Obsah (13)

§ 406§ 4034§ 416§ 1132§ 113§ 164§ 8§ 76§ 82§ 402§ 1§ 4062§ 403

act OÜ (endine OK Incure OÜ) hagi P K vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad HAGEJA: B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ), rk 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn, lepinguline

§ 406

2 lg 1 mõttes, kuivõrd KKM kohaldamisel tuleb lähtuda 31.05.2017 Eesti Panga poolt avaldatud määrast, mille kohaselt KKM kolmekordne määr on 56,91% (18,97% x 3). Krediidiandja teatas, et alates 11.03.2023 on kostja krediidikonto lepingule nr 3306766 kohalduv intressimäär 37,68% aastas (dtl 175). Intressimäära muutmise tõttu korrigeeris krediidiandja ka krediidikonto lepingu krediidi kulukuse määra (KKM), mis on 45,67% aastas. 3. Hageja esitab käesolevaga ammendavad selgitused seoses vastutustundliku laenamise põhimõttega. Lepingu nr. 2674306 puhul esitas kostja 04.04.2016 krediidikonto avamise taotluse limiidile 1000 eurot (tagasimakse periood 24 kuud). Kinnitatud limiit 1000 eurot. Taotluse kohaselt oli märgitud sissetulekuks 4000 eurot, majapidamiskuludeks 260 eurot, ülalpeetavad puuduvad. Vastavalt tol hetkel kehtivatele sise-eeskirjadele, võis taotluse kinnitada manuaal protsessis kui klient tuvastab oma isikusamasuse. Antud juhtumi korral kliendi tuvastus toimus Narva postkontoris – Tallinna mnt 41, Astri Kaubanduskeskus.

§ 4034

lg 3 teine lause sätestab tarbija kohustuse esitada krediidiandjale õiget ja täielikku teavet, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. 2 Seega laenusumma väiksust arvestades, olid kogutud andmed piisavad, et veenduda tarbija võimelisuses krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. I AS tegi 04.04.2016 päringu Creditinfo andmebaasi, kontrollimaks avalike maksehäirete olemasolu. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid Lepingu nr. 2731428 puhul esitas kostja 08.07.2016 limiidi suurendamise taotluse limiidiga kuni 1250 eurot. Taotluse kohaselt oli märgitud sissetulekuks 4000 eurot, majapidamiskuludeks 260 eurot ja ülalpeetavad puudusid. Antud juhtumi korral kliendi tuvastus toimus telefoni teel. I AS tegi 08.07.2016 päringu Creditinfo andmebaasi, kontrollimaks avalike maksehäirete olemasolu. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Hageja hinnangul laenusumma väiksust arvestades, olid kogutud andmed piisavad, et veenduda tarbija võimelisuses krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Lepingu nr. 2939486 puhul esitas kostja 26.01.2017 limiidi suurendamise taotluse limiidiga kuni 1500 eurot (tagasimakse periood 36 kuud). Taotluse kohaselt oli märgitud sissetulekuks 4000 eurot, majapidamiskuludeks 260 eurot ja ülalpeetavad puudusid. Antud juhtumi korral kliendi tuvastus toimus telefoni teel. I AS tegi 06.01.2017 päringu Creditinfo andmebaasi, kontrollimaks avalike maksehäirete olemasolu. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Hageja hinnangul laenusumma väiksust arvestades, olid kogutud andmed piisavad, et veenduda tarbija võimelisuses krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Lepingu nr. 3306766 puhul esitas kostja 21.12.2017 limiidi suurendamise taotluse limiidiga kuni 3000 eurot (tagasimakse periood 36 kuud). Taotluse kohaselt oli märgitud sissetulekuks 4000 eurot, majapidamiskuludeks 260 eurot ja ülalpeetavad puudusid. Antud juhtumi korral kliendi tuvastus toimus telefoni teel. I AS tegi 21.12.2017 päringu Creditinfo andmebaasi, kontrollimaks avalike maksehäirete olemasolu. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Hageja hinnangul laenusumma väiksust arvestades, olid kogutud andmed piisavad, et veenduda tarbija võimelisuses krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. 4. Krediidiandja on teinud kostja arvelduskontole väljamakseid perioodi 04.04.2016 – 15.03.2023 eest kogu summas 5 255,48 eurot (dtl 177 - 188). Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega kuivõrd kostja jättis juuli (summas 84,76 eurot, maksetähtaeg 12.07.2023), augusti (summas 159,38 eurot, maksetähtaeg 14.08.2023) ja septembri (summas 159,38 eurot, maksetähtaeg 12.09.2023) osamaksed tasumata (dtl 189 - 190). Vastavalt lepingu punktile 11.1. klient peab maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt vastavalt saadetud arvele. Krediidiandja saatis 11.09.2023 kostjale lepingu ülesütlemise teate (dtl 191). Antud teates oli öeldud, et kirja saatmise seisuga kostja võlgnevus krediidiandja ees on 248,24 eurot. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 01.10.2023. Kostjale pakuti võimalust nimetatud tähtaja jooksul läbirääkimisteks. Krediidiandja on hoiatanud kostjat teates, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles. Siiski kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 02.10.2023.

§ 416

lg 1 järgi võib ülesütlemise siduda täiendava tähtaja andmisega võla tasumiseks, st tähtaja edutul möödumisel loetakse leping lõpetatuks. See säte ei nõua täiendava ülesütlemisavalduse tegemist (vt. 3-2-1-105-15, p. 13). Krediidiandja teavitas kostjat, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral loovutab krediidiandja nõude O OÜ-le (praegune B2 Impact OÜ). Tulenevalt lepingu tingimuste punktist 21.

1. teade loetakse kätte antuks teate kätteandmisel allkirja vastu või viie 3 kalendripäeva jooksul tähitud kirjaga saatmise korral ja ühe kalendripäeva jooksul e-postiga, Iseteenindussüsteemi või äpi kaudu saatmise korral. Kui klient võtab oma krediidikontolt mingi summa kasutusse, kujuneb vastavalt lepingus sätestatud põhimõtetele minimaalne kuumakse, mille klient peab krediidiandjale igal juhul tasuma. Kuna krediidikonto lepingu iseloomust tulenevalt maksegraafik puudub ning ka minimaalse kuumakse summa on muutumises, sõltuvalt sellest, kuidas klient oma krediidikontot kasutab, siis saadab krediidiandja kliendile igakuiselt ka arve minimaalse kuumakse summa kohta. Vastavalt laekumiste arvestusele sai kostja krediiti kogusummas 5255,48 eurot. Kostja tasus krediidisumma katteks 2349,77 eurot, seejuures viimane tagasimakse oli 13.08.2023 summas 69,07 eurot. Nimetatud makse arvestati juuli osamakse katteks, kuna enne viimast tagasimakset tasus kostja 16.06.
2. Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset põhivõlgnevuse katteks. Lähtudes eeltoodust on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 2905,71 eurot (5255,48 – 2349,77). Vastavalt lepingu 3306766 punktile 13.2.1 intressi arvutatakse igapäevaselt vastavalt intressimäärale, so 37,68%. Kuivõrd kostja tasumata krediidijääk on 2905,71 eurot, siis arvestatakse sellelt summalt intressi. Kostja viimane tagasimakse intressi katteks oli 13.08.2023 summas 5,93 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress alates 14.08.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni, so 01.10.2023 summas 146,98 eurot alljärgneva arvestuse alusel: Arvestuse algus Arvestuse lõpp Intressimäär (aastas) 14.08.2023 01.10.2023 37,68% Krediidijää k 2905,71 Intress 146,98 Krediidiandjal on õigus arvestada ning nõuda viivise maksmist ja kliendil kohustus viivist maksta, kui klient ei tasu vähemalt minimaalset kuumakset arve tähtpäeval või kui muud tasumisele kuuluvad summad ei ole nõuetekohaselt makstud. Viivis on viivitusintress, mida klient on kohustatud krediidiandjale tasuma rahaliste kohustuste (välja arvatud intressi tasumise kohustus) täitmisega viivitamise korral iga viivitatud päeva eest. Viivitusintressi aasta- ja päevamäär on võrdne intressimääraga. Hageja arvestab viivist põhinõudelt 2905,71 eurolt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 02.10.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 17.03.2024, s.o. 168 päeva eest intressiga võrdses määras 37,68% aastas kokku summas 503,31 eurot. Tarbijakrediidi teabelehes punktis 3 (kaasnevad kulud) on välja toodud, et maksete tasumata jätmise korral on krediidiandjal õigus nõuda kliendilt ka muude sissenõudmiskulude hüvitamist kooskõlas võlaõigusseaduses toodud piirmääradega. Kuivõrd kostja põhivõlgnevus on 2905,71 eurot, siis saab hageja nõuda kostjalt maksimaalselt 50 eurot. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile. Esimese nõudekirja saatis hageja kostjale 02.10.
3. Hageja korduvalt saatis kostjale meeldetuletused seoses tasumata võlakohustusega – 24.10.2023, 30.11.2023, 11.12.
4. Lisaks sellele tekkisid hagejal seoses võlgnevuse sissenõudmisega täiendavad kulutused, nt võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jne. Kõik eelpool mainitud toimingud on vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks. Need kulutused tekivad küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid on samas tingitud võlgniku makseviivitusest. Lähtudes eeltoodud selgitustest kujuneb hageja sissenõudmiskulud järgmiselt: 1) nõudekiri 02.10.2023 – 0 eurot; 2) pretensioon 24.10.2023 – 25 eurot; 3) hagihoiatus 30.11.2023 – 5 eurot; 4) meeldetuletus 11.12.2023 – 5 eurot. Seega palub hageja kostjalt välja mõista vastavalt

§ 1132lg 2 p 3 alusel võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot.

4 Kostja on rikkunud krediidilepingut sellega, et ta ei ole vastavalt krediidilepingule tasunud krediidiandjale igakuiseid laenu- ja intressi makseid. Seega palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2905,71 eurot, intress 146,98 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 503,31 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Menetluskulud (riigilõiv 455 eurot) taotleb hageja jätta kostja kanda ja välja mõista ka menetluskuludelt viivis

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited

1. Maksekäsu kiirmenetluses 05.02.2024 esitatud vastuväites märgib kostja, et on nõus osaliselt, ei ole nõus intressidega ja viivisega. Laen oli võetud siis, kui võlgnik oli terve. Võlgnik töötas ja sai töötasu. Seejärel haigestus ning haigestumise tõttu kaotas töö ning seetõttu tekkis võlgnevus. Tasus töötamise ajal ka laenu, aga viivised ja intressid olid nii suured, et võlgnik oli juba kogu summa mitme aasta jooksul ära tasunud. Summa oli 3000 eurot, võlgnik tasus iga kuu u 160 eurot, krediidikuukuse määr on niivõrd kõrge, et isik ei suudagi kogu laenu ära tasuda. Käesoleval ajal on võlgnikul täielik töövõimekaotus, aasta jooksul viibib võlgnik mitu kuud haiglas ning ei ole suuteline tasuma võlgnevust. Võlausaldaja peab ka aru saama, et täieliku töövõimekaotusega isik võib pöörduda pankrotiavaldusega kohtusse. Isikul puudub igasugune vara. Hagimaterjalid loeti kostjale TsMS § 314¹ lg 2 alusel kätte toimetatuks saatmisega e-posti aadressile XXX (kostja enda poolt kasutatud meiliaadress, millelt esitas vastuväite käesoleva tsiviilasja maksekäsu kiirmenetluses) kolme tööpäeva möödumisel saatmisest, s.o. 18.01.2025, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 03.02.
2. Kostja ei ole hagimenetluses kirjaliku vastust hagiavaldusele esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused
3. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
4. Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5. Vastavalt võlaõigusseaduse (

) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

§ 164lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

I AS on teatanud 11.09.2023 kostjale, et loovutab tema vastase nõude O OÜ-le (praegune B2 Impact OÜ) (dtl 191).

1. Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja P K on I AS-ga sõlminud 04.04.2016 krediidikontolepingu nr 2674306 limiidiga 1000 eurot, krediidi kulukuse määraga 60,96% aastas. Seoses limiidi suurendamise sooviga sõlmis kostja lisaks 08.07.2016 lepingu nr 2731428 limiidiga 1250 eurot ja krediidi kulukuse määraga 58,35% aastas, 26.01.2017 lepingu nr 2939486 limiidiga 1500 eurot ja krediidi kulukuse määraga 56,50% aastas, 21.12.2017 lepingu nr 3306766 limiidiga 3000 eurot ja krediidi kulukuse määraga 56,50% aastas. Alates 11.03.2023 on krediidianda teadanud, et kostja krediidikonto lepingule nr 3306766 kohalduv intressimäär on 37,68% aastas ning krediidi kulukuse määr 45,67% aastas (dtl 175). 5 Laenulepingu(te) ülesütlemisel arvestab hageja viivis määraga 37,68% aastas. Laenuandja on lepingud üles öelnud 02.10.
2. 10.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 402

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija

§ 1lg 5 tähenduses.

11. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingutest, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle

§-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13/EMÜ mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal. 12.

§ 4062

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-132-06 p 14, 3-2-1-122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (

§ 406lg 1).

13. 04.04.2016 krediidikonto lepingu nr 2674306 sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 21,65% (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks

§ 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 64,95% aastas.

Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 60,96% aastas eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. 08.07.2016 krediidikonto lepingu nr 2731428 sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 19,49%, seega peaks

§ 4062lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 58,47% aastas.

Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 58,35% aastas seda määra ei ületa. 26.01.2017 krediidikonto lepingu nr 2939486 sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 18,95%, seega peaks

§ 4062lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 56,85% aastas.

Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 56,50% aastas seda määra ei ületa. 21.12.2017 krediidikonto lepingu nr 3306766 sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 18,92% (hagejal on ekslikult hagis märgitud 18,97%), seega peaks 6

§ 4062lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 56,76% aastas.

Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 56,50% aastas seda määra ei ületa. Seega lepingud ei ole

§ 4062lg 1 järgi tühised krediidikulukuse määra suuruse tõttu.

14. Tulenevalt

§ 4034

lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. 15. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

§ 403

4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034lg 2 kolmas lause).

16. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teave) (

§ 4034lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (

§ 4034lg 4 teine lause).

See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). 17. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. 18.

§ 4034

lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu sõlmimist uusi finantskohustusi. 7

1. Kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise kohustus sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud. Krediidiandja peab oma kohustuste täitmist tõendama igal juhul, kui ta nõuab tarbijalt intressi, mille määr on kõrgem seadusjärgsest intressimäärast, või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma. Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710 p 25.3, 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).
2. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et kõigi lepingute sõlmisel tegi esialgne võlausaldaja päringu Creditinfo andmebaasi ning tuvastati, et krediiditaotluste esitamise ajal tarbija kohta aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid ei olnud. Kostja märkis taotlustes oma sissetulekuks 4000 eurot, majapidamiskuludeks 260 eurot, finantskohustused ja ülalpeetavad puuduvad. Laenusumma väiksust arvestades, olid hageja hinnangul kogutud andmed piisavad, et veenduda tarbija võimelisuses krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta.
3. Kohtu hinnangul ei nähtu esitatud asjaoludest, et esialgne krediidiandja oleks üldse kostja krediidivõimelisust hinnanud. Hagile ei ole lisatud ka ühtegi tõendid (s.h. puuduvad ka laenutaotlused). Kohus andis hagejale korduvalt võimaluse (29.05.2024 ja 06.09.2024 kohtumäärusega) nimetatud asjaolude selgitamiseks ja tõendite esitamiseks. Hagiavaldusest ega selle lisadest ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kostjalt kontoväljavõtet küsinud ja seda hinnanud või teinud päringu Pensionikeskusesse, et tuvastada, kas kostja üldse omab sissetulekut. Samuti ei ole hageja esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja avaldatud igapäevaste kohustuste tegelikkusele vastavust (esitatud andmete kohaselt ei ole kostja laenutaotlustes märkinud ka sama krediidiandjaga sõlmitud eelnevatest lepingutest tulenevaid kohustusi). Hagist ei nähtu, milliseid andmeid pidas krediidiandja piisavalt põhjalikeks, et mitte nõuda kostjalt täiendavalt pangakonto väljavõtet. Isegi kui eeldada, et esialgne krediidiandja kontrollis kostja maksehäireid, siis kohus rõhutab, et finantskäitumist ei iseloomusta üksnes maksehäireregistrisse jõudnud võlad. Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust

§ 4034

lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel ning kohus on seisukohal, et hageja ei ole kohtule tõendanud vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist selliselt, nagu Riigikohus on selgitanud. Kohtu hinnangul on krediidiandja lähtunud üksnes kostja enda poolt esitatud andmetest, mis ei ole aga piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. 22. Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et hageja laenuandjana on eiranud

§ 403

4 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. 23. Kohus selgitab kostjale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa krediidisaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei tähenda vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine automaatselt kahju tekkimist laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel. Privaatautonoomia ehk iseotsustamise õiguse ja lepinguvabaduse põhimõttest tuleneb vaieldamatult ka see, et isik vastutab oma valikutega kaasnevate tagajärgede eest. Laenusaaja vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema 8 majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade tekkimise tõenäosust, samas ei ole regulatsiooni eesmärgiks laenusaaja vastutusvõime vähendamine. 24.

§ 4034

lg-s 7 on sätestatud, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid (nt. lepingutasusid) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem

§-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui kogu laenusumma on sissenõutavaks muutunud. 25. Käesoleval juhul olid 04.04.2016 lepingus kokkulepitud intressimääraks 47,88% aastas ehk suurem kui

§-s 94 sätestatud intressimäär. Seadusjärgne intressimäär oli Eesti Panga andmetel alates esimese lepingu sõlmimisest 04.04.2016 kuni 30.06.2016 0,05% aastas. 01.07.2016 -31.12.2022 0% aastas, 01.01.2023 – 30.06.2023 2,5% aastas ning alates 01.07.2023 kuni lepingu lõppemiseni 02.10.2023 4% aastas.

1. Laekumiste arvestuse kohaselt on krediidiandja teinud kostjale 04.04.2016 kuni 30.06.2016 väljamakseid kokku 900 eurot (dtl 193), millelt kuulus tasumisele intress 0,03 eurot järgmise arvestuse kohaselt: Arvestuse periood 04.04.2016 – 04.05.2016 05.05.2016 – 06.05.2016 07.05.2016 – 04.06.2016 05.06.2016 – 06.06.2016 07.06.2016 – 30.06.2016 Intress kokku Tagastamata krediidisumma 50 eurot 40 eurot 90 eurot 80 eurot 880 eurot Intress 0,05% aastas 0 eurot 0 eurot 0 eurot 0 eurot 0,03 eurot 0,03 eurot Laekumine 10 eurot 10 eurot Krediidisumm a jääk 40 eurot 40 eurot 80 eurot 80 eurot 880 eurot
2. Esitatud andmete kohaselt on krediidiandja teinud 01.07.2016 kuni 31.12.2022 kostjale väljamakseid kokku 4195,48 eurot. Samal perioodil tehtud tagasimaksetest tuleb lugeda 0,03 eurot tasutud intressi katteks ning kõik ülejäänud põhinõude katteks. Kohus selgitab, et

§ 4034

lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja krediidiandjale ka muid krediidiga seotud tasusid (nt lepingu sõlmimise tasu, haldustasu, teenustasu), mis kuuluvad samuti arvestamisele põhinõude katteks. Kostja on teinud nimetatud perioodil tagasimakseid kokku summas 9535,75 eurot (dtl 193 - 195). Seega on kostja tasunud krediidiandjale 5340,24 eurot enam (9535,75 – 4195,48 – 0,03).

1. 01.01.2023 kuni 02.10.2023 on krediidiandja teinud kostjale täiendavalt väljamakseid summas 160 eurot, mis tuleb lugeda tasutuks enamtasutu arvelt, mistõttu ei ole põhjendatud arvestada nimetatud summalt eelnimetatud perioodil ka seadusjärgset intressi.
2. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kostja on tasunud krediidiandjale 5180,24 eurot rohkem (5340,24 - 160) kui krediidiandja oleks olnud õigustatud saama. Kuivõrd kostja on tasunud kogu põhivõlgnevuse ja tasumisele kuulunud seadusjärgse intressi, jätab kohus 9 rahuldamata hageja põhinõude 2905,71 eurot ning intressinõude 146,98 eurot. Kuna kogu põhinõue on tasutud, puudub krediidiandjal ka kohustus tagasimakseid uuesti määrata. Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude summas 503,31 eurot. Seoses asjaoluga, et kostja on tasunud laenuandjale rohkem kui laenuandja oli õigustatud saama, puudub alus ka viivisenõude rahuldamiseks.
3. Kuivõrd kohus tuvastas, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ei olnud kostjal lepingu ülesütlemise päeva seisuga esialgse võlausaldaja ees võlgnevust, tuleb järeldada, et ka lepingu ülesütlemine ei olnud materiaalsete eelduste puudumise tõttu kehtiv. Eelnimetatud põhjustel ei ole põhjendatud ka hageja

§ 1132lg 2 alusel esitatud sissenõudmiskulude hüvitamise nõue summas 35 eurot.

1. Tõendid, mida kohus eelnevas osas eraldi nimetanud ei ole, on küll kohtu poolt loetud vastu võetuks, kuid asja lahendamist nad ei mõjuta. Menetluskulud
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel ja põhjusel, et hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
3. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus jätab kostja menetluskulud nende puudumise tõttu seega kindlaks määramata.
4. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik 10