2-24-118504/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Helina Luksepp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 03.04.2025, Tallinna kohtumaja e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu Tsiviilasja number 2-24-118504 Tsiviilasi Sihtasutuse Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliinik hagi X vastu võla ja viivise nõudes Tsiviilasja hind 273,49 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad 1. Hageja SihtasutusKõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliinik (registrikood 90008421; Mustamäe tee 55a, Tallinn 10621) Hageja lepinguline esindaja: Kristjan Kenapea (e-post xxx);

2.Kostja X (isikukood XXX; xxx; e-post xxx);

3.Iseseisva nõudeta 3.isik kostja poolel Tervisekassa (registrikood 74000091; Liivalaia 36, Tallinn), volitatud esindaja Matis Rüütel, isikukood XXX, e-post xxx.

Asja läbivaatamine Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1.

Jätta hagi rahuldamata.

Jätta menetluskulud hageja kanda. Määrata kindlaks, et hagejalt teiste menetlusosaliste kasuks välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tsiviilasjas ei ole.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult 1 teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik 1. Sihtasutus Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliinik (hageja) esitas 17.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 273,49 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 20.05.2024 kostjale makseettepaneku, millele viimane esitas 23.05.2024 vastuväite. Seetõttu lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsu kiirmenetluse osakond 07.06.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude menetlemise üle Harju Maakohtule.

2.28.06.2024 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu 273,49 euro nõudes. Lisaks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivule 65 eurot, maksis hageja hagi esitamise täiendavalt lõivu 35 eurot. Harju Maakohus võttis 09.08.2024 määrusega hagi menetlusse.

3.23.08.2024 vastusega vaidles kostja hagile vastu. Hageja esitas kostja vastusele oma seisukoha 02.09.2024.

4.23.09.2024 esitas Tervisekassa taotluse astuda menetlusse iseseisva nõudeta 3. isikuna kostja poolel.

5.24.09.2024 kirjaga selgitas kohus pooltele menetluslikku olukorda ning tegi ettepaneku täiendavate selgituste ja tõendite esitamiseks. Kostja vastas sama päeval ning hageja esitas oma täiendavad seisukohad 04.10.2024.

6.11.10.2024 määrusega rahuldas kohus Tervisekassa taotluse ja kaasas ta menetlusse 3.isikuna kostja poolel. 01.11.2024 esitas Tervisekassa oma arvamuse hageja nõude ja kostja vastuväidete kohta leides, et hagejal ei ole õigust kostjalt raha nõuda.

7.30.01.2025 kirjaga tegi kohus hagejale veelkord ettepaneku selgituste esitamiseks oma nõude õiguslikuks põhjendamiseks. 14.02.2025 esitas hageja oma selgitused.

8.17.02.2025 andis kohus pooltele lõplikud tähtajad kirjalike seisukohtade esitamiseks rõhutades veelkord üle vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud, mida peavad pooled esile tooma.

9.03.03.2025 esitas Tervisekassa täiendava selgitused.

10.03.03.2025 esitas hageja menetluskulude nimekirja. Teised menetlusosalised ei ole menetluskulu kohta andmeid esitanud ja ei ole ka hageja menetluskuludele vastu vaielnud.

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud 11. 28.06.2024 Harju Maakohtule esitatud hagis nõuab hageja kostjalt:

2 - Põhivõlga 273,49 eurot raviteenuse (antroskoopia) osutamise eest. Teenuse eest tasus esialgu Tervisekassa, kuid pärast kontrolli teostamist, nõudis selle summa tagasi, tehes selle summa ulatuses kinnipidamisi hageja poolt järgnevalt esitatud raviarvetest. - Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

12.Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud: ■ Kostja registreeris end digiregistratuuri kaudu hageja juures töötava kõrva-nina-kurguarsti dr Y vastuvõtule ja maksis ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu 5 eurot. ■ Kostjale 30.11.2023 vastuvõtul tehtud toimingute kohta koostas hageja raviarve nr LT150410 summas 390,43 eurot, mis saadeti Tervisekassale ning viimane tasus selle. ■ Kostja pöördus 09.02.2024 Tervisekassa poole, sest talle ei ole raviarvel nr LT150410 märgitud „antroskoopia“ nimelist operatsiooni tehtud. Tervisekassa 22.04.2024 kirjas kostjale teatatakse, et Tervisekassa raviarvele nr LT150410 on põhjendamatult kantud tervishoiuteenus (kood 21017) nimetusega „antroskoopia“ hinnaga 273,49 eurot ning Tervisekassa esitab selle teenuse osas hagejale tagasinõude. ■ Ravikindlustushüvitiste määramist ja väljamaksmist tõendavate dokumentide kontrolli kokkuvõtte nr 3-6.2/335 alusel esitas Tervisekassa 09.05.2024 hagejale nõudeavalduse nr 5107905321 raviarvele LT150410 kantud tervishoiuteenuse „antroskoopia“ eest tasutud 273,49 euro tagastamiseks. Selle avalduse alusel pidas Tervisekassa hagejale 13.05.2024 tehtud järgmise perioodi maksest kinni 273,49 eurot.

13.Hageja tugineb Võlaõigusseaduse (VÕS) § 759 ja § 761 ehk poolte vahel oli sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise leping. Hageja tugineb ka tema teenuse osutamise üldtingimuste p-le 10, mille kohaselt tasuvad patsiendid, kellele osutatavate teenuste eest tasumise kohustuse võtab üle Tervisekassa, vaid omaosaluse summa vastavalt hageja hinnakirjale.

Tüüptingimuste p 10 näeb ka ette, et teenuste eest, mille tasu Tervisekassa ei hüvita, tasub patsient vastavalt hageja hinnakirjale. Hageja hinnakirja kohaselt kehtisid kostjale raviteenuse osutamise ajal hageja hinnakirjana Vabariigi Valitsuse 15.06.2023 määrusega nr 56 kehtestatud Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu piirhinnad.

14.Hageja selgitab, et kui Tervisekassa võtnuks üle kostjale 30.11.2023 osutatud raviteenuste eest esitatud raviarve LT150410 tasumise, tulnuks kostjal tasuda üksnes visiiditasu 5 eurot.

Vaidlus on raviarve LT150410 teenuse „antroskoopia“ osa tasumise üle, mida Tervisekassa keeldus hagejale katmast.

15.Hageja väidab, et 30.11.2023 vastuvõtul teostati kostjale raviteenust „antroskoopia“.

Vabariigi Valitsuse 15.06.2023 määrusega nr 56 kehtestatud antroskoopia piirhind oli 273,49 eurot ning see kehtis ka hageja hinnakirjana.

16.Tervisekassa keeldus raviarvele LT150410 kantud antroskoopia teenuse eest tasumise kohustuse üle võtmisest põhjendusega, et see teenus asub Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus 6.ptk-s „Operatsioonid“, operatsiooni aga kostjale ei tehtud.

17.Kuna VÕS § 761 sätestab, et tervishoiuteenuse osutaja võib patsiendilt tasu nõuda niivõrd, kuivõrd tervishoiuteenuse osutamise kulusid ei kata ravikindlustus, siis tekkis hagejal pärast Tervisekassa poolt 09.05.2024 nõudeavalduse alusel tehtud 273,49 euro kinnipidamist, õigus nõuda 274,49 euro tasumist kostjalt.

Hageja 02.09.2024 täiendav selgitus 18. Kostjale osutatud teenus oli endoskoopiline uuring. Endoskoopia on meditsiiniline protseduur, mille käigus kasutatakse endoskoopi, et uurida keha õõnsusi. Endoskoopiat 3 kasutatakse, et uurida keha sisemust ilma operatsioonita. Kostjale raviteenuse osutamise ajal kehtinud antroskoopia piirhind sätestati Vabariigi Valitsuse 15.06.2023 määruse nr 56 § 56 „Otorinolarüngoloogia operatsioonide piirhinnad“. Kuigi antroskoopia piirhinda sätestava määrusesätte pealkirjas kasutatakse sõna „operatsioon“, ei muuda see antroskoopiat, kui üht endoskoopilise uuringu alaliiki, tähenduselt meditsiiniliseks operatsiooniks.

19.Kliiniku teenuse osutamise tüüptingimuste p 8 kohaselt kohustub patsient maksma teenuse osutamise eest tasu ulatuses, milles teenuse osutamise kulusid ei kata Tervisekassa või muu isik. Tüüptingimuste p 9 kohaselt ravijärjekorra alusel osutatud teenustele kehtivad Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus esitatud hinnad ja ravi rahastamise lepingu tingimused. Kui patsient soovib saada kliinikus osutatavat Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus nimetamata teenust, või soovib seal nimetatud teenust väljaspool üldjärjekorda või ilma pere- või eriarsti saatekirjata, kehtivad raviteenuste maksumusele kliinikus kehtestatud tasuliste teenuste hinnakiri.

20.Kostja on nõustunud kliinikus teenuse osutamise tingimustega, kõik teenused on osutatud kostjale tema nõusolekul, kostjat on teavitatud kõigist osutatud teenustest ja nende tulemustest. Läbivaatuse tulemused on edastatud kirjalikult digilukku. Raviteenuseid, mis eeldavad kirjalikku nõusolekut, ei ole kostjale osutatud.

21.Hagejal ei olnud 30.11.2023 kavatsust osutada kostjale antroskoopia teenust tasuliselt.

Samuti ei olnud hagejal 30.11.2023 teavet, et Tervisekassa ei tasu kostjale osutatud teenuse eest. Tervisekassal on õigus tasu maksmisest keelduda arvestamata kliiniku seisukohti ja Tervisekassa ei tasu kostjale osutatud antroskoopia teenuse eest, nõudes tasutud summa tagantjärgi tagasi. Vastavalt kostjaga sõlmitud tervishoiuteenuste osutamise lepingu tüüptingimustele, VÕS-ile ja tulenevalt kostja kindlustuse otsusest mitte tasuda osutatud teenuse eest, on tasumise kohustus kostjal.

Hageja 04.10.2024 täiendav selgitus 22. Kostjale teostati vastuvõtu ajal kirurgiline protseduur mida tervishoiuteenuste loetelus (NOMESCO - Põhjamaade Meditsiinistatistika Komitee kirurgiliste protseduuride klassifikatsioon) nimetatakse antroskoopiaks ning see on kodeeritud vastavalt kirurgiliste protseduuride dokumenteerimise korrale sinoskoopiana, mis on olemuslikult transluminaalne endoskoopiline uuring.

23.Kostjale teostatud antroskoopia protseduur on kodeeritud vastavalt kirurgiliste protseduuride klassifikatsioonile NOMESCO. Kostjale osutatud teenus kuulub kirurgiliste protseduuride klassifikatsiooni järgi endoskoopiate hulka. Ninaõõnte endoskoopiat nimetatakse NOMESCO järgi sinoskoopiaks.

24.Seda, et kostjale tehti antroskoopia protseduur, kinnitab ka kostjale osutatud tervishoiuteenuse kohta avatud haigusjuhu nr A102472023 tervisekaardile raviarsti poolt tehtud kanne, et patsiendile tehti rinoskoopia ja sinoskoopia. Hageja poolt kostjale osutatud tervishoiuteenus on dokumenteeritud vastavalt kirurgiliste protseduuride klassifikatsiooni NOMESCO nõuetele.

Kostja vastuväited 25. 23.08.2024 menetlusdokumendis esitas kostja hagile järgmised vastuväited: - tuginedes Tervisekassa seisukohale kontrolli kokkuvõttes nr 3-6.2/335, ei toimunud “antroskoopiat” Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus koodiga 21017 tähistatud operatsiooni tähenduses. Toimus vastuvõtukabinetis toolil istudes jäiga metallist vardaga ninasõõrmetesse vaatamine, teenuse osutamine kestis alla 1 minuti ning ei olnud invasiivne, tegu ei olnud operatsiooniga.

4 - Kostja hinnangul ei saa hüvitatavate tervishoiuteenuste loetelu olla teenuse hinnastamise aluseks, kui samas väidetakse, et osutatud teenus sellesse loetelusse ei kuulu. - Ravikindlustatud isikuna registreerus kostja Tervisekassa poolt rahastatava teenuse järjekorda ja talle osutati teenus Tervisekassa rahastusega. Üldteada on, et Tervisekassa poolt teenuse rahastamisel ei teavitata patsienti teenuse maksumusest.

Kuna teenusel ei ole hinnakirja alusel kehtestatud ega kokkulepitud hinda, tuleks vastavalt VÕS § 761 maksta teenuse eest kas tavalist või mõistlikku tasu. Sellisel juhul on VÕS § 758 lg 1 ja § 766 lg 1 kohaselt raviarstil kohustus teavitada patsienti enne ravi alustamist mh teenuse eeldatavast maksumusest ning tal on õigus patsienti ravida alles patsiendi nõusoleku saamisel. Hagist järeldub, et kliinik lähtub teenuste kodeerimisel “tegelikust töö sisust ja välja kujunenud olukorrast ning kokkuleppest Tervisekassaga” ning kandis teadlikult raviarvele vale teenuse. Kui Tervisekassa ja hageja vahel on kokkulepped, mis ei kajastu kliiniku tüüptingimustes, mille alusel võivad teenused osutuda patsiendile tagantjärele tasuliseks ning millest ei informeerita ravikindlustatud patsient, ei ole need kokkulepped mh kooskõlas VÕS § 766 lg 1 ega § 769. - Korrektse teavitamise korral oleks kostja teenusest keeldunud. Kuna hageja ei teavitanud enne tasulise “ambulatoorse antroskoopia” teostamist kostjat antud teenuse eeldatavast maksumusest, siis keeldub kostja selle eest tasumisest.

26.Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kostja 24.09.2024 täiendav selgitus 27. Täiendavas selgituses täpsustab kostja, milline nägi välja protseduur, mis talle kliinikus tehti:

–protseduur toimus vastuvõtukabinetis toolil istudes muu vestluse vahel, sellele eelnes üldsõnaline sissejuhatus a la "vaatame su siis üle".

–protseduur seisnes pika peenikese jäiga instrumendi ninna sisestamises ja vaatluses – instrumendi ninnapanek käis umbes nagu ninast võetava covid testi puhul, kuid vatipulga asemel oli varras ning instrument ei puutunud ninaõõne sisemuse vastu (ehk ei eemaldatud võõrkeha vms).

–protseduur kestis maksimaalselt minut aega, ei olnud ebamugav ega valus.

Tervisekassa seisukoht 28. Tervisekassa (TK) märgib oma 01.11.2024 arvamuses järgmist: - TK võtab kindlustatud isikutelt üle tasu maksmise kohustuse tervishoiuteenuste eest, mis on osutatud meditsiinilisel näidustusel ja kantud tervishoiuteenuste loetellu (Ravikindlustuse seadus ehk RaKS § 29 lg 1). Tervishoiuteenuste loetelu all mõeldakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“ (TK tervishoiuteenuste loetelu, RaKS § 30 lg 1). - Tervisekassaga ravi rahastamise lepingu sõlminud tervishoiuteenuse osutaja ei tohi nõuda, et kindlustatud isik osaleks tervishoiuteenuste loetellu kantud tervishoiuteenuse eest tasumisel lisaks tervishoiuteenuste loetelus märgitud omaosaluse maksmisele muul viisil, kui seaduses sätestatud alustel ja ulatuses (RaKS § 67 lg 3). Kui on täidetud RaKS-st tulenevad ravikindlustushüvitise saamise eeldused, siis tervishoiuteenuste loetellu kantud teenuste osutamisel hageja kostjalt täiendavalt tasu küsida ei tohi.

5 - TK-le teadaolevalt pöördus kostja hageja juurde saama tervishoiuteenust, mille eest tasumise kohustuse oli valmis üle võtma TK. Samuti ei selgu kohtuvaidluses esitatud materjalidest, et oleks esinenud mõni seadusest tulenev keeldumise alus kostjale ravikindlustushüvitise võimaldamiseks. Hageja on hagis väitnud, et kui TK võtnuks üle kostjale 30.11.2023 osutatud raviteenuste eest esitatud raviarve LT150410 tasumise, tulnuks kostjal tasuda üksnes visiiditasu 5 eurot. - TK ei keeldunud kostjale osutatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest kogu ulatuses, vaid raviarvele LT150410 kantud ühe teenuse osas.

Põhjused on toodud kontrollaktis. Samuti on kontrollaktis viidatud, et TK oleks valmis tasuma ravidokumendis (s.o tervishoiuteenuse osutamist tõendavas dokumendis) olevat infot aluseks võttes tervishoiuteenuste loetelus koodiga 7317 tähistatud protseduuri “Indirektne larüngomikroskoopia” eest, mille piirhinnaks teenuse osutamise ajal oli 15,64 eurot. - Seega ei peaks olema vaidlust selles, et TK on olnud valmis võtma tasu maksmise kohustuse üle kostjale osutatud tervishoiuteenuste eest täies ulatuses ehk kõigi tegevuste eest, mis talle arsti vastuvõtu käigus osutati. Küll aga on TK hinnangul hageja eksinud raviarvele kantava teenuse valikul. Hageja poolne eksimus ei tohiks olla aluseks nõuda teenuste eest tasumist kostjalt. - Hageja on ise loobunud TK-le uue raviarve esitamisest ega ole ka vaidlustanud TK nõudeavaldust. - Hageja kasutab TK tervishoiuteenuste loetelu oma tasuliste teenuste hinnakirjana.

Samuti väidab hageja hagis, et vaidlust ei ole selles, et 30.11.2023 vastuvõtul teostati kostjale raviteenust „antroskoopia“, mistõttu tekkisid hagejal ka selle teenuse osutamisega seonduvad kulud, mis vastasid Vabariigi Valitsuse 15.06.2023 määrusega nr 56 kehtestatud antroskoopia toonasele piirhinnale (273,49 eurot). TK on seisukohal, et kasutades nimetatud loetelu hinnakirjana, tuleb lähtuda teenuste sisustamisel TK tervishoiuteenuste loetelus kajastatud põhimõtetest ehk teenuse sisust, mille eest TK tasu maksmise kohustuse üle võtab. - TK tervishoiuteenuste loetelus toodud piirhindade kujunemise metoodika on sätestatud RaKS § 32 alusel antud määruses „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse TK poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“. Selle määruse lisas 3 on lahti kirjutatud TK tervishoiuteenuste loetelus toodud teenuste standardkulu komponendid (ressursid, ressursi kasutamise keskmine maht ja ressursi ühe mõõtühiku maksumus). Kuluarvestuse metoodikast lähtuvad ka tervishoiuteenuste loetelus tehtavad jaotused ehk erinevad peatükid, sealhulgas eristatakse kirurgilisi sekkumisi ja uuringuid (4. ptk „Uuringud ja protseduurid“) ning operatsioonitoas tehtavaid teenuseid (6. ptk „Operatsioonid“).

Antroskoopia teenus (kood 21017) on toodud loetelu §-s 56 “Otorinolarüngoloogia operatsioonide piirhinnad”, mis omakorda asub 6. ptk-s “Operatsioonid”. - Vastavalt hinnakujundamise metoodikale on operatsioonitoas tehtavate sekkumiste kuludesse arvestatud täisvarustuses operatsioonitoas tehtavad tegevused ning uuringute ja kirurgiliste protseduuride korral on hinnamudelis protseduuritoas läbiviidud teenused. Viidatud määruse lisast 3 nähtub, et antroskoopia (kood 21017) teenuse piirhinna kujunemisel on kulukomponentidena arvestatud muu hulgas operatsioonitoa, operatsiooniõe ja hooldustöötaja kulu ning kirurgia baas+katmiskomplekt ja kirurgia riietuskomplekti kulu.

6 - Seega on vale hageja väide, et kostjale teenuse osutamisel tekkinud kulud vastasid TK tervishoiuteenuste loetelus toodud antroskoopia teenuse piirhinnale. Hagejal tekkisid teenuse osutamisega seoses kulud, kuid TK kontrolli käigus tuvastatud asjaoludele tuginedes (kontrollakt) saab öelda, et operatsioonitoa kasutamisega ja kirurgilise tegevusega seonduvaid kulusid hagejal ei tekkinud. Teenust osutati kostjale eriarsti vastuvõtu käigus vastuvõtu- või protseduuriruumis. - Hageja väidab, et kuna kostjale tehti endoskoopiline uuring, mida nimetatakse antroskoopiaks, siis on põhjendatud küsida tasu TK tervishoiuteenuste loetelus toodud antroskoopia teenuse eest. TK selle seisukohaga ei nõustu. Antroskoopia nimetusega teenuse puhul (kood 21017) on TK tervishoiuteenuste loetelus mõeldud operatsioonitoas toimuvat kirurgilist tegevust. Oluline on teenuse sisu ja selle eest küsitav hind. Tervishoiuteenuse eest tasumisel ja raviarvel märkimisel on eelduseks, et teenuse osutaja lähtub tegevuse tegelikust sisust, mitte nimetusest. TK tervishoiuteenuste loetelus nimetatud antroskoopia teenuse puhul on tasumise eelduseks operatsioonitoas tehtav kirurgiline manipulatsioon. Sinuskoopiline uuring ei ole oma olemuselt täisvarustuses operatsioonitoas tehtav kirurgiline sekkumine. Seega ka NOMESCO klassifikatsioonile tuginemine, et põhjendada tasu küsimist TK tervishoiuteenuste loetelus nimetatud antroskoopia teenuse piirhinna alusel, ei ole antud vaidluses asjakohane, sest kostjale ei ole osutatud antroskoopia teenust TK tervishoiuteenuste loetelu mõistes.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 29. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, TK arvamuse ja menetlusosaliste esitatud täiendavad selgitused ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda.

30.Kohus selgitab esmalt seda, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

31.Menetlusosaliste poolt kohtu ette toodust ilmneb, et pooled ei vaidle nõude aluseks olevate asjaolude üle ega selle üle, milline protseduur kostjale 30.11.2023 kliinikus kõrvanina-kurguarst dr Y poolt tehti - tavakabinetis vastuvõtul läbiviidud endoskoopiline ninaõõneuuring 2,4 mm või 2,7 mm läbimõõduga jäiga metallikorpusega 30 kraadise optilise nurgaga endoskoobiga. Operatsioonile iseloomulikke ruume, lisatööjõudu jms ei kasutatud.

Kuna protseduur on kantud TK tervishoiuteenuste loetellu ja kostja on ravikindlustatud isik, samuti oli kostjal saatekiri, siis tasus kostja omaosalusena visiiditasu 5 eurot ning ülejäänud raviteenuse eest tasumise kohustuse võttis üle TK. Nii olid kokku leppinud kõik osapooled (hagejal oli sõlmitud ravirahastuse kokkulepe TK-ga ja nii selgitati teenust ka kostjale).

Hageja on hagis kinnitanud, et raviteenuse eest pidi tasuma TK ja kostja ei pidanud peale visiiditasu 5 eurot, midagi maksma. Vaidlust ei ole, et hageja esitaski kostjale osutatud raviteenuse eest raviarve TK-le ja TK ka tasus selle. Vaidlust ei ole selles, et hageja rakendab oma kliinikus raviteenuste hinnakirjana TK tervishoiuteenuste loetelu ja selles toodud hinnakirja.

7 32. Poolte esile toodud asjaolude, menetlusosaliste nõustumuse ja TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel loeb kohus eeltoodud asjaolud tuvastatuks ning tuvastab samadel alustel ning viidatud tõenditest lähtuvalt ka järgneva: - 30.11.2023 esitas hageja TK-le kostjale osutatud teenuste eest raviarve, mis sisaldas tasu eriarsti vastuvõtu, näo-ja lõualuupiirkonna 3D koonuskiir kompuutertomogrammi ja antroskoopia protseduuri eest (dtl 28). TK tasus selle aeve. - TK teostas Tervisekassa seaduse RaKS, Tervishoiuteenuse korraldamise seaduse ja nende alusel antud määruste alusel hageja juures kostjale osutatud teenuste eest ravikindlustushüvitise määramist ja välja maksmist tõendavate dokumentide kontrolli ja koostas selle kohta 14.03.2024 kokkuvõtte nr 3-6.2/335 (eelnevalt ja edaspidi kontrollakt, dtl 29-32). Kontrolli tulemusena tuvastas TK, et mitte kõik raviarvele kantud protseduurid pole põhjendatud. Eriarsti vastuvõtu ja kompuutertomogrammi teostamise ja raviarvele kandmise üle vaidlust pole. - Vaidlus on selle üle, kuidas kirjendada kostjale osutatud raviteenust, mida hageja on kajastanud antroskoopiana. Kontrollaktiga on tuvastatud ja ravidokumentide sissekannetest nähtub, et kostjale ei ole tehtud operatsiooni, vaid kostjale on teostatud arsti kabinetis uuring. Seetõttu pole põhjendatud raviarvele operatsiooni tähistava teenuse koodi märkimine. Antroskoopia (kood 21017, hind 273,49 eurot) asemel tulnuks raviarvele märkida kood 7317 – indirektne larüngomikroskoopia, hind 15,64 eurot. - Kontrollakti tulemusena ja selle alusel esitas TK 09.05.2024 hagejale nõudeavalduse alusetult tasutud ja raviarvele nr LT150410 ebaõigesti kantud antroskoopia teenuse eest tasutud 273,49 euro tagastamiseks (dtl 34). Vaidlust ei ole, et TK pidas Tervisekassa seaduse § 4 lg 1 alusel selle summa kinni hagejale tehtud järgmiste perioodide väljamaksetest. - Hageja ei ole vaidlustanud kontrollakti, TK nõudeavaldust ega ole esitanud ka arvet teenuse eest, mida TK oli nõus rahastama ehk larüngomikroskoopia eest summas 15,64 eurot.

33.Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise leping VÕS § 758 lg 1 mõttes. Vaidlust ei ole selles, et kostjale osutatud teenuse eest tasumise kohustuse oli TK RaKS § 29 lg 1 alusel üle võtnud. Vaidlus on selles, millise sisuga teenust on kostjale osutatud ja millise koodiga tuleb seda teenust TK tervishoiuteenuste loetelu alusel raviarvel kirjendada.

34.Kohus leiab, et sõltumata sellest, kuidas nimetada kostjale tehtud raviprotseduuri – kas indirektseks larüngomikroskoopiaks või antroskoopiaks, siis mõlemad teenused on kantud TK tervishoiuteenuste loetellu ning kostja kui ravikindlustatud isik ja isik, kes registreeris ennast hageja juurde TK rahastatavale teenusele saatekirja alusel, ei pea teenuse eest maksma rohkem, kui omaosalusena visiiditasu 5 eurot. Vaidlust ei ole, et kostja on selle tasunud.

35.Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 761 teisele lausele, mille kohaselt võib patsiendilt tasu nõuda niivõrd, kuivõrd tervishoiuteenuse osutamise kulusid ei kata ravikindlustus või muu isik. Osundatud norm ei kohaldu praegusele olukorrale, kuna ravikindlustus TK näol, kannab teenuse osutamisega seotud kulud, kuid TK ja hageja vaidlevad selle üle, mis teenust kostjale osutati – seejuures on TK nõus üle võtma ka antroskoopia teenuse osutamisega seotud kulud, kui sellist teenust oleks reaalselt kostjale osutatud.

36.Puudub õigusnorm, mis sätestaks, et raviarvele kantud teenusekoodi õigsuse eest vastutab patsient või eksliku teenuse koodi raviarvele kandmise korral peab patsient tasuma arve 8 vastavalt arsti ettekirjutusele. Seetõttu puudub hageja nõudel materiaalõiguslik alus ja hageja ei saa nõuet kostja vastu olla (RaKS § 76 lg 3). TK on esitanud hagejale tagasinõude mitte seetõttu, et ta ei nõustu kostjale osutatud teenuse eest tasumise kohutust üle võtma, vaid seetõttu, et kostjale ei osutatud seda teenust, mis oli raviarvele kantud.

37.Vaidlus on sisuliselt TK ja hageja vahel. Vaidlus seisneb selles, kas hageja on kostjale osutatud teenuse õigesti klassifitseerinud TK tervishoiuteenuste loetelu klassifikatsiooni koodide alusel. Hageja on ise kinnitanud, et tema teenuste hinnakirja aluseks on TK tervishoiuteenuse loetelu ja selle hinnakiri. Seega peavad hageja osutatud teenused vastama TK tervishoiuteenuste loetelule ja seal raviteenuste kodeerimisele kehtestatud põhimõtetele.

38.Meditsiiniteaduslikult võib olla õige, et kostjale osutatud teenus (sinoskoopia) vastab enim antroskoopia protseduurile, kuid TK on selgitanud, et TK tervishoiuteenuste loetelus on antroskoopia koodi all silmas peetud operatsiooni koos vastavate erinõuetega ruumile, personaalile, instrumentidele ja järelhooldusele ning kostjale teostatud protseduur sellele ei vasta. TK tervishoiuteenuste hinnakiri lähtub ka sellest, et antroskoopia kui operatsioon on kallim, kui tavapärane läbivaatus või uuring arsti kabinetis. Hageja aga väidabki, et tema hinnakiri lähtub TK hinnakirjast. Seega ei saanud hageja küsida TK-lt raha nii nagu kostjale oleks operatsioon teostatud.

39.Tervisekassa seaduse § 2 lg 2 p 4 kohaselt kuulub TK pädevusse kontrollida TK poolt osaliselt või täielikult tasutavate teenuste kvaliteeti ja põhjendatust. Seega (ja nii nagu ka TK on kohtumenetluses kohtule kinnitanud), kuulub TK pädevusse kontrollida, kas tervishoiuteenuse osutamise eest esitatud arve on põhjendatud või mitte ehk kontrollida ka seda, milline teenus on sisulises mõttes patsiendile osutatud ja kas see on teenuse eest esitatud arvel õigesti kajastatud. Seetõttu saab TK ka öelda hagejale, kas teenuste dokumenteerimises on puuduseid või mitte.

40.Kostja patsiendina ei tea ega peagi teadma, kuidas raviarst protseduure dokumenteerib ja kas ta teeb seda õigesti. Kui arst teeb seda ekslikult ja TK esitab hagejale sellega seotud rahalisi nõudmisi, siis ei saa hageja väita, et patsient on selle eest vastutav (RaKS § 67 lg 3).

41.Tervisekassa seaduse § 3 lg 2 kohaselt on TK-l kohustus tasuda tervishoiuteenuse osutajale lepingus ettenähtud teenuste eest vastavalt lepingu tingimustele. Seda on TK antud juhul nõus tegema, kui hageja esitaks TK-le arve tegelikult kostjale osutatud teenuse eest vastavalt TK tervishoiuteenuste loetelule (indirektne larüngomikroskoopia hinnaga 15,64 eurot).

42.Hagejal võib olla nõue TK vastu, kuid mitte kostja vastu. Kui hageja leidis, et tema ikkagi osutas antroskoopia raviteenust, siis tulnuks sellele teenusele vastavat raha nõuda TK-lt, kuna ka antroskoopia kuulub TK tervishoiuteenuste loetellu, mille eest tasumise kohustuse võtab TK ravikindlustatud patsiendilt üle ehk raviarve maksmise kohustus oli RaKS § 25 lg 1 alusel tekkinud TK-l, mitte kostjal. Teenuse eest tasumise kohustus ei saanud TK keeldumise korral kostjale tagasi minna, sest TK keeldumise aluseks ei olnud mitte see, et TK ei rahasta selliseid teenuseid vaid see, et TK arvates sellist teenust, mille tasustamist nõuti, patsiendile tegelikult ei osutatud.

43.Lisaks ei saaks hageja nõue olla suurem kui 257,85 eurot, kuna 15,64 euro ulatuses on TK nõustunud hagejale raviteenuse eest tasuma (273,49-15,64).

44.Eeltoodud alusel jätab kohus hageja nõude kostja vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 45. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).

9 46. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

47.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel ja teeb seda ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal või 3.isikul oleks menetluskulu tekkinud, samuti ei ole nad esitanud menetluskulude nimekirju. Seetõttu määrab kohus kindlaks, et hagejalt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid teistel menetlusosalistel ei ole.

48.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 10

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.