Obsah (7)

§ 204§ 120§ 123§ 87§ 55§ 29§ 132

4-25-1161 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2025, Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-25-1161 Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi Reelika Ve

§ 204

lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui Reelika Veske järgib osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, vastasel korral saadab vastavalt

§-le 202 lg 3 kohtuväline menetleja kohtuotsuse täitmiseks kohtutäiturile, tasumata summadele lisandub täituritasu.

1. Edastada kohtuotsus Reelika Veskele ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist 1 4-25-1161 kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 11.3.2025 kiirmenetluse otsusega (väärteotoimik, edaspidi VTT tlk 4-5) karistati Reelika Vesket selle eest, et tema 11.3.2025 kella 10.17 ajal XXX linnas, liikus xxx suunas, juhtis mootorsõidukit registreerimismärgiga XXX asulasisesel teel kiirusega 79 ± 3 km/h, millega ületas antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 26 km/h võrra. Rikkus LS § 15 lg 1 p 2, väärteo kvalifikatsioon LS § 227 lg
2. Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja karistanud Reelika Vesket LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 49 trahviühikut, s.o 392 eurot. Rahatrahv määrati tasumisele üheksas võrdses osas, viimase tasumise tähtpäev 1.12.2025 Kaebus 26.3.2025 saabus Pärnu Maakohtusse R. Veske kaebus (kohtutoimik, edaspidi KT tlk 2). Avaldab, et ei sooritanud kiiruseületamist tahtlikult, vaid pahaaimamatult, tegemist oli maanteega ja unustas, et linna piirini on veel 100 meetrit. Puuduvad eelnevad liiklusrikkumised, kahetseb tegu ja selline käitumine ei kordu. Palub kohtul karistust leevendada. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja leidis (KT tlk 8), et alused kaebuse rahuldamiseks puuduvad. Karistuse, mis on alla keskmise määra, määramisel on arvestatud, isik tunnistas süüd ja varasemad rikkumised puudusid. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus leiab, et kaebuse saab

§ 120

lg-st 1 tulenevalt lahendada kirjalikus menetluses, menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud (KT tlk 7-8, 13). 2.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kuna tegemist on kiirmenetluse otsusega, siis väärteoprotokolli

§ 55lg 1 p 2 kohaselt ei koostata, väärteokirjeldus, mis määrab asja arutamise piirid, on kiirmenetluse otsuses. 3. Kar

S § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Järgmisena uurib kohus, kas R. Veske on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll (VTT tlk 2-3) kinnitab, et R. Veske juhtis 11.3.2025 kella 10.17 ajal XXX mootorsõidukit registreerimismärgiga XXX, sõitis paremal pärisuunal, liikus üksinda, lähenes mõõtjale ja kiirusmõõtur näitas tema poolt juhitud sõiduki kiiruseks 79 km/h, lõplik mõõtetulemus 76 km/h, lubatud sõidukiirus 50 km/h. R. Veske on kiirusmõõturi kasutamise protokolli allkirjastanud, märkusi pole olnud. R. Veske on andnud ütlusi (VTT tlk 4), et veidi enne linnapiiri lõppu kiirustas, sest ekslikult arvas, et märk oli juba veidi ennem. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega on kokkulangevalt tõendamist leidnud, et R. Veske juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit asulasisesel teel, kus lubatud suurim sõidukiirus 2 4-25-1161 oli 50 km/h kiirusega 76 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. R. Veske rikkus LS § 15 lg 1 p 2, mille kohaselt asulasisesel teel on suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Kohus leiab, et R. Veske poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg 2 sätestatud teokoosseisu, tegu on õigesti kvalifitseeritud. 4. Kohus leiab, et R. Veske pani talle süüks arvatud väärteo toime kaudse tahtlusega. R. Veske ütlustest tuleb, et ta ei jälginud mootorsõidukit juhtides liiklusmärke, arvas, et linnapiir oli juba ära, seega jättis sellise tähelepanematuse tõttu tagajärje, kiiruse ületamise, juhuse hooleks. Seega pidas ta võimalikuks, et ta ei ole veel linnapiirist väljunud ja ületab kiirust. 5. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. 6. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et R. Veske poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. 7. Kohus ei ole tuvastanud

§ 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

1. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.
2. Karistuse mõistmise ja määramise alused sätestab KarS §
3. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu 11.06.2018 otsus nr 1-17-1629, p 28). Seega karistust määrates või mõistes peab nii kohus kui kohtuväline menetleja lähtuma konkreetsest teost ja arvestama preventsioone.
4. Karistamise alus on isiku süü. Kohus leiab, et R. Veske teosüü oli keskmisest väiksem - R. Veske pani väärteo toime kaudse tahtlusega, mis on tahtluse nõrgim vorm; ta ületas lubatud piirkiirust LS § 227 lg 2 teokirjelduses näidatud (kiiruse ületamine 21-40 km/h) alammäära lähedases määras, rikkus ühte liiklusseaduse normi. Kohus leiab, et karistust kergendavateks asjaoludeks on süü tunnistamine ja kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et R. Veske süüle vastav karistus on sanktsiooni keskmisest määrast väiksem.
5. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. Karistusregistri väljavõtte (VTT tlk 6) kohaselt on R. Veske karistamata, mis iseloomustab tema eripreventsiooni positiivselt. Seega karistuse eripreventiivne kaalutlus tingib süü suurusele vastava karistuse leevendamist. Karistuse üldpreventiivne eesmärk peab andma ühiskonnale signaali, et liiklusreeglid on kõigile täitmiseks kohustuslikud, need on kehtestatud kõikide liiklejate turvalisuse tagamiseks. Preventsioonide (siinkohal üldpreventsiooni) arvestamine ei tohi aga ühelgi juhul kaasa tuua süü suurust ületava karistuse mõistmist.
6. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut; KarS § 47 lg 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi üks kuni kolmsada trahviühikut. Seega LS § 227 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi üks kuni ükssada trahviühikut ja rahatrahvi keskmine määr on 50 3 4-25-1161 trahviühikut. Kuigi kohtuväline menetleja on avaldanud, et R. Veskele määrati karistus alla keskmise määra, on määratud karistus, 49 trahviühikut, siiski keskmises määras. Kohus leiab, et R. Veskele mõistetud karistus ei vasta KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise alustele.
7. Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja juhindudes

§ 132p 2 kohus rahuldab R.

Veske kaebuse ja tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 11.3.2025 otsuse väärteoasjas nr 2570,25,000255 määratud karistuse osas ja teeb karistuse osas uue otsuse. Kohus mõistab R. Veskele LS § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahvi 30 trahviühikut, s.o 240 eurot.

1. R. Veske on avaldanud kaebuses, et tema töökoht, pereliikmete hooldus, muudavad karistuse väga raskeks; on üksikvanem ja peab hakkama saama väga piiratud vahenditega. Kohus märgib, et väärteotrahvide puhul ei sõltu trahvi suurus isiku sissetulekust, KarS § 47 lg 1 kohaselt trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 8 eurot. Küll aga võimaldab KarS § 66 lg 2 määrata mõjuvate põhjuste olemasolul rahatrahvi tasumise ositi, mida ka kohtuväline menetleja tegi. Kuna kohus vähendas trahvisummat, määrab kohus ka uue ositi tasumise graafiku. Kohus määrab rahatrahvi 240 eurot tasumise ositi igakuiste maksetena 8 kuu jooksul, tasudes osamakse iga kuu
2. kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Osamakse suurus 30 eurot.
3. Kohus rahuldab R. Veske kaebuse, tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 11.3.2025 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2570,25,000255 määratud karistuse osas ning teeb karistuse ja selle täitmise osas uue otsuse.
4. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 227 lg 2, § 15 lg 1 p 2, KarS § 56 lg 1, § 66 lg 2,

§ 120lg 1, § 132 p 2.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 4