Sama kohtuotsusega tunnistati O.R süüdi
järgi ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti kergem karistust kaetuks raskemaga ja mõisteti O.R-ile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 4 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati 4 kuud vangistust O.R-ile Harju Maakohtu 09.10.2009 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-5563 karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 7 aasta 8 kuu 23 päeva vangistuse, võrra ja mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 8 aastat 23 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 21.03.2014. 04.12.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava O.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava O.R-i tingimisi enne tähtaegset vanglast vabanemist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa O.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega O.R-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta O.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu O.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. O.R kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on O.R temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 6 aastat ja 10 kuud, so enam kui 2/3 ja see ületab 4 kuud. Samuti on karistusest jäänud kanda enam kui 2 kuud (
Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanemise korral kindel elukoht. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav esitanud xxx taotluse sotsiaalkorteri saamiseks ning xxx vald on valmis ka seda pakkuma. xxx valla sotsiaaltöö peaspetsialist K.V. sõnul käesoleval hetkel ei ole ka xxx vallal ühtki vaba sotsiaalkorterit. Vabanemise korral on võimalik isikul saada xxx vallalt mõnel sotsiaalpinnal tuba või voodikohta, kuid ka seda ei broneerita ette. Kohtuistungil süüdlane avaldas, et vangla on määranud elukohaks xxx, kui ta ei tea, mis koht see on. Emaga on suhelnud ning ema avaldas, et kui kinnipeetav vabaneb, siis vaatab, kas leiab ema juures elukohta või siiski ei. Seega puudub isikul vabanemisel kindel ja kontrollitud elukoht. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Samuti on kohtu hinnangul O.R-i eeldused. puhul täitmata ka teised olulised materiaalsed O.R-il on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust - allumatuse ja muud liiki rikkumiste eest. Karistatud on teda rangelt ühel korral noomitusega, kuid kahel korral on määratud kartserit 5 ja 8 päeva. Järjepidevad distsiplinaarrikkumised vangistusasutuses näitavad selgelt, et ta ei ole suuteline kehtivatest reeglitest kinni pidama. Kui isik ei allu kehtivale korrale kinnipidamisasutuses, on väga suur tõenäosus, et ta ei tee seda ka vangistusasutuses. Seda kinnitab ka asjaolu, et tema viimane kuritegu on toime pandud vangistusasutuses. Isik ei ole tegelenud ka vabanemise puhuks töökoha leidmisega ega kutseharidust omandanud, mis suurendaks tõenäosust vabaduses majanduslikult edukamalt toime tulla. Seega eksisteerib oht, et isik asub vabaduses taas majandusliku kasu saamise eesmärgil kuritegusid toime panema. Ka puudub kinnipeetaval vabanemisel igasugune toetav võrgustik. Rehabiliteerivates tegevustes on kinnipeetav osalenud, kuid psühholoogi tähelepanekutest ei saa järeldada märkimisväärseid edasiarenguid - isikul puudub analüüsivõime, teemas ei püsi, vastutust tehtu eest võta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et O.R tuleb jätta temale Tartu Maakohtu 04.04.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-2869 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.