← Eesti

2-25-2749/2

Obsah (4)§ 371§ 1§ 372§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht 10. märts 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-2749 Tsiviilasi E.M hagi Tartu Vangla vastu kahju väljamõ

) § 372 lg 4 esimese lause alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus.

§ 371

lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus avaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. 3.

§ 1

järgi vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi.

  1. Vangla on vangistusseaduse (VangS) § 105 lg 1 järgi Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimine vangistusseaduses sätestatud korras. Vangistust viib VangS § 1051 lg 1 järgi täide vanglateenistus. Vangistuse täideviimise kord ning korraldus on reguleeritud vangistusseaduse ning Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ kohaselt. Kinnipeetaval on VangS § 11 lg 5 kohaselt õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, kui ta on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kui hageja tugineb sellele, et kostja on talle kahju tekitanud, siis on tal VangS § 11 lg 8 kohaselt sealjuures õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale, kes on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
  2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine halduskohtu pädevuses, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. RVastS näeb ette avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. RVastS § 17 lg 1 kohaselt võib avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitada kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. RVastS § 18 lg 2 näeb ette, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.
  3. Kohus leiab, et kuivõrd kahju hüvitamise nõue on esitatud episoodide osas, mis on toimunud Tartu Vanglas avalike ülesannete täitmisel, ei ole tegemist eraõigussuhtest tuleneva kohtuasjaga ning Tartu Maakohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus keeldub

§ 371

lg 1 p 1 alusel hageja avaldust menetlusse võtmast, sest maakohus ei ole pädev seda lahendama, ja tagastab selle. 7. Kuivõrd kohus jätab hagiavalduse menetlusse võtmata, ei lahenda kohus hagiga seotud taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 8.

§ 372

lg 4 teise lause kohaselt, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kohus selgitab, et kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

9.

§ 168lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.