S § 63 lg 1 alusel ja
lg 3, § 38 lg 2, § 88 lg 1 ja § 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud keeldusid ja kohustusi ning pani toime
Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on temale arusaadav ja ta tunnistas väärteo toimepanemist. Väärteo toimepanemise asjaolude kohta selgitas menetlusalune isik, et ei ole enda kaitseks midagi öelda, kuid leidis, et keegi ei sattunud selle tõttu ohtu. Auto omanik jättis auto kaupluse ette ja sõitis teise autoga minema. Läks ise kaupluse juurde jala, elab kolme kiviviske kaugusel. Juhtimisõigust ei ole kunagi olnud, on käinud autokoolis, kuid riiklikule eksamile ei ole saanud, sest on karistused. On karistatud rahatrahviga 1040 eurot, trahv on tasumata, sest on olnud rahapuudus, tööpuudus. Praegu hakkavad asjad liikuma. Lõi oma firma, firma tegeleb üldehitustöödega. Objektid on linnasisesed, saab liigelda ühistranspordiga. Kohus suhtub menetlusaluse isiku kohtuistungil antud selgitustesse väärteo toimepanemise asjaolude osas kriitiliselt, kuivõrd kohtuistungil ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldatud kohtuvälisel menetlusel antud ütlustes on menetlusalune isik hoopis selgitanud, et sõitis autoga kodu lähedal asuvasse poodi, et homseks toidu- ja veevarusid osta ning oli unustanud, et oli tunnike varem juba pitsikese viina võtnud. Sellistest ütlustest saab järeldada ka seda, et ta oli unustanud ka selle, et tal ei ole juhtimisõigust. Lisaks sellele on menetlusalune isik nii väärteoprotokolli kui ka ülekuulamise protokolli kohaselt märkinud enda elukohaks xxx mis asub xxx, kuid kinni peeti ta xxx juures, mis asub xxx linnaosas. Kohus ei pea tõenäoliseks, et menetlusalune isik jalgsi xxx linnaosast xxx linnaossa oleks läinud ja et kauplus asuks tema elukohast kolme kiviviske kaugusel. Kui võtta arvesse seda, et menetlusaluse isiku tegelik elukoht asus xxx, mis asub xxx linnaosas, siis asub xxx kauplus, mille juurest sõiduk väidetavalt oli vaja ära tuua, mitte kolme kiviviske kaugusel, vaid 700 meetri kaugusel. Seejuures ei liikunud menetlusalune isik mitte xxx tänava poole, vaid xxx tänava poole, mis on vastupidises suunas. Seega on menetlusalune isik igal võimalikul moel püüdnud tegelikke asjaolusid moonutades oma süüd vähendada. Seega kohtuistungil antud ütlused ja kohtuvälises menetluses antud ütlused on sõiduki juhtimisele asumise ja põhjuse osas täielikus vastuolus. Vastuolu püüdis menetlusalune isik selgitada sellega, et väärteoprotokolli kohaselt oli ta ju alkoholi tarvitanud, ju siis seetõttu tekkiski vastuolu ja ta ei mäletanud seda, et see oli sõbra auto, mida ta ümber parkis. Kohus leiab, et juhul, kui isik ei oleks joobe tõttu võimeline tõeseid selgitusi andma, siis nähtuks see ka seletusest nii arusaamatu käekirja kui ka seosetu selgituse tõttu, kuid kirjaliku selgituse on menetlusaluse isik kirjutanud loetava käekirjaga ja pikalt. Seejuures tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus alkoholi vaid mitte vähem kui 0,25 mg/l, mis on hinnatav kerge joobena ja see ei takistanud tal menetlustoimingutest aru saamist. Seega saab järeldada, et kohtuistungil on oma ütlusi muutes püüdnud menetlusalune isik oma süüd vähendada, unustades kohtuvälisel menetlusel antud selgitused ja menetlusalune isik on soovinud sõiduki juhtimist juhile keelatud seisundis ja juhtimisõiguseta näidata kui juhuslikku käitumist, mis oli tingitud sõbra auto vales kohas parkimisest ja soovist sõpra aidata. Kuna menetlusaluse isiku ütlused on väärteo asjaolude osas vastuolulised, jätab kohus need ütlused väärteo toimepanemise asjaolude osas tõendikogumist välja ning kohus saab arvestada vaid neid ütlusi, mis riimuvad muude väärteomenetluses kogutud tõenditega. Seega saab kohus arvestada vaid neid ütlusi, mille kohaselt ei ole menetlusalusel isikul kunagi olnud juhtimisõigust ja seda, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud samalaadsete kuritegude ja väärtegude eest ning viimane rahatrahv on senini tasumata. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalusele isikule etteheidetavad teod on tõendamist leidnud nii kohtuvälisel menetlusel kui ka kohtuistungil ning menetlusalune 2 isik tuleb süüdi tunnistada. Menetlusalune isik on toime pannud ühed rangemad ja raskemad rikkumised, alkoholipiirmäära ületavas seisundis sõiduki juhtimine ja juhtimisõiguseta juhtimine. Ta peab möönma, et ta võib saada kellelegi ohtlikuks. Seadusandja on näinud ette ranged karistused, arest kuni 30 päeva ja rahatrahv kuni 1200 eurot. Menetlusaluse isiku süü ei ole kindlasti väike ja teod on toime pandud otsese tahtlusega. Ta teadis, et tal puudub juhtimisõigus ja teda on varasemalt kriminaalkorras karistatud süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest. Ta oli eelnevalt joonud alkoholi ja ta teab, et ta peab olema kaine, teda on varasemalt karistatud kriminaalkorras sõiduki joobes juhtimise eest. Talle on teada tagajärjed ja karistused. Isiku suhtumine näitab ükskõiksust Eestis toimivatele seadustele, ühiskonnas kehtestatud normidele. Seega taotleb rangeimat karistust, milleks on arest. Kuna
S § 63 lg 1 kohaselt
lg 2 järgi, tulenevalt sellest taotleb karistust sanktsiooni keskmisest üleval pool, selleks on arest 20 päeva. Kohtu seisukoht Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, samuti kohtuvälise menetleja seisukoha, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.
lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91. Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole G.T-l kehtivat juhtimisõigust. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus puudub ja et tal ei ole seda ka kunagi olnud. Ometigi on ta teadlik sellest, et sõiduki juhtimiseks peab juhil olema juhtimisõigus. Lisaks sellele oli ta isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, sest teda kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt ka 24.04.2021, kuivõrd lisaks alkoholisisaldusele tema väljahingatavas õhus puudus tal ka vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega oli ta
24.04.2021 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt võis otsusele esitada vaide 30 päeva jooksul ning otsus kehtib kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni, s.o kainenemiseni ja juhtimisõiguse omandamiseni. Kuivõrd otsust ei vaidlustatud ja juhtimiselt kõrvaldamise alus, s.o juhtimisõiguse puudumine, erinevalt vahepealsest kainenemisest, ei ole senini ära langenud, on otsus senini kehtiv ja menetlusalusel isikul lasub mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu mootorsõiduki juhtimise keeld. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 ja 3 keeldusid, juhtides 01.02.2024 mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, samuti isikuna, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt
§-le 91. Menetlusalune isik oli teadlik nii sellest, et tal endiselt puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, kui ka sellest, et teda on juba varasemalt samal põhjusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuid sellegi poolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Lisaks sellele on teda eelnevalt karistatud ka KarS § 423 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning
Kohaldatud karistused ei ole aga temas süvendanud arusaama sellest, et seni, kuni tal juhtimisõigus puudub, on tal sõiduki juhtimine keelatud. Nendest andmetest saab järeldada, et menetlusalune isik oli täielikus teadmises nii teo keelatusest kui ka karistatavusest. Seega on tegu toime pandud kavatsetult, kuivõrd menetlusalune isik seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise endale eesmärgiks teadmises, et see ka saabub. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 3
lg 2 kohaselt peavad mootorsõiduki- ja trammijuhil olema kaasas ning ta peab esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudel liiklusseaduse §-s 88 ja 145 lõikes 2 loetletud dokumendid.
lg 1 kohaselt peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljaandnud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Väärteoprotokollist nähtuvalt peeti 01.02.2024 kell 21.48 xxx juures Tallinnas kinni sõiduk xxx reg. märgiga xxx, mida juhtis G.T . Väärteoasjas kogutud tõendite kohaselt ei olnud menetlusalusel isikul liiklusjärelevalve teostajale esitada kehtivat vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendavat dokumenti ega muud juhtimisõigust tõendavat dokumenti.
lg 2 kohaselt, kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei olnud menetlusalusel isikul kaasas ei juhtimisõigust tõendavat dokumenti ega ka isikut tõendavat dokumenti ning menetlusaluse isiku isik tuli tuvastada politsei andmebaasi andmete alusel. Kohtuistungil väitis menetlusalune isik, et temale tuli dokumendi kaasas kandmise kohustus üllatusena ja ta ei teadnud seda. Samas väitis menetlusalune isik, et ta on käinud autokoolis ja teda ei lastud riiklikule eksamile. Seega pidanuks autokoolis käimine tagama ka teadmised liiklusseaduse sisust ja juhi kohustustest, kuid menetlusaluse isiku ütlustest võib järeldada, et menetlusalune isik liiklusseaduse sätete vastu huvi ei ole tundnud, kuivõrd menetlusalune isik ei tea ka kõige elementaarsemat juhi kohustust. Vaatamata menetlusaluse isiku üllatusele ja teadmatusele sätte kehtivuse kohta peab kohus vajalikuks märkida, et seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust ning juhul, kui menetlusalune isik ei teadnud tegu toime pannes asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, siis vastutab süüdlane vähemalt ettevaatamatusest toime pandud teo eest. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 2 ja § 88 lg 1 sätestatud kohustust ja väidetav kohustuse mitteteadmine ei ole süüd ega õigusvastasust välistavaks asjaoluks. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 nõudeid, millega pani toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 3 näeb ette ka lisakaristuse kohaldamise võimaluse, kuid kuna menetlusalusel isikul puudub juhtimisõigus, siis selleliigilise põhikaristuse ja lisakaristuse kohaldamine ei ole võimalik. Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt kasutati 01.02.2024.a kell 22.01 kuni 22.05 menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST ARBK-0033, mis oli taadeldud (taatlemistunnistuse nr TTRC-23/00112). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,30 ja 0,31 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,05 menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,25 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Vastavalt
lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,25 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta
Sellest tulenevalt on menetlusalune isik toime pannud
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o 4 mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise tunnustega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus, seda, et menetlusalune isik oli teadlik eelnevalt aset leidnud alkoholi tarvitamisest, teadis menetlusalune isik oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Menetlusalune isik tunnistas kohtuistungil ütlusi andes möödaminnes, et oli enne sõiduki juhtima asumist alkoholi tarvitanud, kuid väitis, et selline alkoholi tarvitamine ei ole igapäevane. Sellegipoolest asus ta sellises teadmises alkoholi tarvitamisest mootorsõidukit juhtima ning ei kontrollinud enne sõitma asumist enda juhile lubatavat seisundit. Menetlusalune isik tegutses juhile keelatud seisundis sõidukit juhtima asudes eesmärgipäraselt teadmises, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, olles seejuures oma varasemate korduvate karistuste pinnalt teadlik ka sellest, et selline käitumine on karistatav, mis aga ei takistanud tal süütegu toime panemast. Seega on väärtegu toime pandud kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 3 sätestatud keeldu ning pani sellega toime
Karistuse mõistmine
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on kõik temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kõik väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette
lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada
S § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistust mõistes tuleb lähtuda
lg 2 ettenähtud sanktsioonist kui raskeimat karistust ette nägevast seadusesättest, siis
lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, mistõttu tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on varasemalt karistatud kriminaalkorras kolmel korral mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, ühel korral samuti mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isikuna. 2018 aastal oli talle määratud karistuseks vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga, mis aga omakorda pöörati täitmisele, kuna 5 menetlusalune isik pani uue samalaadse süüteo toime eelmise karistuse kandmise ajal. Samuti kõrvaldati ta mootorsõiduki juhtimiselt 24.04.2021, kuivõrd tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Karistusregistri andmetest nähtub, et varasemalt on isikut väärteokorras rahatrahvidega karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, s.h ka
Kuivõrd menetlusalune isik jätkab samasugust käitumismustrit, rahatrahve ei tasu ega näita üles seadusekuulekust, osaledes endiselt juhina liikluses, siis leiab kohus, et rahatrahv ei omaks menetlusalusele isikule vajalikku mõju ja seetõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Rahatrahvi kohaldamise võimatust kinnitab ka asjaolu, et menetlusalusel isikul puudub püsiv sissetulek, mille tõttu on ka eelmine rahatrahv jäetud tasumata. Arvestades menetlusaluse isiku karistusandmeid ja süüdimõistvate kohtuotsuste rohkust, saab järeldada, et ka kohtuotsustega kaasnenud menetluskulud on menetlusalusel isikul tasumata, mistõttu on tema vastu ka ilmselgelt suured rahalised nõuded. Menetlusalune isik väitis, et ta registreeris hiljuti oma äriühingu, mis tegeleb üldehitusega ja kohe hakkab ta ka sissetulekut saama. Kohus suhtub taolisesse väitesse kriitikaga, kuivõrd väidetav äriühing on registris juba 5 kuud, kuid senini ei ole menetlusalune isik sissetulekut saanud. Kohus ei pea võimalikuks uskuda ka menetlusaluse isiku väidet selle kohta, et ta hakkab üldehituse teenust pakkuma ühistransporti kasutades. Seega ei ole menetlusalusel isikul püsivat sissetulekut ning seda ei saa olema ka lähiajal. Lisaks on menetlusalusel isikul suuri rahalisi kohustusi, mis välistab rahatrahvi kohaldamise täielikult. Käesolevas väärteoasjas arvatakse menetlusalusele isikule süüks kolme väärteo toimepanemist, mistõttu on tema süü väärtegude kogumis keskmisest suurem. Lisaks mootorsõiduki juhtimisele lubatud alkoholi piirmäära ületades on menetlusalune isik samaaegselt toime pannud veel kaks liiklusalast väärtegu, mis näitab menetlusaluse isiku eesmärgipärast ja järjekindlat õigusvastast käitumist ja seetõttu ka suuremat süüd. Seega võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü vaatamata sellele, et lubatud alkoholipiirmäära on
Taoline asjaolu tingib karistuse mõistmise üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Väärteomenetluses ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ning menetlusaluse isiku väide selle kohta, et tema tegudes ei olnud midagi ohtlikku näitab seda, et ta ei ole vaatamata varasematele karistustele oma käitumise õigusvastasusest ja ohtlikkusest mingeid järeldusi teinud. Juhul, kui menetlusalune isik oleks oma õigusvastase käitumisega põhjustanud liiklusõnnetuse, oleks teda ka selles süüdistatud ning vastavalt tagajärje raskusele kohaldataks talle sel juhul ka tagajärje põhjustamise eest kas väärteo- või kriminaalkaristust. Tagajärje puudumine ei mõjuta menetlusalusele isikule süüks arvatud süü suurust nagu ka see, kas tegu on toime pandud varahommikul või päeval või hilisõhtul ja sõltumata sellest, milline on liiklustihedus. Sõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis ja sõiduki juhtimine ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta on keelatud ja karistatav igal kellaajal ja igal nädalapäeval. Samamoodi ei muuda kellaaeg, päev ja koht kuidagi juhi kohustust kaasas kanda kas juhtimisõigust või isikut tõendavat dokumenti. Eripreventsiooni eesmärki arvestades peab kohus vajalikuks märkida, et menetlusalust isikut on eelnevalt korduvalt karistatud liiklusalaste kuritegude toimepanemise eest ning seejuures on teda kolmel korral karistatud KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja ka KarS § 423l ettenähtud kuriteo toimepanemise eest. Seejuures on ta ka iga KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise ajal juhtinud sõidukit juhtimisõiguseta. Lisaks sellele on teda karistatud väärteokorras ka
lg 2, § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest, mis näitab seda, et ei käitumiskontroll, üldkasulik töö ega ka reaalne vangistus ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning ka määratud rahatrahv on jäetud tasumata. Seega ei ole ükski menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud karistusliik oma eesmärki täitnud ja ei ole sundinud menetlusalust isikut hoiduma uute liiklusalaste süütegude toimepanemist, s.t kõik karistused on jäänud tagajärjetuks. Selles tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes 6 tuleb kohaldada aresti ning seda ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras vastavalt isiku süüle ja karistuse eeldatavale eesmärgile, s.o eesmärgile sundida menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Omaksvõetud kohtupraktika on seisukohal, et ka keskmise süü korral võib kohaldada karistust üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Käesoleval juhul on aga tegemist üle keskmise süüga ja isikuga, keda on samalaadsete süütegude ees korduvalt karistatud. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et juhtimisõiguseta ja ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt karistuse kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku üle keskmisest süüst ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra ületavas määras, kuivõrd üha uute süütegude toimepanemine ja tulemuseta jäänud karistuse kohaldamine ei saa süüdlase olukorda kergendama hakata. Menetlusalune isik taotles aresti asendamist üldkasuliku tööga, väites, et ta on heade kätega ja valmis tegema üldkasulikku tööd. Lisaks leidis menetlusalune isik, et kuna ta peab üleval kahte last ja on algamas suuremad tööasjad, ei tea ta kuidas karistust kanda nii, et pere teised inimesed ellu jääksid. Kohus leiab, et taotlus mõistetava aresti asendamiseks üldkasuliku tööga jääb tagajärjetuks. Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtub, et menetlusalusele isikule varasema kohtuotsusega mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga, kuid menetlusalune isik jätkas üldkasuliku töö tegemise ajal samalaadset õigusvastast käitumist ning pani toime uue kuriteo, mis tingis asendatud vangistuse täitmisele pööramise ja liitkaristuse kohaldamise. Seejuures nähtub menetlusaluse isiku karistusandmetest ja käesoleva väärteoasja materjalidest, et menetlusaluse isiku suhtumine õiguskorda ja liiklusseaduses kehtestatud keeldudesse ja kohustustesse ei ole muutunud, mistõttu ei pea kohus aresti asendamist juba tagajärjetuks jäänud üldkasuliku tööga võimalikuks. Mis puudutab menetlusalusel isikul lasuvat kahe lapse ülalpidamise kohustust, siis peab kohus vajalikuks märkida, et need kaks ülalpeetavat ei sündinud menetlusalusel isikul pärast menetlusesemeks olevate väärtegude toimepanemist, s.o alates 02.02.2024, vaid olid ilmselgelt olemas ka varem ning menetlusalusel isikul oli nende ülalpidamiskohustus seetõttu ka varem, mitte ei tekkinud pärast väärtegude toimepanemist. Kui menetlusalune isik pidas vajalikuks taaskord toime panna süütegusid ajal, mil tal oli pere ülalpidamiskohustus, siis pani ta neid süütegusid toime varasematest karistustest saadud kogemust arvestades teadmises, et need teod on karistatavad ning arvestades menetlusaluse isiku poolt ära kantud vangistust, võttis menetlusalune isik taaskord riski, et ta peetakse kinni ja teda karistatakse. Seega selleks, et täita oma ülalpidamiskohustust peab menetlusalune isik ka ise käituma viisil, mis selle kohustuse täitmist ei takista. Laste ja pere eest hoolitsemise kohustuse olemasolu ei ole karistuse kohaldamist välistavaks asjaoluks ning menetlusaluse isiku enese tahtlik ja süüline käitumine on tinginud olukorra, kus ta paneb oma ülalpeetavad teadlikult raskesse olukorda ning pere ülalpidamiskohustuse täitmise takistamist ei saa omistada kohtuvälisele menetlejale või kohtule. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.