Obsah (6)

§ 62§ 230§ 231§ 238§ 173§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 15.02.2023.a Tallinn Tsiviilasja number 2-22-13891 Tsiviilasi T.D hagi N.O v

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 19.09.2022 esitatud ning 03.10.2022 ja 07.10.2022 täiendatud hagiavalduse kohaselt on T.D (hageja) N.O (kostja) tütar. Hageja õpib täiskohaga gümnaasiumi 12.klassis ja ei saa endale ise elatist teeninda ning tal puuduvad ka selleks varalised võimalused. Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 510 eurot, s.h eluasemekulud 170 eurot, kulutused toidule 160 eurot, kulutused transpordile 50 eurot, sidekulud 10 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused koolikohustuse täitmisele 10 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot ja muud vältimatud püsikulutused (s.o lõbustused) 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt elatis alates septembrist 2022 summas 226 eurot kuus kuni õppeaasta lõpuni, s.o juuni 2023, mida indekseerida 1.04.2023 nagu tehakse seda alaealise lapse elatise puhul. Samuti palus hageja välja mõista tagasiulatuvalt juuli ja augusti 2022 eest elatise kokku summas 678 eurot. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja kasvatab oma alaealist tütart T.D. Kostja on töötu ning hagis nõutud kuupõhine elatis käib kostjale üle jõu. Kostja on andnud hagejale suusõnalise lubaduse, et toetab teda ka õpingute jooksul vabatahtlikult ja kohtuväliselt summas 100 eurot kuus. See summa peaks tagama tema igakuised kulutused seoses huviringide ja kooliga, riietusega ja teiste isiklike vajadustega. Lisaks võimaldatakse iga-aastaselt tütrele reisimist, mille kulud on hüvitatud kostja poolt. Hagis nõutud summa tagasiulatuvalt suvekuude eest juuli 2022 ja august 2022 kokku 678 eurot, ei ole põhjendatud, kui tütar käis samaaegselt tööl ning oli suvevaheaeg. Sealhulgas puuduvad seoses kooli ja huviringidega lisaväljaminekud ning täisealine laps oli võimeline end ise üleval pidama. Suvevaheaja veetis osaliselt hageja ka kostja kodus. Samuti puudub antud summa suuruse põhjendus, sest see on veel suurem kui hagis nõutud 226 eurot kuus. Hageja esindajal 2 ei ole olnud õiguslikku alust nõuda suvekuude eest (juuli, august) elatist. Sel ajal sai hageja korduvalt kostja käest sularaha. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Riigikohus on selgitanud, et täisealiseks saanud isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest ning täisealiseks saanud lapse elatisenõudele ei kohaldu perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäär (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15 p 10). PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi.
2. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selles, et kostja on hageja isa. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja on täisealine, kes õpib käesoleval ajal XXX Gümnaasiumi 12.klassis (dtl 11). Seega on hageja PKS § 97 p 2 kohaselt iseenesest õigustatud elatist nõudma. Kohtu hinnangul ei saa õppetöö tõttu eeldada, et hageja hangiks kõik endale eluks vajalikud vahendid ise. Kuna hageja käib 12ndas klassis, siis eelduslikult on igapäevaselt vajalik ka kodus õppetööga tegeleda.
3. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise alates septembrist 2022 igakuiselt summas 226 eurot. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 510 eurot, s.h eluasemekulud 170 eurot, kulutused toidule 160 eurot, kulutused transpordile 50 eurot, sidekulud 10 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused koolikohustuse 3 täitmisele 10 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot ja muud vältimatud püsikulutused 50 eurot. Kuna kostja on esitanud oma vastuses vastuväited hageja kulude suuruse osas, siis peab kohus vajalikuks esmalt hinnata hageja väljatoodud igakuiste kulude suurust ja nende põhjendatust. 5.1 Hageja on märkinud oma igakuisteks eluasemekuludeks 170 eurot ning esitanud kohtule Kiili KVH OÜ veearve summas 29,48 eurot (dtl 18), Eesti Keskkonnateenused AS-i prügiarve 4,99 eurot (dtl 19), Kiili Sangar AÜ elektriarve summas 235,53 eurot (dtl 23) ning kodukindlustuse aastase poliisi summas 131,36 (dtl 95-100), s.o igakuiselt 10,95 eurot. Arvestades, et nimetatud kulud on seotud kõik hageja eluasemega, siis võib pidada põhjendatud igakuiseks eluasemekuluks kokku 280,95 eurot, millest hageja osa moodustab 56,19 eurot (280,95 eurot / 5 pereliikmega). See, et eluase kuulub hageja esindaja elukaaslasele ja eelnimetatud arved on esitatud tema nimele, ei tähenda, et hagejal eluasemekulud puuduksid. 5.2 Asjaolu, et nii lapsed kui ka täiskasvanud tarbivad igapäevaselt toitu on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Kohtu hinnangul on 160 eurot selleks mõistlik ja põhjendatud. Kohus arvestab ka keskmise toidukorvi kallinemisega viimaste aastate jooksul. 5.3 Hageja on märkinud transpordikuluks 50 eurot ning selgitanud, et alates 05.12.2022 on tal juhtimisõigus ning ta kasutab alates sellest ajast ka sõidukit iseseisvalt. Kuigi hageja ei ole ühtegi tõendit seoses transpordikuludega kohtule esitanud, siis on eluliselt usutav, et teatud transpordikulud seoses oma sõidukiga võivad hagejal igakuiselt tekkida, kuna ühistranspordi kasutamine ei ole igakord ajaliselt mõistlik ja võimalik ning aeg-ajalt tuleb teha ka pikemaid sõite. Kohus peab mõistlikuks kuluks 20 eurot. 5.4 Sidekulude tõendamiseks on hageja esitanud kohtule Tele 2 ning Telia arved (dtl 101105). Kohtu hinnangul ei saa sidekulude olemasolu pidada ebavajalikuks ja kohtu hinnangul on seega hageja poolt väljatoodud 10 eurot igati mõistlik ja põhjendatud. 5.5 Kuigi hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit koolikohustuse kulude tõendamiseks, siis arvestades asjaoluga, et hageja käib 12ndas klassis, siis on eluliselt usutav, et teatud kulud kooliga tekivad (nt vihikute, kirjatarvete jms soetamine; ekskurssioonid ja muud kooliga seotud üritused). Kohtu hinnangul on 10 eurot nimetatud kulule mõistlik. 5.6 Kohtu hinnangul saab üldtuntuks lugeda, et hageja vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid ning oluline on asjaolu, et hageja elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Kohus asub seisukohale, et 50 eurot jalanõudele ja riietele on mõistlik ja usutav kulu. 5.7 Hageja on välja toonud ka muud kulud 50 euro ulatuses. Kohus asub seisukohale, et kõiki igakuiseid kulutusi ei ole võimalik ka ette näha ning aeg-ajalt on vaja teha kulutusi ka näiteks seoses tervishoiu ja hügieeniga. Iseenesest ei saa pidada ebavajalikuks ka kulusid meelelahutusele. Kohus peab seega mõistlikuks igakuiseks muuks kuluks 50 eurot. 4 5.8 Eeltoodust tulenevalt on hageja igakuised kulud kohtu hinnangul põhjendatud kokku 356,19 euro ulatuses.
4. Kostjalt väljamõistetava elatise summa määramisel tuleb kindlaks teha, millises ulatuses kumbki vanem elatist maksma peab. PKS § 105 lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Riigikohus on asunud seisukohale, et ülalpidamiseks kohustatud isiku puhul tuleb temalt elatise väljamõistmisel arvestada PKS § 102 ja PKS § 105 lg 3 järgi tema varalist seisundit. Sealjuures ei kohaldu täisealise lapse puhul PKS § 102 lg 2, vaid üksnes sama paragrahvi lg 1, mille kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15, p. 11). 6.1 Kostja on oma vastuses märkinud, et ta ei ole suuteline elatist hageja poolt nõutud summas tasuma ning samuti on kostja viidanud oma alaealisele ülalpeetavale. Kohus on 15.11.2022 kirjas (dtl 55-58) kostjale selgitanud, et kui kostja leiab, et ta ei ole majanduslikult suuteline elatist nõutud summas hagejale tasuma, siis tuleb kohtule vastavaid asjaolusid tõendada, sh esitada selgitus ja tõendid oma igakuiste sissetulekute (s.h võimalikud toetused) ja väljaminekute kohta. Samuti selgitas kohus, et kostjal tuleb välja tuua, milliseid konkreetseid kulutusi seoses teiste ülalpeetavatega tehakse ning esitada ka tõendeid nimetatud kulude olemasolu ja kandmise kohta. 6.2 Kostja on esitanud oma konto väljavõtte, mis oli 23.11.2022 seisuga miinuses (dtl 67-82). Samas nähtub nimetatud väljavõttest, et kostja 6,5 kuu sissetulekud on kostjal olnud kokku 10 783 eurot, mis teeb igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1658,92 eurot. Kohus selgitab, et ka sularaha sissemakseid kontole saab pidada kostja sissetulekuks. Äriregistri kohaselt on kostja seotud mittetulundusühinguga Spordiklubi X (kostja on üheks asutajaks ja juhatuse liikmeks) ning D OÜ-ga (kostja on asutaja ja osanik). Igakuiseid kulusid (sh kulusid seoses teise lapsega) ei ole kostja kohtule väljatoonud ega tõendanud. 23.11.2022 dokumendis on kostja üksnes märkinud, et on oma elukaaslase ülalpeetav. Seega saab viimati nimetatust järeldada, et igakuised kulud kostjal puuduvad. 6.3 Hageja on viidanud ka oma tervislikule seisundile, kuid tõendamata on, kas ja kuidas takistab tema tervislik seisund elatise tasumist. Patsiendiportaali väljavõtted retseptidest nimetatut ei tõenda (dtl 83-84, 86-87). 6.4 Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul puuduvad tõendid, et elatise väljamõistmisel jääks kostja või kostja alaealine laps halvemasse olukorda kui hageja. Kuigi kostja on viidanud, et ta on töötu ja ülalpeetav, siis kostja keskmine sissetulek on olnud ca 1600 eurot kuus, millest kostja saab katta nii enda igakuised kulud kui ka oma osa hageja kulude eest. 5
5. Kostja on oma 23.11.2022 vastuses viidanud ka sellele, et hageja emale laekuvad peretoetused. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 1 sätestab, et lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni. PHS § 17 lg 2 kohaselt põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni. PHS § 21 lg 1 sätestab, et lasterikka pere toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal või käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud isikul, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele. Kohus märgib, et kuni 31.12.2022 oli lapsetoetuse suuruseks 60 eurot ja lasterikka pere toetus 600 eurot ning alates 01.01.2023 on lapsetoetuse suuruseks 80 eurot ja lasterikka pere toetus 650 eurot. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Hageja ema saab PHS kohaselt kuni hageja 19 aastaseks saamiseni lapsetoetust ja lasterikka pere toetust (Rahvastikuregistrist nähtuvalt on hageja emal lisaks hagejale veel kaks alaealist last). Hageja osas moodustas toetus kokku kuni 2022 aasta lõpuni 260 eurot kuus (60 + 600/3 lapsega) ja alates 2023 aastast moodustab hageja osas toetus kokku eurot 296,67 eurot kuus (80+650/3 lapsega). Kuigi PKS § 101 lg 5 kehtib eelkõige alaealiste laste puhul, siis saab kohtu hinnangul analoogia korras arvestada sellega ka käesoleval juhul, kuna eelnimetatud toetuste mõtteks on vanemate toetamine laste kulude kandmisel. Seega on põhjendatud hageja igakuistest kuludest nimetatud toetused maha arvestada ning hageja vanemate kanda jäävad perioodil september 2022 kuni 31.12.2022 igakuised kulud ca 96 euro ulatuses (356,19 – 260) ning alates 01.01.2023 kulud ca 60 euro ulatuses (356,19-296,67). Kohus ei pea vajalikuks sendi täpsusega kulusid arvestada, kuna kulud võivad iga kuu veidi erineda. Arvestades, et vanemad peavad oma kulusid kandma eelduslikult võrdsetes osades, siis jääb kostja osaks hageja kulude kandmisel perioodil 01.09.2022 kuni 31.12.2022 kokku 192 eurot (s.o 48 eurot x 4 kuuga) ning alates 01.01.2023 igakuiselt 30 eurot.
6. Hageja on esitanud ka taotluse elatise indekseerimiseks. Kohus selgitab, et indekseerida saab alaealisele kohaldatavat elatise baassummat, mis on sätestatud PKS §-s 101 lg
7. Täisealise elatise puhul baassummat ega selle indekseerimist ei kohaldata. Seega puudub õiguslik alus hagejale väljamõistetava elatise indekseerimiseks.
8. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka tagasiulatuva elatise juuli ja augusti 2022 eest kokku summas 678 eurot. 6 Kohus asub seisukohale, et kuna juulis ja augustis õppetööd ei toimu ning hageja on täisealine, siis on põhjendatud eeldada, et sel ajal oli hageja võimeline hankima endale ise vajalikud vahendid. Seega jätab kohus hageja nõude tagasiulatuva elatise saamiseks juuli ja augusti 2022 eest rahuldamata.
9. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis perioodi eest 01.09.2022 kuni 31.12.2022 kokku 192 eurot ning alates 01.01.2023 elatis summas 30 eurot kuus kuni hageja poolt keskhariduse omandamise lõpuni, kuid mitte kauem, kui hageja
10. aastaseks saamiseni. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Seega tuleb elatise summad tasuda igakuiselt hageja soovil tema ema kontole iga jooksva kalendrikuu
11. kuupäevaks selgitusega „elatis“. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
12. Käesolevas otsuses nimetamata poolte seisukohad ja tõendid jätab kohus

§ 238

lg 1 ja lg 5 alusel arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja lahendust. Menetluskulud 12.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus ka kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2025. a otsusega nr 2-2213891. 7