← Eesti

2-24-140266/21

Obsah (8)§ 230§ 486§ 405§ 442§ 173§ 162§ 174§ 177

2-24-140266 KOHTUOTSUS Kohus Eesti Vabariigi nimel Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 14.04.2025. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-140266 Tsiviilasi Nord Coll

§ 230

lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on tõendanud oma väiteid kostjal kohustuse olemasolu kohta. Seega vaidluse korral peab kostja tõendama, et ta on kohustuse täitnud. Kostja on esitanud tõendina maksekorralduse (dtl 85), millest nähtub, et kostja tasus 21.01.

  1. a Monefit Estonia OÜ SEB Pank pangakontole nr EE191010220219768220 633,32 eurot. Hageja on esitanud tõendina kostja pangakonto väljavõtte (dtl 104-114), millest nähtub, et 21.01.2022.a on Monefit Estonia OÜ pangakontolt nr EE191010220219768220 tagastatud kostja pangakontole 633,32 eurot. Makse selgituseks on märgitud „saaja konto suletud“. Kohus leiab, et hageja on tõendanud oma väiteid selle kohta, et 21.01.2022.a oli Monefit Estonia OÜ OÜ SEB Pank pangakonto nr EE191010220219768220 suletud ning kostja poolt 21.01.
  2. a sellele kontole kantud 633,32 eurot tagastati kostjale samal päeval. Seega ei saa lugeda tõendatuks, et kostja täitis kohustuse esialgsele võlausaldajale. Hageja on esitanud muu hulgas tõendina Monefit Estonia OÜ 03.01.
  3. a lepingu ülesütlemise avalduse kostjale (dtl 72), milles Monefit Estonia OÜ nõudis kostjalt võlgnevuse tasumist kas enda LHV Pank kontole nr EE357700771001126092 või Coop Pank kontole nr EE
  4. Hageja on esitanud tõendina ka kostjale 03.01.
  5. a saadetud nõude loovutamise dokumendi (dtl 73), milles on kostjal palutud võlasumma tasuda nõude omandanud Nord Collect OÜ (hageja) LHV Panga arvelduskontole nr EE
  6. Seega oli kostjale 03.01.
  7. a esitatud nii esialgse võlausaldaja toimivate pangakontode andmed kui ka nõude omandanud uue võlausaldaja pangakonto andmed. Asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli võlgnikule tehtud teatavaks maksete tegemiseks muu pangakonto number, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks sissenõutavaks muutunud võlasumma kas esialgsele võlausaldajale või nõude omandanud hagejale täitnud. Hageja on tõendanud, et kostja poolt esialgse võlausaldaja suletud pangakontole kantud summa tagastati kostjale samal päeval. Kohus leiab, et ka see kostja poolt välja toodud asjaolu, et hageja pöördus võlgnevuse nõudes kohtusse kaks aastat hiljem, ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Vastavalt TsÜS § 147 lg-le 1 algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Laenulepingust tulenev laenu põhiosa tagasimaksmise nõue muutus sissenõutavaks alates lepingu ülesütlemisest, s.o alates 03.01.
  8. a. Hageja pöördus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtusse 28.11.
  9. a.

§ 486lg 2 järgi loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seega ei olnud hagi 4

(6)esitamise ajaks hageja nõue aegunud ning kostjal ei ole õigust sel alusel nõude täitmisest keelduda. 9.
  1. Eeltoodut arvestades on hageja nõue kostja vastu võla ja viivise nõudes põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja nõuab kostjalt põhivõlga summas 600 eurot ja viivist võla tasumisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1
  2. lauses sätestatud määras alates 04.01.
  3. a. Hageja on arvestanud 19.12.
  4. a seisuga viivise suuruseks 186,98 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja viivist seaduses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni. Tulenevalt

§-st 367 mõistab kohus kostjalt välja viivise kohtuotsuse tegemise aja seisuga ja edasi protsendina põhinõudest. Perioodi eest 20.12.

  1. a kuni 14.04.
  2. a (k.a) kujuneb 600 euro suuruselt põhivõlalt VÕS § 113 lg 1
  3. lauses sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
  4. jaanuari ja
  5. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) viivise suuruseks 21,47 eurot. Seega kohtuotsuse tegemise, s.o 14.04.
  6. a seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt 208,45 eurot (186,98 + 21,47). Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 808,45 eurot, sh põhivõlg 600 eurot ja 14.04.
  7. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 208,45 eurot, ning lisaks alates 15.04.
  8. a viivise põhivõlalt, 600 eurolt, VÕS § 113 lg 1
  9. lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. 9.
  10. Arvestades hagihinda on tegemist

§ 405

lg-s 1 nimetatud hagiga, mida kohus võib oma õiglase äranägemise kohaselt menetleda lihtsustatud korras.

§ 442

lg 10 näeb ette, et sama seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Maakohus käesolevas asjas otsuse edasikaebamiseks luba ei anna. Tulenevalt § 637 lg-st 21 võetakse asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetluskulude jaotus 9.5.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi täielikult. Seega tuleb

§ 162lg 1 alusel jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

9.6.

§ 174lg 2 alusel määrab kohus otsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse.

Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 56-58) kohaselt on tema menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv summas 245 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu summas 245 eurot saab lugeda hageja põhjendatud menetluskuluks. 5

(6)Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu kokku summas 245 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 65 eurot ja täiendavalt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 180 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. 9.7. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 245 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotlusel ja

§ 177

lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et kostjal tuleb temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.