lg 2, § 423 lg 2 järgi üldmenetluses Prokurör Kristo Adosson Kohtuistungi toimumise aeg 17.04. ja 22.04.2019 Süüdistatavad G e r t MÄEOTS – isikukood XXX; Eesti kodanik, keskharidusega; elukoht: XXX; töötas XXX; viibib vahi all Tallinna Vanglas; varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati Harju Maakohtu 19.02.2015 otsusega
järgi vangistusega 5 kuud,
lg 2 alusel - 2 aastat 6 kuud 27 päeva vangistust algusega 01.02.2015; vabanes tingimisi enne tähtaega 04.02.2016 katseajaga kuni 28.08.2017; tõkend – vahistamine kohaldatud 13.04.-27.05.2018 (1 kuu 15 päeva); pikendati vahistamist Tallinna RK määrusega 1 kuu võrra alates kinnipidamises (kinni peeti 03.02.2019); Kaitsja Indrek Repnau 1 , § 280 RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada G e r t MÄEOTS
lg 2 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aasta vangistust,
järgi 5 (viis) kuud vangistust ja
2.
lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamise teel mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. 1 3.
alusel tuleb mõistetud karistusest koheselt reaalselt ära kanda 7 (seitse) kuud vangistust, millest eelvangistusena on ära kantud 1 kuu ja 15 päeva (13.04.-27.05.2018) vangistust ning algusega 03.02.2019 jääb kanda 5 (viis) kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust. Ülejäänud osa vangistusest, s.o 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud ei pöörata täitmisele, kui U.E 3(kolme) aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning
lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja 2) osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis.
13.04.2018 kella 20.55 paiku juhtis U.E Harjumaal Harku vallas Paldiski mnt 251 juures mootorsõidukit Jeep registreerimismärgiga XXX. Temal tuvastati alkoholijoove alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 0,97 mg/l. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides (korrakaitseseaduse § 36 lg 1). LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l kohta või rohkem. Oma tegevusega pani U.E toime
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis. Samuti U.E , olles mootorsõidukit juhtimisõiguseta juhtinud 13.04.2018 ning ka 05.07.2018 ning saanud 05.07.2018 juhtimise eest karistada Harju Maakohtu 19.09.2018 otsusega, juhtis uuesti, s.o süstemaatiliselt 03.02.2019 kella 12.34 ajal Tallinnas Sõpruse pst 239 juures mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX. Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o Oma tegevusega pani U.E toime
Lisaks eeltoodule esitas U.E 03.02.2019 kella 12.34 ajal Tallinnas Sõpruse pst 239 juures riikliku järelevalve teostamisel Politsei- ja Piirivalveameti ametnikule S J juhiloa nr XXX, mis väljastati 20.11.2015 K M . Juhiloa esitamisel esines U.E ametniku ees K M , eesmärgiga varjata
§-s 423 1 kirjeldatud kuritegu ehk vabaneda kriminaalvastutusega kaasnevatest kohustustest. Oma sellise tegevusega pani U.E toime
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o haldusorganile teadvalt valeandmete esitamise, eesmärgiga vabaneda kohustusest. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS § 175, 179, 180, 306, 311, 313. Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.