ovchinnikov X -d parema käega mitu korda pea piirkonda. Käelöökide vahel teeb Vyacheslav Ovchinnikov mitu löögiliigutust ka teise käega, milles oli raudvarb. Tegemist ei ole sihitu vehkimisega enda ees, vaid konkreetsete löögiliigutustega. Vähemalt osa neist löökidest tabas X -d – ta tõmbab end justkui valust kõverasse. Lõpuks lööb Vyacheslav Ovchinnikov jalaga X -l telefoni käest. Veel siis, kui X pöörab Vyacheslav Ovchinnikovist eemale, teeb Vyacheslav Ovchinnikov liigutuse, nagu tahaks veel seljatagantki X -d raudvarvaga lüüa. Pärast seda lööb Vyacheslav Ovchinnikov seisvale X -le , kes ei teinud sel ajal ühtki ähvardavat liigutust, raudvarvaga kõhtu. Seega ei nähtu salvestiselt mingit enda kaitseks vehkimist, vaid Vyacheslav Ovchinnikov peksis X -d , kes – kui üks löögiliigutus välja arvata – Vyacheslav Ovchinnikovi kuidagi ei rünnanud. Salvestise ch06_20190506144639 helirada ei kinnita ka seda, et X oleks olnud kuidagi eriti agressiivne ja sõimanud Vyacheslav Ovchinnikovi. Vyacheslav Ovchinnikovi poole liikudes hüüab ta küll mitu korda „no mida sa teed“, aga seda, et ta oleks Vyacheslav Ovchinnikovi ebatsensuurselt sõimanud või ähvardanud, kosta ei ole. Küll sõimab X -d ja on – nii öeldu sisust kui ka väljendusest tulenevalt – ilmselgelt agressiivselt meelestatud Vyacheslav Ovchinnikov, kes nõuab, et X läheks minema, sest see on nende värav ja X oma pole seal midagi (vt teabesalvestise vaatlusprotokoll: kd II; tl. 2). Kirjeldatud osas erinevad Q ütlused salvestisel kajastatust mitte mõne üksiku detaili osas, vaid ta kirjeldab olukorda tervikuna oluliselt erinevalt sellest, mida võib turvakaamera salvestistelt näha ja kuulda. See, kui tunnistaja loob olukorrast hoopis erineva pildi kui muud tõendid, annab alust pidada tema ütlusi tervikuna ebausaldusväärseks ja jätta need tervikuna kõrvale. Seega ei ole maakohus tunnistaja Q ütlusi kõrvale jättes menetlusõigust rikkunud. 9. Kaitsja leiab apellatsioonis, et tõendatud pole see, et vigastused, mille paranemine võttis üle nelja kuu, tekitas X -le just Vyacheslav Ovchinnikov. Apellatsiooni kohaselt ei nähtu turvakaamera salvestiste vaatlusprotokollist üheselt, et Vyacheslav Ovchinnikov oleks löönud käega või muu esemega vastu X paremat või vasakut kätt. Kaitsja leiab, et kui vigastused oleks tekitanud Vyacheslav Ovchinnikov X -d armatuurrauaga vastu kätt lüües, ei 9 oleks saanud X hiljem käega Vyacheslav Ovchinnikovi lüüa. Videosalvestiselt on aga näha, kuidas ta lööb hiljem mitu korda suure hooga Vyacheslav Ovchinnikovi. Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka apellatsiooni argumendid ümber maakohtu järeldust, et X luumurrud mõlemal käel põhjustas oma löökidega Vyacheslav Ovchinnikov. X ütluste kohaselt lõi Vyacheslav Ovchinnikov teda raudvarvaga vastu käsi (kd I; tl 27). Seda, et X enda hinnangul lõi Vyacheslav Ovchinnikov tal raudvarvaga käeluud katki, kinnitab ka turvakaamera salvestis. Fail ch06_20190506150151 kajastab X vestlust tütrega, kus X kurdab lapsele, et Vyacheslav Ovchinnikov peksis tal raudkangiga luud puruks, ja uurib tütrelt, kas ema kutsus kiirabi (vestluse kajastus vaatlusprotokollis: kd II; tl. 6). Ringkonnakohus möönab, et see vestlus toimus pärast seda, kui X oli ise Vyacheslav Ovchinnikovi rusikaga löönud. Oluliseks peab ringkonnakohus aga seda, et väitega, mille kohaselt peksis Vyacheslav Ovchinnikov tal raudvarvaga käeluud katki, ei tulnud X välja hiljem, vaid seda rääkis ta juba ajal, kui konflikt alles kestis. Seda, et X väitis seda, et Vyacheslav Ovchinnikov tal käeluud katki lõi, tõsimeeli, näitab ringkonnakohtu jaoks esiteks see, et ta rääkis sellest, sest muretses, kas kiirabi on välja kutsutud. Teiseks näitab ringkonnakohtu jaoks seda, et X oli kindel, et Vyacheslav Ovchinnikov tekitas talle luumurrud, see, et ta ütles seda oma tütrele – on raske uskuda, et keegi hakkaks sellises olukorras oma alaealisele lapsele valetama. Turvakaamera salvestised ei välista seda, et X sai luumurrud selle tulemusel, et Vyacheslav Ovchinnikov teda raudvarvaga lõi. Lisaks videosalvestiste vaatlusprotokollidega tutvumisele vaatas kohtukolleegium vahetult videosalvestisi, neid parema nähtavuse huvides suurendades ja esitust aeglustades. Fakt on see, et turvakaamera salvestiste kohaselt tegi Vyacheslav Ovchinnikov käes oleva raudvarvaga X suunas mitu lööki. Kuna X ja Vyacheslav Ovchinnikov olid kaamerast suhteliselt kaugel ja X oli kaamera suhtes seljaga ning varjas ka Vyacheslav Ovchinnikovi osaliselt kaamera eest, ei ole täpselt näha, kuhu Vyacheslav Ovchinnikov X -d lõi. Küll võib öelda, et löökide suund on selline, et need võisid tabada käsi. Faili ch02_20190506144814 videoklipi umbes 9. sekundil (kell 14:48:19) võtab Vyacheslav Ovchinnikov pärast seda, kui on löönud X -d käega näo piirkonda, mõlema käega raudvarvast kinni ja lööb sellega enda ette, X suunas (seda lööki 9. mai 2019 vaatlusprotokollis mainitud ei ole). Kuna X hoiab vasakut kätt enda ees, on võimalik, et löök tabada tema vasakut kätt. Seejärel lööb Vyacheslav Ovchinnikov X -d taas käega näo piirkonda ja siis uuesti raudvarvaga (umbes klipi 16. sekundil). Asitõendi vaatlusprotokollis on seda kirjeldatud kui lööki jalgade suunas (kell 14:48:25 tehtud löögi kirjeldus; kd II; tl. 11), kuid ringkonnakohtu hinnangul on löök pigem puusa (ja langetatud parema käe) kui jalgade suunas. X liikumisest on näha, et löök tabab teda ja on valus. Seejuures hoiab X paremat kätt ebaloomulikult kehast eemale ja raputab seda, mis viitab võimalusele, et löök tabas just kätt. Sellele on viidanud 7. märtsi 2024 ekspertiisiaktis ka kohtuarst-ekspert (arvamuse p 5; kd II; tl. 44). Sama klipi lõpus lööb Vyacheslav Ovchinnikov X -d veel raudvarvaga kõhtu, mille peale X tõmbab end kägarasse. Failis ch02_20190506144856 on näha veel ühte lööki raudvarvaga X vasaku käe suunas (umbes 20. sekundil). 10 Seda, et Vyacheslav Ovchinnikovi löögid põhjustasid X -le valu, näitab X käitumine pärast seda, kui ta oli oma maja juurde tagasi tulnud (alates 14:49:42): failidest ch06_20190506145109 ja ch06_20190506145451 on näha, kuidas X rahutult edasi-tagasi kõnnib, samal ajal on kuulda oigavat ohkimist. Need asjaolud koos jätavad mulje, et X tunneb valu, mille talumine nõuab pingutust. Ringkonnakohus möönab, et jätkuva konflikti raames läks X hiljem Vyacheslav Ovchinnikovile kallale ja peksis teda käega. Fail ch02_20190506145832 kajastab seda, kuidas X kell 15:00:03 Z-ga vastamisi seisvat Vyacheslav Ovchinnikovi ründab ja ta pikali tõmbab. Järgnevalt lööb ta maas pikali olevat Vyacheslav Ovchinnikovi mitu korda rusikaga näo piirkonda. Ringkonnakohus ei jaga aga kaitsja seisukohta, et X võis saada luumurrud just nende löökide tulemusel. Esiteks tuleb tõdeda, et kuigi X -l olid luumurrud mõlemal käel, on sellest klipist näha vaid parema käega löömist (seda, et X lõi parema käega, on märgitud ka asitõendi vaatlusprotokollis: kd II; tl 13). Lisaks tuleb arvestada, et kohtuarst-eksperdi selgituse kohaselt tuli luumurdude tekkeks rakendada suurt energiat (kd I; tl. 41 prd, 42). Kui X oleks löönud Vyacheslav Ovchinnikovi sellise jõuga, et sai sellest ise luumurrud, pidanuks ka Vyacheslav Ovchinnikovil olema võrreldavad vigastused seal, kuhu X teda tabas. Vyacheslav Ovchinnikovi läbivaatuse protokolli ja sellele lisatud fotode kohaselt piirdusid Vyacheslav Ovchinnikovi vigastused näo piirkonnas marrastustega. Ka kohtuarst-ekspert on väljendanud seisukohta, et nt selline parema käe viienda metakarpaalluu murd, nagu X -l oli, pigem ei saa tekkida teise inimese pihta löömisel (kd I; tl 41 prd). See-eest pidas ekspert võimalikuks, et sellist vigastust saab tekitada raudarmatuuriga vastu kätt lüües. Seda seisukohta on kohtuarst-ekspert väljendanud mõlemas koostatud ekspertiisiaktis. 6. veebruari 2020 kohtuarstliku ekspertiisi aktis olevas ekspertarvamuses on ekspert leidnud, et vigastused võivad olla tekkinud korduvatest löökidest tömbi piiratud löögipinnaga pikliku kujuga esemega, nt metallist vardaga. Oma arvamust põhjendas ekspert eksperdiarvamuse põhjenduses vigastuste iseloomuga (kd II; tl. 38–39). 7. märtsi 2024 ekspertiisiaktis on ekspert olnud jätkuvalt seisukohal, et vigastused on saadud korduvatest löökidest tömbi piiratud löögipinnaga esemega, nt metallist vardaga. Samas möönis ekspert, et esemeks, millega löödi, võis olla ka muu kõva tömp ese, nt rusikas või jalg (kd II; tl. 44). Seda, miks ta leiab, et luumurrud võisid tekkida löökidest raudarmatuuriga, on kohtuarstekspert selgitanud maakohtu istungil antud ütlustes. Ta selgitas, et eespool mainitud parema käe viienda metakarpaalluu murru killunenud iseloomu arvestades oli selle vigastuse tekitamiseks vaja suurt energiat. See on võimalik, kui jõudu rakendatakse suhteliselt piiratud alale. Sellistele tingimustele vastab just raudarmatuuriga löömine. (kd I; tl. 41 prd). Eksperdilt küsiti maakohtu istungil ka seda, kas inimene, kellel on sellised vigastused, sai lüüa rusikaga teist inimest. Ekspert ei välistanud seda, põhjendades seda sellega, et vigastused paiknesid isoleeritud piirkondades (kd I; tl. 42) ega olnud sellised, mis oleks tinginud „käelise funktsiooni lakkamise“ (kd I; tl. 41 prd). 11 Seega kokkuvõttes tuleneb eksperdi seisukohtadest, et X -l esinevate luumurdude tekkeks on vaja rakendada suurt energiat suhteliselt piiratud alale. Kuigi üheselt polnud seda, millega ja kuidas vigastused põhjustati, võimalik tuvastada, saab selliseid vigastusi tekitada metallvarvaga lüües. Samas on ebatõenäoline, et sellised vigastused tekiks rusikaga vastu teist inimest lüües. Kuna vigastused on isoleeritud piirkonnas ja käte funktsionaalsus iseenesest säilis, ei välistanud ekspert, et X võis Vyacheslav Ovchinnikovi rusikaga lüüa hoolimata luumurdudest. Ringkonnakohus peab oluliseks, et kuigi ekspert ei välista ka võimalust, et vigastused tekkisid muul põhjusel kui löökidest raudarmatuuriga, on ekspert kinnitanud, et vigastused saavad tekkida selliste löökide tulemusel ja välistatud pole, et teist inimest saab hoolimata sellistest luumurdudest rusikaga lüüa. Koostoimes eespool käsitletud videosalvestiste ja X ütlustega annab eksperdiarvamus alust järelduseks, et X käte luumurrud on tingitud just löökidest raudvarvaga vastu käsi. Ekspert on ka kohtu küsimustele vastates kinnitanud, et sellise luumurru paranemine kestab üle nelja kuu (kd I; tl. 42). Seega ei ole tuvastatav ka see, et X oleks ise Vyacheslav Ovchinnikovi lööma hakates „kõrvaldanud algpõhjuse kulgemise“ ning asendanud selle enda vallandatud uue kausaalahelaga, nagu on väidetud kaitsja apellatsioonis. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus tuvastanud õigesti, et Vyacheslav Ovchinnikov tekitas oma tahtlike löökidega X -l üle nelja kuu kestnud tervisekahjustuse ja pani sellega toime KarS § 118 lg 1 p-le 2 vastava teo. II 10. Kaitsja apellatsioonis on leitud ka seda, et Vyacheslav Ovchinnikov teostas hädakaitset või vähemalt arvas ekslikult, et teeb seda. Kohtukolleegium peab neid väiteid alusetuks. Kaitsja tõdeb apellatsioonis, et maakohus leidis salvestistele ja nende vaatluse protokollidele tuginedes, et tegemist ei olnud hädakaitsega. Apellatsiooni kohaselt on maakohus jätnud tähelepanuta selle, et X ja Vyacheslav Ovchinnikovi suhted olid konfliktsed ja ka teised naabrid on kinnitanud, et X oli ebaviisakas. See etteheide on asjakohatu. Maakohus on hädakaitse küsimust käsitledes maininud ära, et X ja Vyacheslav Ovchinnikovi suhted olid pingelised, kuid asunud konkreetse sündmuse käiku analüüsides järeldusele, et Vyacheslav Ovchinnikov ei olnud hädakaitseseisundis. Maakohtu argumentatsioon on igati kooskõlas karistusseadustiku regulatsiooniga. Vastavalt KarS § 28 lg-le 1 ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele. Seega on hädakaitse tuvastamisel määrav see, kas konkreetsel korral oli isiku vastu alanud või algamas mingisugune õigusvastane rünne. Seetõttu on määrava tähtsusega konflikti osapoolte käitumine 6. mail 2019. See, millised olid asjaosaliste üldised omavahelised suhted, on teisejärguline, aidates vaid hinnata seda, kuidas üks konflikti osapool teise osapoole käitumist võis tõlgendada. Maakohus on kirjeldanud kannatanu käitumist ja selgitanud, miks ta leiab, et sellest ei nähtu ei juba käimasolevat ega ka vahetult eesseisvat rünnet. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega. Kaitsja väitel oli Vyacheslav Ovchinnikovil alust karta X rünnet, kuna viimane tuli kiire ja agressiivse sammuga tema poole. Kohtukolleegiumi hinnangul 12 turvakaamera salvestised, mida kohus käsitles eespool seoses tunnistaja Q ütluste usaldusväärsuse küsimusega, selliseks järelduseks alust ei anna. X kõndis küll kiire sammuga Vyacheslav Ovchinnikovi suunas ja tema kehakeel viitab mõningale ärritusele, kuid tema enda väitel oli ta teel värava juurde (kd I; tl. 27). Salvestistelt näha ja kuulda olev sündmuste käik ei näita seda, et tema eesmärgiks oleks olnud Vyacheslav Ovchinnikovi ründamine. Fakt on see, et X ei kiirustanud Vyacheslav Ovchinnikovi juurde. Vyacheslav Ovchinnikov jõudis enne seda, kui X temani jõudis, oma krundi teeotsale ja oli juba sellele pööramas. Ta muutis aga suunda ja hakkas liikuma hoopis X suunas. Veelgi enam: kui nad kohakuti jõudsid, astus X kõrvale, kuid Vyacheslav Ovchinnikov astus taas talle ette, peale mida tegi X uue sammu kõrvale. Selline X käitumine ei näita kuidagi, et X oleks tahtnud Vyacheslav Ovchinnikovi rünnata. Vastupidi: ta püüdis Vyacheslav Ovchinnikovist mööda minna. Ka pärast seda, kui Vyacheslav Ovchinnikov oli teda löönud, jäi X passiivseks – ta küll ei lahkunud, kuid ei löönud ka vastu. X läks Vyacheslav Ovchinnikovile kallale alles jätkusündmuse käigus, kui Vyacheslav Ovchinnikov käitus agressiivselt sündmuskohale saabunud Z-ga (kes oli esmalt Vyacheslav Ovchinnikovi peale karjunud). Agressiivsust ei väljendanud X enne seda, kui Vyacheslav Ovchinnikov talle kallale tungis, ka sõnaliselt. Vyacheslav Ovchinnikovi poole liikudes hüüab ta küll mitu korda „no mida sa teed“, kuid seda mitte ägedalt, vaid pigem tülpinult. See, mida ta järgnevalt räägib, ei ole kuulda, sest X räägib vaiksemalt kui Vyacheslav Ovchinnikov. Seevastu käitus ringkonnakohtu hinnangul ilmselgelt ägestunult Vyacheslav Ovchinnikov. Nagu juba öeldud, oli tema see, kes võttis suuna X -le . Seejuures karjus ta X peale, teda ropult sõimates ja lubades ta maha lüüa. Vyacheslav Ovchinnikov astus X -le ette, takistades viimasel möödumist ja kui X oli kõrvale astudes püüdnud Vyacheslav Ovchinnikovist mööda saada, asis Vyacheslav Ovchinnikov tal dressipluusi rinnaesisest kinni. Ringkonnakohus osutab veel sellele, et lisaks X sõimamisele karjus Vyacheslav Ovchinnikov X -le , et tegemist on tema (Vyacheslav Ovchinnikovi) väravaga (vt teabesalvestise vaatlusprotokoll: kd II; tl. 2). See näitab, et ta ei tegutsenud lähtudes hirmust X ees, vaid ärritusest, et X oli jätnud lahti värava, mida tema soovis suletuna hoida. Selliste asjaolude valguses ei saa rääkida mingisugusest hädakaitseseisundist ega tahtmisest end kaitsta. Vyacheslav Ovchinnikovi käitumine oli ilmselgelt kantud vihast X vastu ja ärritusest, et X värava lahti jättis. 11. Kaitsja viidatud süülist teoprovokatsiooni puudutav kohtupraktika on praegusel juhul asjassepuutumatu. Kohtupraktika, millele kaitsja viitab, omaks tähtsust juhul, kui X oleks Vyacheslav Ovchinnikovi ründe eest end selle ajal kaitsnud, selle käigus mõnda Vyacheslav Ovchinnikovi õigushüve kahjustades, ning kohus lahendaks X vastutuse küsimust (küsimust, kas X õigus end kaitsta oli piiratud). III 12. Kannatanu X taotleb Vyacheslav Ovchinnikovile KarS § 118 lg 1 p 2 järgi mõistetud karistuse karmistamist, võttes arvesse KarS § 58 p-des 1 ja 13 sätestatud karistust 13 raskendavaid asjaolusid, st madalat motiivi ja seda, et peksmist nägi pealt kannatanu alaealine tütar W.C . Ringkonnakohus ei näe alust Vyacheslav Ovchinnikovi karistuse raskendamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul pole alust heita Vyacheslav Ovchinnikovile ette kuriteo toimepanemist madalal motiivil. Maakohus on tuvastanud, et vägivallani viis pikaajaline konflikt ühiselt kasutataval teel oleva värava kinni või lahti hoidmise üle, kusjuures kumbki naaber nõudis lähtumist talle sobivast lahendusest. Olukorras, kus kumbki konflikti osapool ajas taga oma õigust, ei näe ringkonnakohus alust lugeda ühe konflikti osapoole tegevust madalast motiivist kantuks. Mis puutub argumenti, et Vyacheslav Ovchinnikov tarvitas X vastu vägivalda viimase alaealise tütre nähes, siis W.C ütlustest tulenevalt nägi ta tõesti toimunut pealt – esmalt vaatas ta toimuvat aknast, hiljem verandalt (kd II; tl 47–49). Seda, et W.C toimuvat aknast jälgis, on näha ka turvakaamera salvestistelt. Tähelepanu tuleb aga pöörata sellele, et KarS § 58 p 13 kohaselt on raskendav asjaolu isikuvastase süüteo toimepanemine alaealise alaealise juuresolekul. Seega ei piisa raskendava asjaolu sedastamiseks pelgalt faktist, et alaealine nägi kuritegu pealt. Oluline on see, et alaealine oleks teo toimepanemise juures, st vahetus läheduses – on selge, et süüdlase karistust on põhjust raskendada vaid juhul, kui tal endal oli võimalik aru saada, et ta paneb kuriteo toime alaealise ees. Turvakaamera salvestistest nähtuvalt leidis konflikt, mille käigus Vyacheslav Ovchinnikov X -le kallale läks, aset teel X majast eemal, Vyacheslav Ovchinnikovi krundi sissesõidutee juures. Seega ei ole tegu hoolimata sellest, et X. seda pealt nägi, pandud toime tema juuresolekul. IV 13. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse Vyacheslav Ovchinnikovi KarS § 118 lg 1 p 2 järgi süüdi tunnistamise osas muutmata, ei anna kaitsja apellatsioon alust maakohtu otsuse muutmiseks ka Vyacheslav Ovchinnikovi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi tunnistamise osas – kaitsja on taotlenud kvalifikatsiooni muutmist lähtudes seisukohast, et tänu Vyacheslav Ovchinnikovi KarS § 118 lg 1 p 2 järgi õigeks mõistmisele langeb ära ka KarS § 121 lg 2 p-s 3 kvalifitseeriva tunnusena sätestatud korduvus. 14. Kannatanu vaidlustab seevastu maakohtu otsustust mõista Vyacheslav Ovchinnikov KarS § 121 lg 2 p 3 järgi õigeks X kehalises väärkohtlemises 1. jaanuaril 2020. Kannatanu ei nõustu maakohtu seisukohaga, et Vyacheslav Ovchinnikovi süü pole selles teos tõendite vastuolulisuse tõttu tõendamist leidnud. X leiab, et süüdistatava ja tema abikaasa Q ütlused on vastuolus teiste tunnistajate ütlustega ning on ebausaldusväärsed. See väide ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Maakohus ei ole Q ütlustele tuginenud. Vyacheslav Ovchinnikovi ütluste kohta on kohus märkinud, et Vyacheslav Ovchinnikov oma süüd ei tunnista, kuid kohtuotsusest ei nähtu, et Vyacheslav Ovchinnikovi ütlused oleksid olnud tema õigeksmõistmisel määravad. 14 Mis puutub apellatsioonis märgitusse, et Vyacheslav Ovchinnikovi ütlused on vastuolus teiste tunnistajate vahetult pärast toiminut antud ütlustega, siis maakohus on märkinud, et „kriminaalasjas ülekuulatud tunnistajad löömist ei näinud“. Ringkonnakohus tõdeb, et kohtu käsutuses ei ole tõesti ütlusi, milles mõni tunnistaja oleks kinnitanud löömise nägemist. Kohtus on andnud tunnistajana ütlusi Z, kes tunnistas, et ta ise löömist ei näinud ja teab sellest vaid X -lt kuulud alusel (kd I; tl 32). Maakohtule olid esitatud veel kannatanu I.L-i (kd II; tl. 50–51) ja tunnistajate M (kd II; tl. 52–53) ja R (kd II; tl. 87–90) ülekuulamise protokollid. Nii I.L kui ka M on otsesõnu kinnitanud, et nemad ei näinud, et Vyacheslav Ovchinnikov oleks 1. jaanuaril 2020 pärast I.L-i löömist kedagi veel löönud. Seda, et Vyacheslav Ovchinnikov oleks 1. jaanuaril 2020 X -d rünnanud, ei maini ka R. Maakohtu otsusest ilmneb, et olukorras, kus süüdistatava ja kannatanu väited toimunu kohta lahknesid ning tunnistajad X löömist ei kinnita, on kohus püüdnud saada olukorras selgust videosalvestise alusel. Selle alusel tuvastas kohus, et Vyacheslav Ovchinnikovi ja X vahel oli füüsiline kontakt, mille peale liikus X hooga tahapoole. Samuti oli salvestiselt näha, kuidas Vyacheslav Ovchinnikov ja X seisid vastakuti, Vyacheslav Ovchinnikov ajas X -d ära ning tegi parema käega järsu liigutuse. Kohtu hinnangul ei olnud aga aru saada, kas löök tabab. Veel tõi kohus välja, et ühe löömise suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud. Kohtu edasistest põhjendustest on aru saada, et kohus ei ole kindel, kas tuvastatud füüsiline kontakt oli löök (igasugune füüsiline kontakt ei kujuta endast karistatavat kehalist väärkohtlemist), samuti selles, ega tegemist ei ole selle löögiga, mille suhtes on menetlus lõppenud. Ringkonnakohus, olles salvestisega tutvunud, nendib, et neid kahtlusi ei ole võimalik kõrvaldada. Tulenevalt KrMS § 7 lg-st 3 tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. Seega tuleb jätta maakohtu otsus Vyacheslav Ovchinnikovi ses teos õigeksmõistmise osas muutmata. V 15. Kannatanu taotleb apellatsioonis Vyacheslav Ovchinnikovi KarS § 120 lg 1 järgi süüdi tunnistamist. X apellatsiooni kohaselt ähvardas Vyacheslav Ovchinnikov teda 6. mail 2019 tapmisega ja 1. jaanuaril 2020 tervisekahjustuse tekitamisega. Seda taotlust ringkonnakohus rahuldada ei saa. KrMS § 268 lg 1 näeb ette, et kohus arutab kriminaalasja süüdistatava suhtes süüdistusakti järgi. Sama paragrahvi viies lõige näeb ette, et süüdistatavat süüdi tunnistades ei või kohus tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses kirjeldatud asjaoludest. Seega saab kohus kedagi teise isiku tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises süüdi tunnistada vaid juhul, kui süüdistuses on andmeid selle kohta, et süüdistatav on öelnud või teinud midagi, mis on käsitatav sellise ähvardusena. Praegusel juhul on kannatanu ise möönnud apellatsioonis, et süüdistuses sellist teavet ei ole: „Prokurör jätab süüdistusaktist välja süüdistatava poolt tehtud ähvardused kannatanule tekitada tervisekahjustusi.“ Toimikust nähtuvalt on ähvardamine jäetud süüdistusest välja taotluslikult. Nimelt on 11. aprillil 2023 tehtud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus, millega on KarS § 120 lg 1 järgi kriminaalmenetlus lõpetatud (kd II, tl 140–141). Seega on seda tegu puudutavas osas 15 olemas jõustunud otsustus, mis välistab sama teo suhtes uue otsuse tegemise (ne bis in idempõhimõte). VI 16. Kaitsja apellatsioonis on leitud, et kriminaalmenetluses on rikutud Vyacheslav Ovchinnikovi õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. Apellatsioonis on osutatud, et menetlus on kestnud kaua – see algas Vyacheslav Ovchinnikovi jaoks tema kahtlustatavana kinnipidamisest 6. mail 2019. aastal. Seejuures on menetluses olnud pikki põhjendamatuid pause. Kaitsja väitel seisis menetlus kaks aastat: veebruarist 2020 maini 2022. Sellele, et menetlus on kestnud alates 6. maist 2019, ei saa vastu vaielda. See tähendab, et mõne kuu pärast täitub kuus aastat kriminaalmenetluse algusest. Seda, et menetluses on olnud märkimisväärne paus, möönis ka prokurör (kuigi prokurör ei olnud nõus, et paus oleks olnud kaks aastat). Ühtlasi tuleb tõdeda, et tegemist ei ole sisu poolest keeruka ega tõendite poolest mahuka kriminaalasjaga. Seega tuleb järeldada, et Vyacheslav Ovchinnikovi õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud. See ei tähenda aga automaatselt, et kriminaalmenetlus tuleks lõpetada. Kriminaalmenetluse lõpetamine on mõistliku menetlusaja nõude rikkumisele reageerimisel n-ö viimane abinõu. Nagu kaitsja apellatsiooniski mööndud, on Riigikohus leidnud, et kaebeinstantsis tuleb menetluse lõpetamine mõistliku menetlusaja nõude rikkumise tõttu üldjuhul kõne alla vaid siis, kui kohus tuvastab vajaduse saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese või teise astme kohtule. Kuna ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks rikkunud oluliselt menetlusõigust, ei ole alust kriminaalasja maakohtule saatmiseks. Sellest tulenevalt ei anna see, et mõistliku menetlusaja nõuet on rikutud, alust kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Kohtukolleegium on seisukohal, et fakti, et mõistliku menetlusaja nõude rikkumist saab kompenseerida selle arvesse võtmisega karistuse mõistmisel. Maakohus ei ole karistuse mõistmisel viidanud otseselt menetluse pikkusele, kuid on võtnud arvesse kuriteo toimepanemisest möödunud aega (kuna Vyacheslav Ovchinnikov peeti 6. mail 2019 kinni, langevad kuriteo toimepanemise aeg ja menetluse alguse kuupäev kokku). Selle tulemusel mõistis kohus Vyacheslav Ovchinnikovile raskema kuriteo eest sanktsiooni alammäärale vastava karistuse, luges liitkaristust mõistes kergema karistuse raskemaga kaetuks ning jättis liitkaristuse tingimisi täitmisele pööramata ilma Vyacheslav Ovchinnikovi kriminaalhooldaja kontrollile allutamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on teinud toimepandud kuritegusid arvestades niivõrd leebe otsuse, et maakohtu mõistetud karistuse muutmiseks pole alust. VII 17. Kuna ringkonnakohus jätab Vyacheslav Ovchinnikovi süüdi tunnistamise KarS § 118 lg 1 p 2 järgi muutmata, ei ole alust tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks, nagu on kaitsja apellatsioonis taotlenud. 18. Alust ei ole ka tsiviilhagi rahuldamata jätmiseks. 18.1 Nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitise Vyacheslav Ovchinnikovilt välja mõistmist on vaidlustatud eelkõige argumendiga, et tervisekahjustused, mille paranemine 16 võttis üle nelja kuu, tekitas X endale ise. Nagu eespool märgitud, nõustus ringkonnakohus maakohtuga, et raske tervisekahjustuse põhjustas X -le Vyacheslav Ovchinnikov. Seega mainitud vastuväited tsiviilhagi rahuldamisele alusetud. 18.2 Eraldi on aga apellatsioonis vaidlustatud X -le purunenud prillide hüvitamist. Kaitsja on seisukohal, et tõendatud pole, millal ja kas üldse prillid kahjustada said. Apellatsioonis on märgitud, et turvakaamera salvestisest ei nähtu, et X prillid oleksid Vyacheslav Ovchinnikovi ründe käigus kahjustada saanud. Videosalvestise ja selle vaatluse protokolli kohaselt on prille esimest korda kell 14:49:23, kui X pani prillid videol vasakul pool asuva prügikasti peale. 14:51:06 võttis ta prügikasti peal olevad prillid ja läks oma kodu poole. Ringkonnakohus kaitsjaga ei nõustu. Erinevalt kaitsjast on kohtukolleegium seisukohal, et turvakaamera salvestised kinnitavad, et X prillid said kannatada sama ründe käigus, mille raames Vyacheslav Ovchinnikov teda raudvarvaga lõi. Ringkonnakohus möönab, et turvakaamera salvestistelt ei ole vahetult tuvastatav prillide lõhkumine. Küll on aga salvestiselt näha Vyacheslav Ovchinnikovi tegusid, mille tulemusel prillid võisid puruneda. Nimelt on salvestistelt näha, et lisaks raudvarvaga löömisele lõi Vyacheslav Ovchinnikov X d mitu korda käega näkku. Klipist ch06_20190506144639 on näha, et kui X autoga oma maja juurde saabus ja maja juurest mööda teed eemale hakkas sammuma, on tal prillid ees. Seega olid kannatanul vahetult enne seda, kui Vyacheslav Ovchinnikov teda ründas, prillid ees. Nagu on kaitsja ise märkinud, on salvestiselt näha, kuidas X pani kell 14:49:23 ehk pärast seda, kui Vyacheslav Ovchinnikov oli teda nii käe kui ka raudvarvaga löönud, prillid oma maja juures oleva prügikasti peale, kust ta need hiljem ära võttis ja nendega kodu poole läks. Hilisemat sündmuste käiku kajastavates turvakaamera salvestistes X -l prille enam ees olevat ei paista. See, et X -l olid siis, kui Vyacheslav Ovchinnikov teda muu hulgas käega näo piirkonda lõi, prillid ees, pärast seda aga mitte, annab alust järelduseks, et prillid said kannatada selle ründe käigus, nagu X on väitnud. Seda, et prillid said kannatada, näitab ringkonnakohtu hinnangul ka fakt, et Popoptika OÜ arve uute prillide eest on esitatud 9. mail 2019 ehk vaid mõned päevad hiljem (kd II; tl. 150). 19. Kannatanu X taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist osas, millega maakohus rahuldas tsiviilhagi osaliselt. Kannatanu taotleb tsiviilhagi täielikku rahuldamist ja tema kasuks 4216,61 euro suuruse varalise kahju hüvitise ja 20 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmist. 19.1 Maakohus mõistis X kasuks välja 1401,81 euro suuruse varalise kahju hüvitise. Kohus leidis, et süüdistatav peab kannatanule hüvitama kahjustatud mobiiltelefoni ja prillide väärtuse ning randmeortoosi ja sõrmelahase hankimise. Ülejäänud osas ei pidanud maakohus varalist kahju tõendatuks. Kohtu jaoks jäi selgusetuks, millised kulud on seotud vigastustega, mille tekitamine on praeguse kriminaalmenetluse esemeks, millised varasema operatsiooni või teise kriminaalmenetluse esemeks olnud tegude tulemusel saadud võimalike vigastustega. Kohus märkis, et X kahjusid kohtus konkreetsete sündmustega seostada ei osanud. 17 Ringkonnakohus nendib, et maakohus on kannatanut 18. mail 2024 toimunud istungil kannatanut tal tekkinud kulude kohta küsitlenud (kd I; tl. 62 prd–64 prd). Selle raames selgitas maakohus ka seda, et kuna 6. mai 2019 sündmused jagunevad mitme eri kriminaalmenetluse vahel, ei saa kõiki sel päeval tekkinud kahjude hüvitamist käimasolevas kriminaalmenetluses taotleda. Kannatanu on küsimustele vastates möönnud, et ta ei ole osa kulude puhul kindel, et need on seotud just käimasoleva kriminaalasja esemeks oleva sündmusega. Siiski on apellatsioonis taotletud kõigi tsiviilhagis märgitud kahjude – kokku 4216,61 euro – hüvitamist. Kohtukolleegium tõdeb, et tsiviilhagis on tegelikult märgitud tekkinud varaliseks kahjuks kokku 2880,01 eurot. 4216,61 eurot on saadud nii, et „kulude (2880,01) väärtus on diskonteeritud 10% aastaintressimääraga“. Ringkonnakohus leiab, et kahju suuruse kindlaksmääramisel tuleb VÕS § 128 lg-st 3 tulenevalt lähtuda tegelikult tehtud kulutustest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kahjude loetelus on loetletud ka kahjusid, mille hüvitamist praeguse kriminaalmenetluse raames taotleda ei saa. Nii on taotletud Z telefoni hüvitamist, Z ei ole aga praeguses kriminaalmenetluses kannatanu. Pealegi ei olnud Z praeguse menetluse esemeks oleva sündmuse ajal juures ja tema telefon sai kannatada alles nö jätkusündmuse käigus. Ka ei ole tuvastatav see, et X Ganti T-särk ja dressipluus oleks saanud kahjustada süüdistuse esemeks oleva teo käigus. Turvakaamera salvestistelt on näha, et dressipluusi ja särgi kiskus Vyacheslav Ovchinnikov X -lt seljast hiljem – siis, kui X talle kallale läks. Kuigi tegemist on sama konflikti jätkuga, on tegemist osaga sündmustest, mida esitatud süüdistus ei hõlma ja mis eeldab eraldi õigusliku hinnangu andmist nii Vyacheslav Ovchinnikovi kui ka X enda tegevusele. Tsiviilhagis on taotletud ka eri ravimite hüvitamist. Ravimite loetelust on aga näha, et osa neist ei olnud X jaoks (rahusteid on ostetud kogu perele), ka ei ole tuvastatav, et ravimid oleks välja kirjutatud just praeguse kriminaalmenetluse esemeks oleva vahejuhtumi tõttu. Samuti ei ole tuvastatav seos menetluse esemeks oleva teo ja antidepressantide vahel – nende väljakirjutamise põhjuste kohta tõendeid esitatud pole. Maakohtu istungil möönis X ka ise, et antibiootikumi Cefzil soetamiskulu seos menetluse esemeks oleva sündmusega pole tuvastatav (kd I; tl. 63 prd). 2020. aastal ostetud ravimite kohta ei ole tsiviilhagis üldse märgitud, mis ravimitega on tegemist. Erinevalt maakohtust leiab aga ringkonnakohus, et osa ravimite soetamise kuludest tuleb hüvitada. Ekspertiisiaktides kajastatud meditsiiniandmed kinnitavad, et saadud tervisekahjustused tekitasid valu. Seetõttu on põhjendatud valuvaigistite hüvitamine. Hagi ja esitatud tšekkide kohaselt on valuvaigistite soetamise kulu 8,25 eurot. Kuna X sai süüdistuse esemeks oleva Vyacheslav Ovchinnikovi ründe tulemusel luumurrud, jääb ringkonnakohtule arusaamatuks seegi, miks ei pidanud maakohus seoses selle teoga tekkinud kahjuks kulu määrdunud kipsi peale pandud sidemetele (3,89 eurot). Samuti on X andnud ütlusi selle kohta, milline on 14. mai 2019 EMO-visiidi seos süüdistuse esemeks oleva teoga – X kahtlustas, et tal on selle tulemusel, et Vyacheslav Ovchinnikov teda raudvarvaga muu hulgas kõhtu lõi (kd I; tl. 63 prd). Seega tuleb ka 5 euro suurune visiiditasu lugeda tekkinud varalise kahju hulka. 18 Võlaõigusseaduse § 128 lg 3 loeb otsese varalise kahju hulka muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks tehtud kulutused. Tsiviilhagis toodud kahjude loetelus on nimetatud koduvalvekaamera uut salvestit. X selgitas maakohtus, et oli sunnitud salvesti välja vahetama, sest ei saanud muidu turvakaamera salvestisi menetlejale esitada. Maakohtu istungi protokollist on näha, et X -d on küsitletud seoses sellega, kas kulu oli vajalik seoses praeguse või tema vastu toimunud kriminaalmenetlusega (kd I; tl. 64, 64 prd). Ringkonnakohus nendib, et turvakaamera salvestised on esitatud praeguses kriminaalasjas ja tegemist on selles menetluses olulise tõendiga. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et uue salvesti soetamine tuleb hüvitada kui nõude esitamiseks tehtud kulutus. Seega tuleb Vyacheslav Ovchinnikovi ründe tulemusel tekkinud X varalise kahju hulka lugeda ka salvesti soetamise kulu 315,25 eurot. Nõuete esitamiseks tehtud kulutusena tuleb hüvitada ka Viira & Partnerid AB külastamisega seotud parkimiskulud ja pool AB Simson Straus külastamisega seotud parkimiskuludest (AB Simson Straus esitatud õigusabiarvete põhjal on alust arvata, et üks arvetest ei ole seotud praeguse kriminaalmenetlusega). Kokku on need kulud 12 eurot. Selle kohta, et praeguse menetlusega oleks seotud nõustamine KMO & Partnerid OÜ-s, mistõttu selle kulu hüvitamiseks ei ole alust. Lisaks eelnevale on kannatanu taotlenud sõidukulude hüvitamist kokku 481,26 euro ulatuses. Nende hulka kuuluvad käigud apteeki, EMO-sse, perearsti juurde, optometristi juurde, ortopeedi vastuvõtule, menetleja juurde, õigusnõustamisele. Ringkonnkohus leiab, et neist kulutustest osade tekkimine või vajalikkus ei ole tõendatud. Ringkonnakohus ei pea tuvastatud kuluks sõite apteeki, kuna apteegis käimine on ühitatav muude sõitudega. Sama kehtib optometristi külastuste kohta. Suure osa sõitudest moodustavad sõidud perearsti juurde, kuid kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, millal ja millega seoses X perearsti juures käis. Küll on kohtu hinnangul ekspertiisiaktides olevate andmete alusel tuvastatavad käimised ortopeedi juures. Samuti peab ringkonnakohus tõendatuks seda, et kannatanu on käinud nii menetleja kui ka õigusnõustaja juures (viimastest arvestab kohus poolt sõitudest, kuna õigusabi sai X ka seoses tema enda vastu toimunud kriminaalmenetlusega). Sellest tulenevalt loeb ringkonnakohus tõendatuks, tuginedes KrMS § 381 lg-le 6 ja TsMS §-le 405, et kannatanu on teinud Vyacheslav Ovchinnikovi teost tingitud sõite vähemalt 650 km ulatuses ja teinud sellega seoses kulutusi 195 euro ulatuses. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus tuvastanud lisaks maakohtu tuvastatule otsest varalist kahju veel 539,39 euro ulatuses. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega kohus mõistis süüdistatavalt Vyacheslav Ovchinnikovilt kannatanu X kasuks varalise kahju katteks välja 1401,81 eurot. Ringkonnakohus mõistab Vyacheslav Ovchinnikovilt kannatanu X kasuks varalise kahju katteks välja 1941,2 eurot. 19.2 Mittevaralise kahju hüvitisse puutuvalt on kannatanu apellatsioonis rõhutatud seda, et Vyacheslav Ovchinnikov on nii enne praeguse menetluse esemeks olevat sündmust kui ka suhtunud ja käitunud kannatanu ja tema pere suhtes vaenulikult. Samuti on apellatsioonis rõhutatud, et lisaks X -le endale avaldas 6. mail 2019 negatiivset mõju ka tema tütrele ja abikaasale. 19 KrMS § 381 lg 1 p 1 ütleb, et kannatanul on õigus esitada kahtlustatava, süüdistatava või tsiviilkostja vastu tsiviilhagi, kui „nõude eesmärk on kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud kannatanu hüveolukorra taastamine või heastamine, kui selle nõude aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega ja kui sellist nõuet oleks võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses“. Seega saab kannatanu kriminaalmenetluses nõuda sellise kahju hüvitamist, mis on kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga tekitatud talle. Seda, et kriminaalmenetluses saab nõuda kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga tekitatud kahju hüvitamist, rõhutab veelgi tingimus, et kahjunõude aluseks olevad faktilised asjaolud peavad kattuma olulises osas menetletava kuriteo tehioludega. Kannatanu on tsiviilhagis ja apellatsioonis põhjendanud 20 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise nõuet argumentidega, mis nendest piiridest väljuvad. Esiteks on taotletava mittevaralise kahju hüvitise suurust põhjendatud mitte ainult kriminaalasjas kannatanuks tunnistatud X -le , vaid ka tema tütrele ja abikaasale tekitatud kahjuga, mis tütre puhul oli tingitud sellest, et ta nägi sündmust pealt, ning abikaasa puhul sellest, et süüdistatav ründas ka teda. Kuna kannatanu saab taotleda talle tekitatud kahju hüvitamist, ei ole kohtul kriminaalmenetluses alust tuvastada, kas X abikaasale ja tütrele on tekitatud mittevaralist kahju, ega selle eest hüvitist välja mõista. Samuti tuleb esitatud argumentidest välja, et kannatused, mille eest hüvitise välja mõistmist taotletakse, ei ole tekitatud vaid kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga. Nii on apellatsioonis viidatud süüdistatava vaenulikule käitumisele (solvamise, alandamisele, laimamisele ametiasutuste ja kogukonna ees ning naabrite kihutamisele kannatanu ja tema pere vastu) kannatanu ja tema pere suhtes enne ja pärast süüdistuse esemeks olevaid tegusid. On tõsi, et VÕS § 134 lg 5 kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestada lisaks rikkumise raskusele ja ulatusele ka kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Ringkonnakohtu arusaamist mööda mõeldakse ses sättes sellist kahju tekitaja käitumist ja suhtumist, mis haakub kahju tekitanud teoga (nt seda, kas kahju tekitanu on selle pärast vabandanud või – vastupidi – rõõmustanud ja parastanud tekitatud kahju pärast). See tuleneb asjaolust, et kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt just isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui konkreetse teoga poleks talle kahju tekitatud. Sellega haakub ka asjaolu, et VÕS § 145 lg 5 räägib just kahju tekitaja käitumisest pärast kahju tekitanud tegu. Sellest tuleneb kohtukolleegiumi hinnangul, et kahjuhüvitise suurendamiseks ei anna alust see, et kannatanu ja süüdistatava suhted olidki üldiselt halvad nii enne kui ka pärast konkreetset kahju tekitamist. Tõik, et konkreetne konflikt võrsus samast asjaolust, millest üldine vaengi, ei anna alust nõuda kahjuhüvitist kogu vaenuliku käitumise eest. Seda, et Vyacheslav Ovchinnikovi hilisem kiuslik käitumine oleks seostatav just süüdistuse esemeks oleva vahejuhtumiga, esitatud väidetest välja ei tule ega ole tõendatud. Kehavigastuse või tervisekahjustusega tekitatud mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus oleneb eelkõige tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. Arvestada eeldatavat valu suurust, samuti ka kannatanu enda tegevuse võimalikku mõju. (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. aprilli 2024 otsus kriminaalasjas nr 1-22-5835, p 31). 20 Apellatsiooni kohaselt tekitas Vyacheslav Ovchinnikovi oma ründega „ääretult tugevat valu rünnaku ajal ning peale seda väga pika perioodi vältel“. Ühtlasi tõi vigastus kaasa pikaaegse ebamugavuse ja piiratuse teatud füüsiliste tegevuste juures. See omakorda põhjustas meeleolu langust ja kalduvust depressiivsusele. Selle üle, et Vyacheslav Ovchinnikov põhjustas X -d lüües talle valu, vaidlust ei ole – selle on tuvastanud ka maakohus. Tõsi küll, maakohus pole andnud hinnangut X väitele, et ta tundis rünnaku ajal, aga ka hiljem äärmiselt tugevat valu. Ringkonnakohtu hinnangul on turvakaamera salvestiselt X käitumisest näha, et valu oli tugev – tema kehahoid ja viis kuidas ta hoidis kätt on iseloomulikud sellele, kui inimene tunneb sellist valu, millest üle saamine nõuab pingutust (vt nt fail ch2_20190506144814.mp4, alates salvestise 16. sekundist). Seda, et see, kuidas kannatanu hoidis kätt, viitab valu tundmisele, on ekspertiisiaktis nr 24E-AoI00054-01 toonud välja ka kohtuarst-ekspert (kd II; tl. 43). Samas näitab sündmuste käik, et valu ei olnud selline, mis oleks takistanud X -l edasi tegutseda, sh Vyacheslav Ovchinnikovi lüüa. Sellest tulenevalt loeb ringkonnakohus tekitatud valu küll tugevaks, aga mitte äärmiselt tugevaks, nagu on seda iseloomustatud apellatsioonis. Kannatanu väitel tundis ta suurt valu ka hiljem. Seda, et luumurruga kaasnev valu kestab ka pärast vigastuse tekitamist, võib pidada üldteadaolevaks. Ka nähtub kohtuarstliku ekspertiisi aktidest, et kannatanu kurtis hiljem korduvalt arstile valu ning kannatanu esitatud tšekkide kohaselt on ta ostnud valuvaigisteid. Samas ei kinnita need tõendid valu erilist tugevust – valuraviks soovitati kasutada Solpadeini, mille kasutamine on üldkättesaadavate andmete kohaselt näidustatud mõõduka valu korral (vt nt https://www.apotheka.ee/solpadeine-expresskihisev-tablett-500mg-65mg-n16-pmm0150749ee; https://www.kliinik.ee/ravim/solpadeine/id-17775). Maakohus on põhjendatult asunud ka seisukohale, et X -l olid trauma tõttu eri tegevused takistatud ning trauma tingis muutused tema tavapärases elulaadis ja igapäevategevustes. Seda, et tervisekahjustused mõjutasid X -d , piirates füüsilisi tegevusi, näitavad kohtuarstliku ekspertiisi aktid. Ekspertiisiaktis 19E-PÕI0204 on kirjeldatud probleeme sõrmede liikuvusega (kd II; 38). Arvestada tuleb, et luumurrud olid X -l mõlemal käel ning tervisekahjustuste paranemine võttis rohkem kui neli kuud. Mis puutub apellatsioonis märgitud meeleolulangusesse ja sellele, et kannatanul tekkis „kalduvus depressiivsusele“, siis selle kohta, et kannatanu oleks seoses vaimse tervise probleemidega abi otsinud, kohtule tõendeid esitatud ei ole. Kuigi maakohus ei ole otsuses eraldi käsitlenud X väiteid talle tekitatud valu kohta, ei tähenda see tingimata, et X kasuks tuleks mõista välja suurem kahjuhüvitis. Ringkonnakohus nendib, et tekitatud tervisekahjustuse eest 20 000 euro suuruse hüvitise väljamõistmine irduks ilmselgelt senisest kohtupraktikast. Maakohus on osutanud, et Riigikohtu õigusteabe osakonna 2020. aastal teinud kohtupraktika analüüsi kohaselt oli 2018.-2020. aastal raske tervisekahjustuse tekitamise puhul üldmenetluse asjades väljamõistetud hüvitise suurus keskmiselt 5 214 eurot ja mediaan 3 000 eurot. Ringkonnakohus nendib, et mittevaralise kahjustuse hüvitiste kohta on ka uuem, 2023. aastast pärinev analüüs: K. Piho, K. Krillo. Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020.–2022. aastal. Märkimist väärib, et 21 selle kohaselt oli maksimaalne uuritaval perioodil välja mõistetud hüvitis 12 000 eurot ning üldjuhul on väljamõistetud hüvitised jäänud samasse suurusjärku varasematega: kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise korral oli keskmine hüvitis 1752 eurot, mediaan 1000 eurot (siin tuleb arvestada, et tegemist on tsiviilmenetlustes tehtud otsuste analüüsiga ja analüüsitud on üldiselt tervisekahjustuste, mitte raske tervisekahjustuse eest välja mõistetud hüvitisi). Märkida tuleb aga, et ainuüksi kohtupraktikas seni välja mõistetud hüvitiste keskmise määra välja selgitamine ei ole piisav kohase hüvitise määra otsustamiseks. Tervisekahjustused ja nende tekitamise asjaolud võivad olla väga erinevad ja tähtis on eeskätt see, milline on olnud praktika võimalikult sarnastes asjades (seda on rõhutanud ka Riigikohus 22. aprillil kriminaalasjas nr 1-22-5835 tehtud kohtuotsuses (p 33, 34)). Ka tuleb arvestada sellega, et varasem kohtupraktika ei sea mittevaralise kahju hüvitisele jäika ülempiiri (viidatud otsuse p 32). Analüüsis kajastatud praktikas ei ole kohtuasju, kus oleks olnud küsimuse all päris sarnaste vigastuste eest mõistetav hüvitis. Ülevaatest tuleb aga välja, et vigastused, mis tekitasid kannatanule märkimisväärset valu ja ebamugavusi mitme kuu vältel (nt asjades, kus kahju seisnes esihammaste kaotuses), on hüvitised jäänud 1 000–2 000 euro juurde (väikseim hüvitis oli koguni vaid 300 eurot). 4 000–5 000 euro suurusi hüvitisi on kohus mõistnud välja tõsisemate ja pikemaajaliste isiku elu häirivate mõjude puhul (nt olukorras, kus lisaks valudele olid kahjustatud isikul unehäired, ta oli sunnitud kasutama korsetti või kui isik sai tema vastu toime pandud rünnaku tagajärjel rohkelt vigastusi, sh peapõrutuse ja rünnaku tagajärjel olid isikul tekkinud püsivad psüühilised vaevused). See, et X -l oleks esinenud selliseid vaevusi, tõendatud ei ole. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsusega X kasuks välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitis vastab kohtupraktikale ja selle muutmiseks ei ole alust. VIII 20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada X -le hüvitatavate õigusabikulude osas. Maakohus ei rahuldanud X taotlust õigusabikulude hüvitamiseks täies ulatuses põhjendusega, et kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli X seotud mitme kriminaalasjaga ja esitatud arvetest ei nähtu, millises kriminaalmenetluses on talle õigusabi osutatud. Maakohtu kahtlused on osaliselt põhjendatud. Advokaadibüroo Simson Straus OÜ arvetele (kd II; tl. 101, 102) ei ole lisatud andmeid tehtud menetlustoimingute kohta; arved ei kajasta isegi teavet, millises kriminaalmenetluses kliendile õigusabi osutati. Seejuures on alust järelduseks, et esitatud arvetest üks ei ole esitatud menetluses, milles X on kannatanu. Nimelt on ühel arvel (arve nr 2020016) märgitud teenuseks „Õigusabi osutamine“, teisel arvel (arve nr 2019055) aga „Kaitse kohtueelsel uurimisel“. See selgitus osutab, et õigusabi on osutatud mitte kannatanule, vaid isikule, kelle suhtes menetlus toimub. Kuivõrd teisel arvel ei ole osutatud õigusabi nimetatud kaitseks, on alust järelduseks, et see on esitatud X -le kui kannatanule ja on seega seostatav praeguse kriminaalasjaga. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt loetakse menetluskulude hulka esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. See tähendab, et kohus peab hindama õigusabikulude põhjendatust. See on ilmselgelt raskendatud, kui arvel 22 puuduvad andmed selle kohta, millise õigusabi eest see on esitatud. Sellisel juhul saab kohus tugineda ainult sellele, milliseks ta loeb tuvastatud õigusabitoimingute mõistliku ajakulu. Maakohus seostas esitatud arve Riigiprokuratuurile esitatud kaebusega ja luges selle toimingu mõistlikuks ajakuluks 4,8 tundi. Apellant ei ole esitanud tõendeid, mis võimaldaks tuvastada, milles seisnes arvel märgitud 10-tunnine ajakulu. Seega ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu seisukoha muutmiseks. Küll tuleb tõdeda seda, et maakohus ei ole võtnud hüvitatava õigusabikulu kindlaksmääramisel arvesse käibemaksu. Kohus luges mõistlikuks ajakuluks 4,8 tundi ja lähtus arvel märgitud 125-eurosest tunnitasust. Nii sai kohus hüvitatavaks õigusabikuluks 600 eurot. kohus on aga jätnud tähelepanuta, et arvel lisandub sellele tasule käibemaks 20%. Arve on esitatud X -le kui füüsilisele isikule, mistõttu pole alust jätta käibemaksu hüvitamata. Eelnevast tulenevalt tuleb Advokaadibüroo Simson Straus OÜ osutatud õigusabi eest makstud tasu hüvitist suurendada 20% ehk 120 euro võrra (kuna tegemist on tekkinud õigusabikulu hüvitamisega, tuleb lähtuda arvel toodud käibemaksumäärast). Lisaks Advokaadibüroo Simson Straus osutatud õigusabile on X taotlenud Viira & Partnerid osutatud õigusabi hüvitamist. 16. mail 2019 esitatud arve kohaselt on arve esitatud 14. mail 2019 osutatud juriidilise konsultatsiooni eest. Õigusabi on arve kohaselt hõlmanud video- ja muude materjalidega tutvumist, menetlusosaliste kindlakstegemist ning suhtlemist uurija ja prokuröriga. Õigusteenuse maht on 2,5 tundi ning arve alusel tuli selle eest tasuda koos käibemaksuga 350 eurot. Ringkonnakohus nendib, et sellel arvel on osutatud õigusabi sisu lahti kirjutatud. Kuna arvel on viidatud salvestiste sisuga tutvumisele ja salvestiste sisu on praeguses kriminaalmenetluses oluline, leiab ringkonnakohus, et esitatud arve on praeguse kriminaalmenetlusega seostatav ja seega tuleb maakohtu otsus selle õigusabikulu hüvitamata jätmise osas tühistada ning mõista Vyacheslav Ovchinnikovilt X õigusabikulude katteks tema kasuks välja veel 350 eurot. Kokku on kannatanu õigusabikulud, mis süüdistataval tuleb hüvitada, seega 1070 eurot. IX 21. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p 3 alusel maakohtu otsuse kannatanu apellatsiooni alusel osaliselt – kannatanu kasuks välja mõistetud varalise kahju hüvitise ja õigusabikulude hüvitise suuruse osas. Selles osas teeb ringkonnakohus KrMS § 340 lg 4 p 5 alusel uue otsuse, millega mõistab süüdistatavalt kannatanu välja suuremad hüvitised. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Kannatanu apellatsiooni rahuldab kohtukolleegium osaliselt, kaitsja apellatsiooni jätab rahuldamata. Allkirjastatud digitaalselt 23