Väärteoasi nr 4-23-3305 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Kohtuistungi sekretär 09.02.2024.a Harju Maakohus Aime Ivanson Annely Talve Kaevatav otsus Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 19.09.
- a otsus väärteoasjas nr 2302,23,010236 U.H karistamises LS § 227 lg 2 järgi Menetlusalune isik U.H, isikukood XXX, Elukoht: xxx Töökoht: XXX, xxx Istungil osalenud isikud * menetlusalune isik U.H * menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk * kohtuväline menetleja- Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju PJ menetlustalituse kohtuesindusgrupi- esindaja Jaak Paju LÕPPOSA Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 19.09.
- a otsus väärteoasjas nr 2302,23,010236 U.H-le LS § 227 lg 2 järgi määratud karistuse osas ja teha uus otsus, kergendades karistust. Mõista U.H-le LS § 227 lg 2 alusel karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse (LS) § 127 kohaselt on U.H kohustatud viie tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiameti teenindusbüroole. U.H poolt valitud kaitsjale makstud tasu jätta menetlusaluse isiku kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunu d, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest ei ole koh tule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaevatav otsus U.H karistati liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks selle eest, et tema 27.08.2023.a. kella 17.08 ajal Harjumaal Maardu linnas Saha-Loo teel, Narva maantee ja Välja tee vahel, juhtis mootorsõidukit kiirusega 74 +/- 3 km/h, millega ületas antud teelõigul liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 21 km/h võrra. Sellise tegevusega rikkus U.H liiklusseaduse 50 lg 5 p 3 nõudeid ja pani toime liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuse sisu Kohtule esitatud kaebuses taotleb U.H kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ja väärteoasjas menetluse lõpetamist seoses väärteotunnuse puudumisega tema käitumises. Kaebuses leitakse, et mõõtevahendi taatlusmärgised olid rikutud, muuhulgas olid taatlusmärgistele kleebitud peale läbipaistev teip, mistõttu ei olnud võimalik veenduda, kas paberist taatlusmärgis oli terve või kas seda oli eemaldatud seadmelt. Taatlemata mõõtevahendiga mõõtetulemuse mitteusaldusväärsust ja selle näidu lubamatusele tuginemist on Riigikohus rõhutanud mitmetes lahendites (näiteks 3-1-1-86-05, 3-1-1-17-12). Lisaks taadeldud mõõtevahendi kasutamise kohustusele on 16.06.2011 määrusega nr 78 kehtestatud ka mõõtetulemuse protokollimise nõuded. Määruse § 10 lg 1 sätestab millistele nõuetele peab vastama mõõteprotokoll. Selline mõõteprotokoll asjas puudub. Määruse § 10 lg 2 sätestab ka erisuse - Mõõtetulemust ei pea protokollima, kui mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis, tehiolud või muud haldusmenetluse seaduses või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud ning salvestiselt nähtuvad. Väärteotoimiku materjalide juures on videosalvestus, kuid see ei vasta määruse § 10 lg 2 nõuetele, eelkõige haldusmenetluse seaduse § 18 lg 2 nõ uetele. Kaitsjale tutvustatud videosalvestusel puuduvad menetlustoimingut läbiviiva haldusorgani nimi, menetlusosaliste nimed, esitatud taotlused, menetlusosaliste seletused ning kõige olulisemana puudub allkiri. Mitte keegi ei ole kinnitanud seda menetlustoimingu protokolli. Allkirja puudumine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine. Eeltoodust tulenevalt ei järgitud kehtestatud tõendamisstandardit, mistõttu ei ole U.H-le etteheidetav väärtegu tõendatud. KrMS § 7 lg 2 kohaselt ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust ning KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kõik kahtlused isiku süüdiolekus tema kasuks. Kohtus lisas kaitsja alternatiivse taotluse – kui kohus leiab, et kiiruse ületamine sellises ulatuses on siiski tõendatud, mõista juhtimisõiguse äravõtmise asemel rahatrahv. Kohtu seisukoht Väärteoasja kohtulikul arutamisel ei olnud vaidlust selle üle, et 27.08.2023 kella 17.08 ajal sõitis U.H Maardu linnas Saha-Loo teel Rakvere poole, juhtides mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXXXXX. Narva maantee ja Välja tee vahel on kiiruse piirang 50 km/h. U.H tunnistas, et tema poolt juhitud sõiduki kiirus võis sellel teelõigul olla üle 50 km/h, kuid niipalju üle lubatu ei tundunud. Kohtuvälise menetleja poolt on U.H poolt juhitud sõiduki tegeliku kiiruse tõendina esitatud kiirusmõõteseadme salvestuse andmete väljatrükk ehk PROLOG, millelt nähtuvad: kiirusmõõteseadme tüüp - LaserCam 4, number - LE1148, kiiruse mõõtmise kuupäev ja kellaeg 2 – 27.08.2023 kell 17:08:50, mõõteseadme kasutaja – Põhja Prefektuur, Marek Vähi, töörežiim käsitsi kiiruse salvestamine, kaamera rež iim – D1, laiuskraad – Saha Loo tee 10, sellel teelõigul kiiruse piirang – 50 km/h, sõiduki maksimaalne kiirus kell 17:08:50, kell 17:08:54 – 74 km/h, sõiduki mark – BMW ja sõiduki registreerimisnumber – XXXXXX. Lisaks salvestuse andmete väljatrükile on esitatud ja kohtus ka vaadeldud videosalvestust sellesama sõiduki kiiruse mõõtmise kohta kiirusmõõteseadmega. Kaitsja leidis, et PROLOG on kõlbmatu tõend, sest sellelt ei ole aru saada, kes on selle teinud ja seda ei ole keegi kinnitanud. Kiiruse mõõtmine on liiklusjärelevalve haldusmenetluse toiming ja kiiruse mõõtmise metoodika näeb ette, et peab olema koostatud mõõteprotokoll. Prologi pealt aga isegi ei loe välja, et see on mõõteprotokoll. Kaitsja viitab Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 § 10 lõikele 1, mis sätestab, millistele nõuetele peab mõõteprotokoll vastama ja väidab, et sellist mõõteprotokolli väärteoasjas ei ole. Kaitsja viitab ka sama määruse sama paragrahvi lõikele 2, mis võimaldab erisust ehk protokolli ei pea koostama, kui kõik haldusmenetluse seaduses sätestatud tehiolud ja andmed või määruse § 10 lõikes 1 nimetatud andmed on salvestatud ja salvestiselt nähtuvad. Vaadatud salvestiselt aga ei leia kõiki neid andmeid. Puudub allkirjastatud protokoll. On välja prinditud mingisugune paber, kus on hulk numbreid, tähti ja sõnu peal, aga see ei vasta nendele nõuetele. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kiirusmõõturi salvestuse andmete väljatrükk ehk PROLOG on kõlbmatu tõend. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 § 10 lg 2 sätestab muuhulgas selle, et mõõtetulemust ei pea protokollima ka siis, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud ning salvestiselt nähtuvad. Kohtu hinnangul nähtuvad salvestiselt ja selle prinditud väljatrükilt kõik vajalikud andmed: kiirusmõõturi tüüp, number, salvestise ID (salvestuse numbrid), mõõtmise kuupäev ja kellaaeg, mõõtja nimi, töörežiim VM (käsitsi kiiruse salvest amine), kiiruse ületamise koht, antud teelõigul lubatud suurim kiirus, mõõdetava sõiduki registreerimisnumber ja sõiduki tegelik kiirus. Videost ja väljaprinditud PROLOGil olevalt fotolt näht uvad ka keskkonnatingimused – ilm selge, vihma ei sadanud. Salvestise allkirjastamise nõuet nimetatud määruse § 10 lg-s 1 märgitud ei ole ja see on ka loomulik, sest salvestise allkirjastamine ei ole võimalik. Seega asub kohus seisukohale, et kiiruse mõõtmise videosalvestis ja selle prinditud väljatrükk, mis kannab nimetust PROLOG, on täiesti usaldusväärne ja kohtukõlbulik tõend tõendamaks U.H juhitud sõiduki kiirust talle väärteoprotokollis etteheidetud ajal ja kohas ja selleks oli lubatud 50 km/h asemel 74 km/h. Kaitsja teine argument, mis välistab U.H süü tõendamise kiiruse ületamises on mõõtevahend, mis peab olema taadeldud. Kaitsja seiskohalt ei saa kiirusmõõteseadet, millega mõõdeti U.H juhitud sõiduki kiirust, pidada taadelduks. Põhjuse kohta, miks seadet ei saa käsitleda taadelduna, on kaitsja seisukoht kahetine. Kohtuvaidlustes kord ütleb kindlalt, et sellel olevad läbipaistva teibiga kaetud taatlusmärgised olid rikutud, kuna osadel kleebistel oli teip servadest lahti. Samas natuke hiljem leiab, et ei olegi võimalik kindlaks teha, kas taatlusmärgis oli rikutud või ei olnud. Ka avakõnes väitis kaitsja, et teipi saab sulgemiskleebisele ehk taatlusmärgisele mitu korda peale liimida ning seda, kas taatlusmärgis teibi all on terve, kas seda on eemaldatud või mitte, ei saa mitte kunagi teada, sest teipi lahti tõmmates jääb taatlusmärgis teibi külge kinni ja seda teipi saab korduvalt sinna tagasi panna. Kas seda selle mõõteseadme puhul on tehtud või mitte, ta ei tea, aga teibi nurgad olid irvakil ja lahti. Kaitsja arvates ei saa kindel olla selles, et need taatlusmärgised olid rikkumata ja puutumata, sest selle rikkumatuse ja puutumatuse tagatis ongi see, et nad on liimitud sinna sellisel kujul nagu nad on. Eeltoodust tulenevalt tõstatab kaitsja kahtluse, et seda mõõteseadet võib olla manipuleeritud ja sellest omakorda tuleneb, et kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Kaitsja on ka seisukohal, et tema ei pea tõendama, et seadet on manipuleeritud. 3 Vastupidi kaitsja argumentatsioonile ja püstitatud kahtluse versioonile, ei ole kohtul tekkinud kahtlust selles, et taatlusmärgised kiirusmõõteseadmel on rikutud ja et seda seadet oleks kuidagi manipuleeritud. Ühtegi tõendit taatlusmärgiste rikkumise kohta väärteomenetluses esitatud ei ole ning ainuüksi sellest, et mõnel märgise peale kleebitud teibil olid ääred narmendama hakanud, ei saa teha järeldust selle kohta, et teipi oleks koos kleebisega pealt ära tõmmatud, seadmega manipuleeritud ja siis teip uuesti koos kleebisega tagasi kleebitud. Asjatundja Hannes Küünarpuu ütlustest tulenevalt pannakse teip kleebisele Metroserdi poolt ja selle eesmärgiga, et kaitsta kleebist märjaks saamise eest, kuna kiirusmõõteseadmeid kasutatakse ka vihmaga. Kui kleebisel teipi peal ei ole ja ta saab märjaks, siis ta liguneb läbi, muutub hapraks ja võib puruneda. Asjatundja kinnitas ka seda, et enne iga vahetuse algust kontrollib mõõtja seadet ja kui seadet on manipuleeritud, siis see tuleb kontrolli käigus välja, sest seadmele tehakse testid – sihikutest, kaugustest ja 0-test. Igasugune manipulatsioon tuleb testimise käigus ilmsiks, sest siis ei näita seade õigesti. Kui seadet on lahti võetud, siis järgmine kasutaja saab sellest kohe aru. Samuti puudub politseitöötajatel igasugune tarkvara, millega saaks seadmesse sisse minna. Ka taatluse käigus tuleb välja kui seadet on vahepeal manipuleeritud, Metrosert selle kindlasti avastab. Siis koostatakse selle kohta eraldi dokument, et seade ei vasta nõuetele ja ei läbinud taatlust. Seadme Lasercam 4 numbriga LE1148 taatlustunnistuselt TTRS-22/00185 nähtub, et seadme taatlemine on toimunud 12.09.2022.a. U.H kiirust mõõdeti 27.08.2023.a Kuna seadmeid taadeldakse kord aastas, siis oli selle seadme taatluse kehtivus peagi lõppemas. Hannes Küünarpuu ütluste kohaselt ei ole seda sea det hoitud reservis, on kogu aeg töös olnud. Pole siis ka ime, et pideval kasutamisel mõne sulgemiskleebise peal oleva t eibi äär veidi narmendama on hakanud. See aga ei tähenda seda, et selle all olev kleebis oleks rikutud. Seda ei paistnud ka üheltki fotolt, mis kaitsja poolt tehtuna kaebuse juurde olid lisatud. Kohtuvälise menetleja poolt esitati kohtule kiirusmõõteseadme LaserCam 4 number LE1148 uus taatlustunnistus nr TTRS-23/00206, mis kinnitab, et seade läbis 22.09.2023 kordustaatluse ning vastas esitatud nõuetele. Eeltoodu alusel leiab kohus, et U.H kiiruse mõõtmine on toimunud korras ja taadeldud mõõteseadmega, mõõtmine ja mõõtetulemuse vormistamise nõudeid ei ole rikutud, mõõtmist tegi pädev mõõtja, kelleks oli politseiametnik Marek Vähi . Tema pädevusekohta on kohtule esitatud tõend, millest nähtub, et Marek Vähi on läbinud 2014.a. Eurosec OÜ-s kiirusmõõturi LaserCam 4 täiendkoolituse. Seega on mõõtetulemuse jälgitavus mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt tõendatud. Puudusid kõrvaldamata kahtl used, mida tulnuks kaitsja väitel tõlgendada U.H kasuks ja mille tulemusena tulnuks isiku suhtes väärteomenetlus lõpetada koosseisu puudumise tõttu. Subjektiivsetelt tunnustelt on sellises ulatuses lubatud piirkiiruse ületamine toime pandud kaudse tahtlusega. U.H tunnistas, et kiirus võis olla üle 50km/h. Kuna isik aga ei teadnud, kui suur tema kiirus tegelikult oli, siis pidi ta siiski pidama võimalikuks ka mingil hetkel 74 km/h kiirusega sõitmist ja möönma seda. Kokkuvõtvalt on tõendite kogumis hindamise tulemusena leidnud tõendamist, et 27.08.2023.a kell 17:08 Saha Loo tee 10 oli U.H juhitud sõiduki kiirus 74 km/h, millega oli ületatud sellel teelõigul lubatud suurimat kiirust (50 km/h) mitte vähem kui 21 km/h võrra. U.H-le on kohtuvälise menetleja poolt õigesti ette heidetud LS § 227 lg 2 rikkumist. Karistus KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4 Seaduseandja on LS § 227 lg 2 järgi väärteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati U.H juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks. Kohus on seisukohal, et sellise karistusliigi valik on õiglane ja põhjendatud. Karistusregistrist nähtuvalt on isikut mitmel korral väärteokorras karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest LS § 227 lg 2 järgi, kusjuures kõik kolm rikkumist, mille eest määratud karistused on kehtivad, on toime pandud 2023.aasta jooksul – 04.02.2023, 26.05.2023 ja 01.06.2023.a. ja kõigi kolme rikkumise eest on U.H karistatud kiirmenetluse otsustega rahatrahvidega. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei kannaks rahaline karistus enam eripreventiivset eesmärki. Kuivõrd varasemalt mõistetud rahatrahvid ei ole motiveerinud menetlusalust isikut nõuetekohaselt käituma, puudub kohtul usk, et taaskordselt samaliigilise karistuse mõistmine mõjutaks teda hoiduma edaspidi sõiduki juhtimisel lubatud kiiruse ületamisest. Tegemist ei ole ühekordse eksimusega. Ka Riigikohus on sarnasel seisukohal, öeldes lahendis 4-23-1826 punktis 12 „Kohtupraktikas on selgitatud, et korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, mistõttu on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Rahatrahvi kohaldamine on end üldjuhul ammendanud ega täida eripreventiivset eesmärki olukorras, kus menetlusalusele isikule määratud korduvad rahatrahvid ei ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada“. „Ka üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnale signaali, justkui ei taunitaks õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut oluliselt rangemal viisil. Lubatud sõidukiiruse ületamine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada raskemaid tagajärgi“. (Riigikohtu lahend 3-1-1-6-17 p 18). Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et arvestades eri - ja üldpreventiivseid kaalutlusi, on juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena põhjendatud. Kaebuse esitaja selgitas, et tema töö on otseselt seotud juhtimisõiguse äravõtmisega j a samuti on juhtimisõigust vaja lapse kooli transportimiseks. KarS § 48 1 lg 2 kohaselt ei tohi mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Antud asjaolu käesoleval juhul ei esine ning väide, et isikul on juhtimisõigust vaja seoses tööülesannete täitmisega ja lapse kooli sõidutamisega oli isikule teada ka väärteo toimepanemise ajal ning ta pidi arvestama võimalusega, et rikkudes korduvalt liikluseeskirju võib ta jääda juhtimisõigusest ilma. Kuivõrd U.H poolt juhitud sõiduk ületas lubatud kiirust LS § 227 lg 2 dispositsioonis ettenähtud alammääras - 21 km/h , tuleb tema süü lugeda keskmisest väiksemaks. Võttes arvesse ka asjaolu, et teda ei ole varasemalt juhtimisõiguse äravõtmisega karistatud, siis võib kohtu hinnangul, vaatamata karistust kergendavate asjaolude puudumisele, mõista temale esimest korda sellist karistusliiki kohaldades karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise miinimummääras, s.o. üheks kuuks. Kohus juhindub VTMS § 132 p
- Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral tehakse motiveeritud otsus avalikult teatavaks hiljemalt 04.03.
- a kell 13.
- (digitaalselt allkirjastatud) Aime Ivanson kohtunik 5