Obsah (8)

§ 407§ 444§ 468§ 162§ 175§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-464 Tsiviilasi Osaü

) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

1. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
2. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning märgib vaid menetluskuludega seonduva. 7. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks

§ 468lg 1 p-st 2 tulenevalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 8. Menetluskulud tuleb

§ 162lg 1 alusel jätta kostja kanda.

1. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 280 eurot ja õigusabikulud 503,25 eurot (käibemaksuga). Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
2. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Kohus leiab, et hageja esindaja (juristi) tunnitasu 165 eurot ilma käibemaksuta on arvestades asja sisu ebamõistlikult kõrge ning vastab kvalifitseeritud õigusabi osutaja, s.o advokaadi tunnitasu määrale. Arvestades asja sisu peab kohus antud juhul põhjendatuks tunnitasu määraks 120 eurot. Kohus peab mõistlikuks esindajal kulunud aega 2,5 tundi. Kohus arvestab seejuures, et asi ei ole õiguslikult keeruline, esindaja oli asjaoludega kursis juba hageja seadusliku esindajana ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, 300 eurot.
2. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10).

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ning märkinud, et hageja on käibemaksukohuslane ning palub menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Kohus märgib, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohuslane. Muid asjaolusid ei ole käibemaksu tagasi arvestamisel hageja märkinud. 3 Kui hageja on

§ 174

lg-s 10 märgitud kinnituse esitanud, aga kohtul tekib sellele vaatamata kahtlus või juhib vastaspool tähelepanu sellele, et tegelikult pole alust hüvitada hageja menetluskulusid koos käibemaksuga, tuleb kohtul kontrollida, kas menetluskulude hüvitamiseks koos käibemaksuga on alust või mitte (Riigikohtu

1. novembri 2011 kohtumäärus nr 2-18-16519, p 15). Ebaselguse tõttu kontrollis kohus, kas menetluskulude hüvitamiseks koos käibemaksuga on alust või mitte, ning tuvastas, et hageja on registreeritud käibemaksukohustuslasena (KMKR nr EE101169992). Eelnevast tulenevalt mõistab kohus hagejale menetluskulud välja käibemaksuta. Kohus rahuldab hageja õigusabikulude avalduse 300 euro ulatuses.
2. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 580 eurot.
3. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lg 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 15. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik 4