1-23-2507/34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2024, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-23-2507 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. jaanuari 2024 määrus C.J-i tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu C.J XXX), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Tartu Maakohtu
4. mai 2023 otsusega karistati C.J-i KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 3 aasta vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ning mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks C.J-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg
5. jaanuar
6. Karistuse kandmise aja lõpp
7. jaanuar
9. Tartu Maakohtu
10. jaanuari 2024 määrusega jäeti C.J ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
11. C.J on ära kandnud nõutud osa karistusest KarS § 76 lg 1 p 2 mõttes, küll puudub C.J-il elukoht. Vanglast vabanedes soovib ta ise elama asuda kohaliku omavalitsuse sotsiaalpinnale, kuid puudub kindel elukoht. Kui puudub elukoht, ei ole võimalik tema suhtes kohaldada käitumiskontroll ning viimasest loobumiseks aluseid ei esine. 2.
12. Maakohtu hinnangul on C.J-i puhul täitmata ka materiaalsed eeldused. C.J-i on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning vanglas viibib viiendat korda. Isiku kuritegelik ampluaa on lai. On positiivne, et C.J-il puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud tööhõives ja osaleb programmis Värav. Isikul on probleem alkoholiga, soovib elada teisti, kuid ei oska selleks midagi ette võtta. C.J on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Samas puudub tal ka vabanedes tugiisik. Süüdimõistetu ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning kordab oma vigu, sest ei suuda varasematest kogemustest õppust võtta. Kinnipeetava võime analüüsida elus ette tulevaid situatsioone on piiratud, millele omakorda lisandub ka impulsiivne käitumine, mis on selgeks ohumärgiks uute kuritegude toimepanemise tõenäosuse vaates. Eelmise vangistuse ajal on C.J toime pannud kaaskinnipeetava suhtes kuriteo ehk vägivaldset käitumist võib ilmneda ka kainena. Samas on isik olnud vastu Viljandi Haiglasse alkoholiravile minemise osas. C.J loodab alkoholikeelule, kuid see ennast ise ei täida. Ka puudub süüdimõistetul materiaalselt toetav sotsiaalvõrgustik või võrgustik, kes aitaks tal seaduskuulekal teel püsimisel. 2.
13. Isiku puhul, kelle käitumine on pikaajaliselt olnud kriminaalne, eksisteerib jätkuvalt suur risk uute kuritegude toimepanemiseks, mis ei ole käesolevaks hetkeks piisavalt maandatud. Süüdlast negatiivselt iseloomustavad asjaolud (alkoholi kuritarvitamine, varasem elukäik, tugivõrgustiku puudumine) kaaluvad üles teda positiivselt iseloomustava (distsiplinaarkaristuste puudumine, taasühiskonnastavates tegevustes osalemine). Samuti puudub isikul vabaduses kontrollitud ja kindel elukoht, mistõttu ei ole teda võimalik ennetähtaegselt vanglast vabastada ja käitumiskontrollile allutada.
14. Tartu Maakohtu
15. jaanuari 2024 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu C.J , kes ei ole nõus kohtumäärusega. Vangla ning prokurör toetavad ennetähtaegset vabastamist ning varasemalt on ennetähtaegne vabastamine möödunud probleemideta. C.J on olnud karistuse kandmise ajal õiguskuulekas, on töötanud, osalenud sotsiaalprogrammis, probleeme pole olnud. Vabaduses on eesmärgiks alkoholist ning suitsetamisest loobuda. Põlva vald kinnitab, et leiab vabanemisel süüdimõistetule elukoha. C.J lubab end töötuna arvele võtta, samal ajal aktiivselt tööd otsida ning täita oma kohustusi. Kriminaalhoolduse võimalustest ja mõjutusvahenditest piisab täiesti uutest süütegudest hoidumiseks. C.J lubab mitte vanglasse enam sattuda, püsida kaine, olla õiguskuulekas, teistega arvestada, teeb ametnike ja meedikutega koostööd ning võtab pakutava abi ja teenused vastu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu jääb see KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjalikult kaalunud. Esmalt on maakohus põhjendatult leidnud, et isikul puudub vabanedes kindel elukoht, mis on käitumiskontrolli kohaldamiseks esmavajalik. Maakohus on ka kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et C.J-i tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata, uute kuritegude risk on kõrge ega ole konkreetse süüdimõistetu puhul maandatav ka kriminaalhooldusega. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud kõiki süüdimõistetu suhtes esinevaid asjaolusid, seda nii positiivseid kui ka negatiivseid ega ole eelistanud üht teisele, vaid on kogumis jõudnud tulemuseni, et süüdimõistetu puhul ei ole uute kuritegude risk viidud miinimumini. Seejuures ei ole määruskaebuses ümber lükatud mitte ühtegi maakohtu järeldust, vaid on korratud üle juba maakohtu poolt arvestatu. Tutvudes maakohtu määrusega on näha, et maakohus on arvestanud kõiki KarS § 76 lg 4 asjaolusid, sh süüdimõistetu viimast vangistust iseloomustavat, minevikku kui ka tuleviku väljavaateid, ning määruskaebuses ei ole välja toodud midagi uut, mis muudaks maakohtu poolt arvestatut. Esimese astme kohus ei teinud menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas (allkirjastatud digitaalselt) 2 Maarika Kuusk