1-25-209 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.04.2025 Tallinnas Kriminaalasja number 1-25-209 (kohtueelses menetluses 23231751582) Kohtu koosseis Kohtunik Kristina Väliste K

§ 202lg 1 ja § 274 lg 5 alusel lõpetada menetlus Xi (ik: XXX) suhtes Kar

S § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. 3.

§ 202lg 2 p-de 1 ja 7 alusel kohustada Xi tasuma hiljemalt 25.10.2025: a.

riigituludesse kriminaalmenetluse kulud 746.64 eurot; b.Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE

1. Kohustuslik on märkida viitenumber
2. c. kannatanute esindaja kulud summas 1335.90 eurot. Makse tuleb teostada kannatanu A arveldusarvele XXXXXXXX. 4.

§ 202

lg 6 alusel tuleb prokuratuuril korraldada jõustunud kohtumääruse täitmise kontrollimine. Kui X ei täida temale pandud kohustusi kohtumääruses märgitud tähtajaks (s.o hiljemalt 25.10.2025 kell 23.59), siis uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud. 5. Määruse ärakiri väljastada prokurörile, kaitsjale, kannatanute esindajale ja Xle. EDASIKAEBE KORD

§ 385

p 10 kohaselt ei ole käesolev määrus kaevatav kriminaalmenetluse lõpetamise osas.

§ 408

lg 5 sätete kohaselt jõustub määrus, mida ei saa vaidlustada, selle määruse tegemisest. Tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise osas võib esitada kaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (25.04.2025). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 15.01.2025 saabus Harju Maakohtusse süüdistusakt Xi süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi üldmenetluses.
2. 6.02.2025 saabus Xi kaitsja Leelo Viili kaitseakt.
3. 10.02.2025 Harju Maakohtu määrusega anti süüdistatav kohtu alla ning kohus võttis menetlusse kannatanute Andres ja B tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 4200 eurot Xi vastu.
4. Xi süüdistati 15.01.2025 süüdistusaktis selles, et tema 23.02.2023 kella 11:48-11:49 ajal juhtis X Harjumaal Tallinnas J. Vilmsi tn 43 maja juures mootorsõidukit Jeep Grand Cherokee, reg.märk XXXXXX. Seejuures X: pidi olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekitamist, samuti olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võis takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; pidi olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist, sealhulgas ei tohtinud oma tegevusega ohustada jalakäijat, ning pidi olema eriti tähelepanelik vanuri suhtes; pidi tagurdades andma teed kõigile liiklejaile, sealhulgas jalakäijale. X jättis need liiklusseadusest (edaspidi ka LS) tulenevad kohustused ettevaatamatusest täitmata. Nimelt tagurdades J. Vilmsi tn 43 maja hoovist välja J. Vilmsi tänavale, ei olnud tema hoolikas ja eriti tähelepanelik ega andnud teed jalakäijale ning sõitis otsa mööda J. Vilmsi tänavat maja nr 43 juures kõnniteel liikunud kõrges eas jalakäijale Yle (Y, XXX), millest viimane kukkus. X ei pannud otsasõitu tähele ega peatunud, vaid sõitis kukkunud Y kehast üle. Xi eespool kirjeldatud ettevaatamatu tegevuse tagajärjel sai Y järgmised tervisekahjustused: parempoolsed VI-IX roide olulise nihketa murrud, parempoolsed häbemeluu mõlema haru ja ristluu külgmassi murrud ja vasakpoolne häbemeliiduse kehaosa murd ning ulatuslikud rebimishaavad paremal küünar- ja õlavarrel ning mõlemal reiel. Antud tervisekahjustused on eluohtlikud ning kestavad üle nelja kuu. Vastavalt isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktile nr 23E-AOI0073 14.06.2023 võisid tervisekahjustused olla tekitatud 23.02.2023 liiklusõnnetuse käigus liikuva (tagurdava) transpordivahendi kokkupõrkel koos jalakäija järgneva paiskumisega kõvale tömbile pinnale, millele järgnes liikuva transpordivahendi rataste ülesõit lamava kannatanu kehast ja jäsemetest. 11.07.2023 Y suri. Vastavalt surma põhjuse teatisele nr D03356-20230711085526 on üheks surma soodustanud oluliseks seisundiks mitut kehapiirkonda haaravad vigastused. Jalakäija Y sai eluohtlikud tervisekahjustused ning hiljem suri, kuna X rikkus ettevaatamatusest järgmisi liiklusseaduse sätteid: a. § 14 lg 2, mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; b. LS § 16 lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; c. LS § 17 lg 5 p 6, mille kohaselt peab mitterööbassõiduki juht andma teed tagurdades kõigile liiklejaile; d. LS § 33 lg 1, mille kohaselt peab juht olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist; e. LS § 35 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat /…/. Eriti tähelepanelik peab juht olema /…/ vanuri /…/ suhtes; f. LS § 35 lg 2 p 1, mille kohaselt peab juht lisaks liiklusseaduse § 17 lõikes 5 sätestatule andma teed jalakäijale tagurdades. Seega pani X toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus, s.o KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
5. 24.04.2025 kohtuistungil loobus prokurör teokirjelduses süüdistusest surma põhjustamise osas, selgitades, et KarS § 423 lg 1 alusel on esitatud süüdistus raske tervisekahjustuse põhjustamises, mitte surma põhjustamises.
6. 24.04.2025 taotles kannatanute esindaja tsiviilhagi läbivaatamata jätmist seoses kahju täieliku hüvitamisega.
7. 24.04.2025 taotles prokurör kriminaalmenetluse lõpetamist. Kannatanute esindaja ei vaielnud taotlusele vastu, kaitsja ja X toetasid taotlust. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilhagi
8. Süüdistusaktile oli lisatud 10.10.2024 koostatud hagiavaldus, mille kohaselt paluti hagi rahuldamist vastavalt kompromisslepingus sõlmitule. Nimelt X tasub 4200 eurot igakuiste maksetena iga kuu
9. kuupäevaks alates 10.11.2024 kuni 10.07.2025.a. kannatanu A arveldusarvele XXXXXXXX.
10. 24.04.2025 kohtuistungil esitas kannatanute esindaja taotluse TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel tsiviilhagi läbivaatamata jätmiseks seoses selle täieliku tasumisega.
11. TsMS § 424 lg 1 kohaselt saab hagi tagasi võtta. X on hagi täies ulatuses tasunud. Eeltööd alusel on põhjendatud TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel jätta läbi vaatamata kannatanute tsiviilhagi summas 4200 eurot Xi vastu. Kriminaalmenetluse lõpetamine
12. Kohus, tutvunud prokuröri taotluse, süüdistatava ja kaitsja seisukohtadega ning kannatanute arvamusega nende esindaja kaudu, leiab, et prokuröri taotlus kuulub rahuldamisele ning kriminaalasi kuulub lõpetamisele

§ 202lg 1 alusel. 12. Vastavalt Kar

S § 274 lg-le 5 võib kohus prokuröri ja süüdistatava taotlusel lõpetada kohtuistungil kriminaalmenetluse

§-des 202 sätestatud alustel.

§ 202

lg 1 kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

§ 202

lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamisel prokuröri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud.

§ 202

lg 2 p 7 näeb ette võimaluse kohustada süüdistatavat kriminaalmenetluse lõpetamisel täitma muu asjakohane kohustus nagu nt kannatanute esindaja kulu hüvitamine.

1. KarS § 423 lg 1 on teise astme kuritegu, mille eest seadusandja näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
2. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega ning kui eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka kergemaid karistusi. Taolisel juhul peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Seega sõltuks karistuse liigi valik süü sellisest suurusest, mis kindlasti tingiks vangistuse kohaldamise, või süüdlase isikust. Samuti viitab see teo iseloomust lähtuvalt sellele, et isikut ei ole vältimatult vajalik karistada vangistusega.
3. Süüdistus on esitatud koosseisu kergema ehk tervise kahjustamise alternatiivis. X on süüd tunnistanud ja toimepandut puhtsüdamlikult kahetsenud.
4. Teoüü suuruse hindamisel arvestab kohus, et tegemist on ettevaatamatusest toime pandud rikkumise tagajärjel põhjustatud eluohtlike tervisekahjustuste tekitamisega. Kannatanu otseseks surma põhjuseks on südamepuudulikkus.
5. Toimikumaterjalidest nähtuvalt X ei näinud kannatanut ega tajunud talle otsasõitu. Tunnistajad kinnitavad, et ta ei pruukinud seda mõista. Samuti, et auto ja jalakäija kiirus oli äärmiselt madal. Kuidas autojuht jalakäijat ja jalakäija autojuhti ei märganud ei ole lõplikult selge. Peale otsa- ja ülesõitu peatus X teiste märguande peale. Mõistis, mis oli juhtunud ja sõitis koheselt auto kannatanu pealt ära. Palus abi kannatanu auto alt vabastamiseks ja kiirabisse helistamiseks. Tunnistajate ütluste kohaselt oli süüdistatav hüsteerias, üks tunnistaja viitas ka narkojoobe kahtlusele. Arvestades, et Xile ei ole kontrolli teostatud, siis tuleb lähtuda eeldusest, et kohal viibinud politsei tema joovet ei tuvastanud. Tegu on toimepandud ettevaatamatusest. Ettevaatamatusest toimepandud teo ebaõigussisu on võrreldes tahtlikult toimepandud teoga väiksem, samuti on väiksem taolise teo ohtlikkus. Seega teo toimepanemise asjaolud ise viitavad vähesele teosüüle. Kannatanule põhjustatud tervisekahjustused olid eluohtlikud, kannatanu viibis pea pool aastat haiglas ega olnud võimeline endist eluviisi jätkama, mis aga suurendab teosüüd. Kannatanu oli kõrges eas ja surma põhjuseks oli südamepuudulikkus, haiglast välja kannatanu enne surma ei saanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Xi teosüü KarS § 423 lg 1 mõistes raske tervisekahjustuse tekitamises on keskmääras.
6. Kohus tuvastas, et esinevad karistust kergendavad asjaolud, mida tuleb süü suuruse hindamisel samuti arvesse võtta.
7. Peale liiklusõnnetuse toimumist asus X enda teadmiste piires kannatanut abistama. Ta vabastas kannatanu autoratta alt, palus abi kannatanu väljatõmbamiseks auto alt, palus helistada kiirabisse. Kannatanu abistamist sündmuskohal ja kiirabi kutsumist saab pidada KarS § 57 lg 1 p 1 mõistes karistust kergendavaks asjaoluks.
8. X on koheselt peale toimunud õnnetust jäänud sündmuskohale. Ta on tunnistanud juhtunus oma süüd algusest peale kohtueelses menetluses ja 24.04.2025 kohtuistungil. Ta on võtnud ühendust kannatanu perega, soovides kontakti astuda juba vahetult peale õnnetust, vabandanud kannatanu ees ja pakkunud enda igakülgset abi. Märgitu veenab kohut tema kahetsusavalduse siiruses. Seega esineb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes.
9. Kuriteoga tekitatud nii varalise kui mittevaralise kahju osas oli kannatanute poolt esitatud tsiviilhagi, milles esitatud mittevaralise kahju nõude osas olid osapooled sõlminud kompromisslepingu. 24.04.2025 esitatud taotluse kohaselt on X täitnud selle lepingu täies ulatuses ja lõpptähtaega puutuvalt ennetähtaegselt. Enne asja kohtusse saatmist oli süüdistatav osa kahjust juba hüvitanud, mis ei kajastunud ka esitatud hagis. Kannatanute esindaja, prokurör ja kaitsja on kinnitanud, et peale avariid süüdistatav võttis ise kontakti kannatanuga, soovis kahju hüvitada ja on seeläbi enda tegu heastada püüdnud. Tänaseks on süüdistatav kahju täielikult hüvitanud, mis on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 2 mõistes.
10. Karisust raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.
11. Edasiselt tuleb hinnata, kas eri- või üldpreventiivsed kaalutlused esinevad ja tingivad Xi kohtuliku karistamise vajaduse.
12. Karistusregistri andmetel on X kohtulikult karistatud 24.09.2019 Tartu Maakohtu otsusega nr 1-19-5479 KarS § 184 lg 2 p 2, § 188 lg 2 p 2 ja § 189 lg 1 järgi vangistus 4 aastat 6 kuud, millest KarS § 68 lg 1 alusel kuulus ärakandmisele 4 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti vangistus katseaajaga 4 aastat 6 kuud täielikult täitmisele pööramata. Karistus täidetud 24.03.
14. Kriminaalhooldaja iseloomustusest nähtub, et Xi katseaeg kulges tõrgeteta, ta elas juhtunut raskelt üle. Kriminaalhooldaja leiab käesolevale juhtumile viidates, et Xi ei pea karistama vangistusega, võib pikendada katseaega kuni 4.12.
16. Seega, väljaarvatud käesolev tegu, on X katseaja edukalt läbinud.
17. Karistusregistrist nähtuvalt ei ole teda ka väärteokorras liiklusalaste rikkumiste eest karistatud.
18. Kõnealune süütegu on toime pandud 23.02.2024 ehk üks aasta ja üks kuu enne katseaja lõppu. Tegemist on teiseliigilise, ettevaatamatusest toimepandud kuriteoga. Xil ei ole tuvastatud teo toimepanemise ajal joovet. Seega ei esine eripreventiivset vajadust Xi, kui korduvkurjategijat, ilmtingimata antud teo eest kohtulikult vangistusega karistada. Taolist lähenemist toetab ka

§ 202

lg 1 sõnastusest tulenevalt see, et kriminaalmenetluse lõpetamise otsustamise oluliseks tingimuseks ei ole mitte kehtiv karistatus, vaid see, kas tegemist on II astme kuriteoga ja isiku süü suurus ning avalik menetlushuvi. 29. Seaduseandja ei ole välistanud

§ 202lg 1 korduvat kohaldamist.

30. Xi suhtes on samas menetluses

§ 202

lõiget 1 kohaldatud ka 4.04.2024 Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt, pannes talle kohustuse tasuda riigituludesse hiljemalt 4.10.2024 kohustusena 600 eurot ja kriminaalmenetluse kulud summas 84 eurot (isiku kohtuarstlik ekspertiis). Samuti hüvitada kompromisslepingujärgselt kahju kannatanule vahemikus 24.04.2024 kuni 24.09.2024 kogusummas 4500 eurot. 23.09.2024 on antud määrust muudetud, vabastades Xi 600 euro tasumise kohustusest. 8.10.2024 uuendas prokuratuur määruse, kuivõrd X ei olnud kannatanule kahju hüvitanud.

1. Prokurör leidis, et antud asjaolu on tingitud teisest Xi suhtes läbiviidud kriminaalmenetlusest, mille osas menetlus lõpetati koosseisu puudumise tõttu, kuid mis põhjustas Xile varalist kahju ja oli põhjuseks, et ta ei suutnud võetud kohustusi täita. Sellel põhjusel prokurör vabastas Xi 600 euro tasumise kohustusest ja leiab, et täiendava kohustuse määramine ei ole põhjendatud.
2. Taoliselt on prokurör tegelikkuses pidanud Xi poolt esmase kriminaalmenetluse lõpetamisega määratud kohustuste täitmise võimatust objektiivselt põhjendatuks, mistõttu ei saa rääkida ükskõiksusest võetud kohustuste täitmisesse.
3. Antud riigivõimu eksimuse tunnistamine viib ka selleni, et puuduvad alused esmast kriminaalmenetluse lõpetamist Xi jaoks eripreventiivsetel kaalutlustel negatiivselt käsitleda.
4. Üldpreventiivseid kaalutlusi silmas pidades ei ole samuti vajalik ei teost ega isikust lähtuvalt Xi karistamine. Kuigi liikluskord on osa õiguskorrast, siis ettevaatamatusest kaines olekus põhjustatud tervisekahjustuste tekitamise osas puudub vajadus üldpreventiivsetel kaalutlustel karistuse mõistmiseks kohtuliku karistusena või avalikkusele ränga teo taunitavuse signaali andmiseks. Kriminaalmenetluse lõpetamisel

§ 202

alusel jaatatakse kuriteo toimepanemist, kuid isik saab karistada alternatiivsel moel- lõpetamise määrusega pandud kohustustena- mitte süüdimõistva kohtuotsusega.

1. KarS § 423 lg 1 on KarS § 4 lg 3 mõistes II astme kuritegu. Kohus tuvastas, et süüdistav põhjustas liiklusõnnetuse ettevaatamatusest, esineb kolm karistust kergendavat asjaolu ning puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Puuduvad eri- ja üldpreventiivsed kaalutlused Xi kohtulikuks karistamiseks. Ka otstarbekusega kriminaalmenetluse lõpetamine, selles pandavate kohustustega on karistus. Võttes arvesse, et süüdistatav ei ole toimikumaterjalidest nähtuvalt pärast toimepandud tegu möödunud kahe aasta jooksul uusi rikkumisi toime pannud, ei aitaks kohtulik karistamine kaasa ka tema õiguskuulekale teele suunamisele.
2. Eeltoodu alusel ei ole Xi süü

§ 202

lg 1 mõistes suur, mistõttu on antud formaalne tingimus tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks täidetud.

1. Samuti ei tingi avalik huvi kriminaalmenetluse jätkamist.
2. Kannatanute esindaja avaldas kohtuistungi, et võimaluse korral kannatanud kohtusse ilmuda ei soovi. Nad on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ega soovi edasist menetlust.
3. Kuritegu on toime pandud üle kahe aasta tagasi. Selle aja jooksul on pooled tegutsenud selle nimel, et kannatanu nõuded saaksid rahuldatud ka väljaspool kohtumenetlust. Seega on menetluse algusest möödunud küllaltki pikk aeg ja kohtule esitatud materjalide pinnalt ei ole süüdistatav menetlust tahtlikult venitanud või takistanud ega pannud toime uusi kuritegusid. Tegemist ei ole taolise süüteo ega isikuga mille ja kelle suhtes riik peaks automaatselt ja vältimatult kohtuliku karistamisega reageerima. Praegusel juhul olid tuvastatud II astme kuriteost puudutatud vaid vähesed osapooled, esmajoones süüdistatav ja kannatanu ning hilisemalt kannatanu pojad. Tekitatud materiaalse ja mittevaralise kahju on süüdistatav hüvitanud täies mahus.
4. Märkimata ei saa jätta sedagi, et prokuratuur, kui riigivõimu esindaja kriminaalmenetluses, on ise taotluse esitanud. Tegemist ei ole küll süüdistusest loobumisega, kuid sisuliselt ei ole taolise taotluse esitamisega prokurör pidanud vajalikuks isiku kohtulikku karistamist ega menetluse jätkumist.
5. Seega, arvestades, et teost on möödas kaks aastat, süüdlase isik või tegu ise ei anna alust rääkida avalikust huvist, kannatanutele tekitatud kahju on hüvitatud, puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik huvi.
6. Eeltoodud põhjustel on kohtu hinnangul Xile etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine ning KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid võimalik saavutada ka ilma isikut kohtulikult karistamata.
7. Kuivõrd

§ 202

lg 1 näeb ette menetluse lõpetamise tingimusena kohustuste panemise süüdistatavale, siis on asjakohane, et süüdistatav oli nõus võtma endale prokuröri taotletud rahaliste kohustuste täitmise, s.o menetluskulude ja kannatanu esindaja kulude hüvitamise.

1. Kohus asub seisukohale, et süüdistatavale pandavad kohustused, millistega on süüdistatav ka ise nõustunud, on asjakohased ja proportsionaalsed.
2. X on juba varasemalt tasunud osa menetluskuludest, mistõttu on praegusel juhul väljamõistetavaks kuluks kaitsjatasu kohtueelses – ja kohtumenetluses osalemise eest, vastavalt 263.52 ja 483.12 eurot. Seega tuleb Xil tasuda 746.64 eurot.
3. Lähtuvalt

§ 202lg-st 3 tulenevalt ei või kohustuste täitmise tähtaeg ületada kuut kuud.

Kohus, arvestades kohustuste mahtu (kokku 746.64 eurot) ning asjaolu, et süüdistatav töötab, kuid tal tuleb tasuda ka kannatanute esindaja kulud ning ta on kandnud juba märkimisväärses ulatuses kulusid kannatanule kahju hüvitades, määrab kohustuste täitmise tähtajaks kuus kuud. 47. Käesolev menetlus on põhjustanud kannatanutele kulusid esindaja tasuga seoses. Esindaja osalemine on seadusest tulenev õigus, mistõttu on esindaja kulud põhjendatud kulud ja tegu on Xile asjakohase kohustusega

§ 202lg 2 p 7 mõttes.

Nimetatud kulu on tingitud eelkõige sellest, et prokuratuur pidi menetluse Xi suhtes uuendama, kuna ta ei täitnud talle pandud kohustust kannatanu ees, mis tingis täiendava vajaduse esindaja kaudu kompromisslepinguid sõlmida ja kohtumenetluses osaleda.

1. X ja tema kaitsja nõustusid kannatanute esindaja kulu suurusega, kohus peab seda mõistlikuks ja mõistab Xilt välja 1335.90 eurot kannatanutele. Arvestades kohustuste kogumahtu peab kohus mõistlikuks anda tasumiseks tähtaja kuni kuus kuud.
2. Kriminaalasja menetlemise käigus kogutud asitõendid CD-plaatidel tuleb jätta kriminaalasja materjalide osana materjalide juurde.
3. X on nõustunud kriminaalasja lõpetamisega ning mõistab, et kohustuste mittetäitmisel uuendatakse tema suhtes kriminaalmenetlus.
4. Ülaltoodust tulenevalt puuduvad menetluslikud takistused esitatud taotluse rahuldamiseks. Kohus rahuldab esitatud taotluse, lõpetab kriminaalmenetluse

§ 202

lg 1 alusel, määrates süüdistatavale kriminaalmenetluse ja kannatanute esindaja kulude tasumise

§ 202

lg 2 p 1 ja 7 sätete alusel ning eelmärgitud kohustused tuleb

§ 202

lg 3 kohaselt täita 6 kuu jooksul määruse tegemisest.

§ 202

lg 6 alusel tuleb prokuratuuril korraldada jõustunud kohtumääruse täitmise kontrollimine. Kui X ei täida temale pandud kohustusi kohtumääruses märgitud tähtajaks (s.o hiljemalt 25.10.2025 kell 23.59), siis uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste Kohtunik