Obsah (13)

§ 338§ 663§ 667§ 205§ 371§ 272§ 244§ 279§ 306§ 3111§ 423§ 316§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 16. mai 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-12373 Kohtuasi Y.M-i hagi C.

) § 371 lg 1 p 11 alusel, jättis menetluskulud hageja kanda ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

1. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse esitada Rumeenia Vabariigi kohtule taotlus kostja isikukoodi ja elukoha andmete teadasaamiseks. Määrust nr 2020/1783 kohaldatakse juhul, kui liikmeriigi kohus palub teise liikmeriigi pädeval kohtul koguda tõendeid või palub luba koguda tõendeid vahetult teises liikmeriigis. Tõendid peavad olema mõeldud kasutamiseks juba alustatud või kavandatavas kohtumenetluses. Kostja isikukood ja elukoha andmed ei ole aga tõendid, vaid andmed, mille abil saab kohus hagimaterjalid õigele isikule kätte toimetada. Kostja isikuandmete väljaselgitamine ei kuulu määruse kohaldamisalasse.
2. Hageja ei ole hagiavalduses märkinud kostja isikukoodi, sünniaega ega elukohta, kuigi tal on selline kohustus (

§ 338lg 1 p 1 ja lg 2).

Kuna tegemist on Rumeenia kodanikuga, on kohtul võimatu kostja isikuandmeid kindlaks teha. Hageja esitatud andmed kostja kohta, ei ole veenvad ega võimalda isikut tuvastada. Hageja tõi ise esile, et kostjal on väga levinud nimi. Seetõttu ei ole hagi võimalik õigele isikule kätte toimetada.

1. Kuna hageja selgitas hagis, et on juba edutult üritanud kostja isikukoodi ja elukoha andmeid välja selgitada, ei annaks talle selleks täiendava tähtaja andmine tulemust. 2 2-24-12373 Määruskaebus
2. Hageja palub maakohtu määruse tühistada. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest põhjendamatult. Hageja selgitas hagis, et ei ole hoolimata püüdlustest olnud suuteline kostja isikukoodi, sünnikuupäeva ega elukohta välja selgitama ja esitas kohtule andmed, mis tal on.
3. Kuna hageja on teinud omalt poolt kostja andmete väljaselgitamiseks kõik võimaliku, on kohtul kohustus teha omapoolseid pingutusi kostja andmete väljaselgitamiseks. Maakohus ei teinud selleks ühtegi menetlustoimingut. Maakohus ei selgitanud, millisel alusel ja viisil on võimalik kostja andmed välja selgitada ega andnud ka hagejale tähtaega puudute kõrvaldamiseks, nt eeltõendamismenetluse algatamiseks. Hageja kohustus kostja andmete esitamiseks ei ole absoluutne.
4. Kohtul oli võimalik hagiavaldus kostjale kätte toimetada ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 2020/1784 alusel, arvestades art 7 toodut. Kohtul olid kostja töökoha ja eposti aadressid, kuid kohus ei ole isegi püüdnud dokumente kätte toimetada. Isikukoodi ja elukoha aadressi märkimata jätmine ei ole hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks piisav. Menetluse edasine käik
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse. 14. Hageja esitas varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude Rumeenias elava kostja vastu, kelle isikukood (või sünniaeg) ega elukohaandmed ei ole hagejale teada. Hageja tõi esile, et talle on teada kostja nimi, amet, tema töökoha andmed ja e-posti aadress, samuti on hagejal kostja foto. Seega on kostja isik hagejale iseenesest teada, kuid hagejale ei ole teada tema delikaatsed isikuandmed. Kolleegium leiab, et maakohtu järeldus, nagu ei võimaldaks hagiavalduses esitatud andmed kostja isiku tuvastamist, on ennatlikud. 15.

§ 205lg 2 sätestab, et hageja on isik, kes on esitanud hagi.

Kostja on isik, kelle vastu hagi on esitatud. Seega ei ole tsiviilkohtumenetluses võimalik esitada hagi, ilma selles kostjat nimeliselt näitamata. Hagiavalduses kostja isiku tuvastataval viisil määratlemine on hageja ülesanne. Nii näeb

§ 338

lg 1 ette, et kohtule esitatavas menetlusdokumendis tuleb märkida mh menetlusosaliste nimed, aadressid ja sidevahendite andmed. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt tuleb füüsilise isiku kohta märkida tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg. Need andmed on vajalikud esmalt isiku identifitseerimiseks (eelkõige nimi, isikukood või sünniaeg) ja seejärel temale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks (kontaktandmed). Kuigi lõppastmes kannab kostja isiku määratlematuse riski hageja, ei ole hageja kohustus kostja andmete esitamiseks siiski absoluutne. Kui hageja on omaltpoolt teinud kõik endast oleneva, et kostja andmed välja selgitada, tuleb ka kohtul teha endast olenev, et kostjaga kontakti saada (

§ 338lg 3).

Siinsel juhul keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest, olemata teinud ühtegi toimingut kostjaga kontakti saamiseks. Maakohtu järeldus, nagu oleks kostja

§ 371

lg 1 p 11 tähenduses määratlematu, on seega ennatlik 3 2-24-12373 ja põhjendamata. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. 16. Asja uuel otsustamisel tuleb silmas pidada järgmist. Ekslik on maakohtu seisukoht, nagu ei oleks kostja isikuandmete näol tegemist tõenditega. Kostja vastu esitatud nõude rahuldamiseks tuleb hagejal muu hulgas tõendada, et temale tekkinud kahju eest vastutab just hageja nimetatud kostja. Seetõttu on dokument, millest nähtuvad kostja isikuandmed, mis võimaldavad teda kahju tekitanud sündmusega seostada, tõend

§ 272tähenduses.

Seda ei muuda asjaolu, et isiku- ja kontaktandmeid võib vaja olla ka menetlusdokumentide kättetoimetamiseks. 17. Õige on määruskaebuses osundatu, et õiguslik alus nõuda kolmandatelt isikutelt välja ja edastada hagejale temale kahju tekitanud isiku andmed, tuleneb

§ 244lg-st 1 (vt selle kohta RKTKm 09.05.2022, 2-21-5736/29).

Seejuures kohaldatakse andmete väljanõudmisele tõendite esitamise ja kogumise (eelkõige dokumendi väljaandmise, vt

§ 279) kohta sätestatut (arvestades eeltõendamismenetluse erisustega).

Seega on õige hageja seisukoht, et tal on kehtiva õiguse kohaselt võimalik taotleda Eesti kohtult eeltõendamismenetluse algatamist kostja isikuandmete väljaselgitamiseks. Kui isikuandmete väljaselgitamiseks on vaja koguda tõendeid mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis tegutsevalt isikult või asutuselt, kohaldatakse EL määrust 2020/1783, mis käsitleb liikmeriikide kohtute vahelist koostööd tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades. Siinsel juhul ei ole hageja hoolimata viidetest sellist avaldust siiski esitanud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb hagejal taotluse esitamine selgelt otsustada.

1. Samas ei ole õige hageja etteheide EL määruse 2020/1784 art 7 kohaldamata jätmise kohta. Nimetatud määrus käsitleb kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmeriikides kättetoimetamist tsiviil- ja kaubandusasjades. Määruse art 1 lg 2 kohaselt ei kohaldata määrust juhul, kui selle isiku aadress, kellele tuleb dokument kätte toimetada, ei ole teada. Sellest reeglist sätestab erandi art 7, mille kohaselt annavad liikmesriigid isiku aadressi kindlakstegemiseks abi. Nimetatud artikli kohaldamine eeldab aga, et teada on dokumentide adressaat. Olukorras, kus hageja ei ole identifitseerinud kostja isikut, nagu on see siinsel juhul, ei ole tema kohta aadressi päringu tegemine võimalik, kuna teada ei ole, kelle kohta päringut teha. Isiku identifitseerimiseks ei piisa tema nimest, töökoha aadressist ega fotost, kuna aadressipäringuid saab teha üksnes isiku tuvastamist võimaldavate andmete alusel. Seega tuli aadressipäringu tegemiseks hagejal esmalt kohtu ette tuua andmed, mis võimaldavad kostja isiku tuvastamist. Need andmed saab hageja kohtu ette tuua eeltõendamismenetluse avalduse esitamise kaudu.
2. Lisaks on maakohtul asja uuel läbivaatamisel võimalik kaaluda, kas olemasolevad andmed võimaldaksid kohaldada muid tsiviilkohtumenetluse sätteid või rahvusvahelisi akte, et menetlusdokumente kostjale siiski kätte toimetada. Hageja viitab nimelt sellele, et ta on avaldanud kohtule lisaks kostja nimele nii kostja e-posti aadressi kui ka tema töökoha andmed koos aadressiga. 19.1.

§ 306

lg 4 kohaselt on kohtul õigus menetlusdokumendi kättetoimetamiseks nõuda menetlusosalise kontaktandmeid ka riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutavalt või volitatud töötlejalt, samuti isiku endiselt või praeguselt tööandjalt krediidiasutuselt, kindlustusseltsilt ja muult isikult või asutuselt. Välisriigi kodanikust kostja andmete teadasaamiseks on kohtul võimalik pöörduda näiteks välisriigi saatkonna poole. 4 2-24-12373 19.2. Iseenesest näeb tsiviilkohtumenetluse seadustik ette dokumentide kättetoimetamise ka elektrooniliste sidevahendite, sh e-posti aadressi abil. Selline võimalus ei ole siiski piiramatu. Eelkõige sätestab

§ 3111

eelduse, et elektrooniline kättetoimetamine toimub selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu (lg 1) ja kättetoimetamine võib toimuda muul viisil, sh e-posti teel üksnes lõigetes 4 ja 5 kirjeldatud tingimustel. Kuna siinsel juhul elab kostja välisriigis, tuleb menetlusdokumentide kättetoimetamisel arvestada EL määruses 2020/1784 sätestatuga. Menetlusdokumentide elektroonilist kättetoimetamist käsitleb artikkel 19, mis näeb ette, et dokumente võib kätte toimetada elektrooniliste vahendite abil, mida kasutatakse kohtu asukohaliikmesriigi õiguse alusel dokumentide riigisiseseks kättetoimetamiseks, tingimusel, et (

1. a)dokumentide saatmiseks ja kättesaamiseks kasutatakse kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenuseid määruse (EL) nr 910/2014 tähenduses, ning et adressaat on eelnevalt andnud sõnaselge nõusoleku kasutada kohtumenetluste käigus dokumentide kättetoimetamiseks elektroonilisi vahendeid, või (
2. b)adressaat on eelnevalt andnud kohtule või asutusele, kus menetlus toimub, või poolele, kes vastutab selles menetluses dokumentide kättetoimetamise eest, sõnaselge nõusoleku toimetada selle kohtumenetluse käigus dokumendid kätte e-posti teel konkreetsele e-posti aadressile ning adressaat kinnitab dokumendi kättesaamist kättesaamisteatisega, millele on märgitud kättesaamise kuupäev. Seega välistab määrus elektrooniliste vahendite abil kättetoimetamise, kui selleks ei ole adressaadi eelnevat sõnaselget nõusolekut. Ainuüksi e-posti aadressi olemasolu ei võimalda seega siinsel juhul menetlusdokumente kostjale nõuetekohaselt kätte toimetada ja vastav hageja etteheide ei ole asjakohane. 19.3. Asjakohane võib aga olla hageja viide sellele, et teada on kostja töökoht ja selle aadress. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ega EL määrus 2020/1784 ei kohusta menetlusdokumente kätte toimetama adressaadi elukohas. Menetlusdokumendid võib üle anda kohas, kus isik viibib. EL määruse 2020/1784 art 8 lg 1 kohaselt edastatakse kohtudokumendid reeglina edastavate ja vastuvõtvate asutuste vahel otse ja võimalikult kiiresti. Sama artikli lg 2 kohaselt tuleb edastatavale dokumendile lisada taotlus, mille koostamiseks on kasutatud määruse I lisa vormi A. Nimetatud vormi kohaselt ei ole selles adressaadi isikukoodi märkimine kohustuslik. Adressaadi kohta tuleb vormile märkida isiku nimi, tema sünniaeg kui see on teada ja tema aadress. Muude teadaolevate andmete märkimine on võimalik, kuid mitte kohustuslik. See, kas olemasolevate andmete alusel on võimalik dokumendid kätte toimetada, otsustab taotlust vastuvõttev asutus (artikkel 10). 19.4. EL määrus 2020/1784 artikkel 18 kohaselt võib kohtudokumente teises liikmesriigis viibivatele isikutele kätte toimetada ka otse postiteenust kasutades tähtkirjaga, mis antakse üle kättesaamisteatise või muu võrdväärse dokumendi vastu. Ka selline kättetoimetamise katse ei eelda adressaadi isikukoodi või sünniaja olemasolu, kuid juhul, kui dokumente ei anta üle saaja elukohas, eeldab see siiski isiklikku vastuvõtmist adressaadi poolt (vt ka EL määruse 2020/1784 preambula p 30). 19.5. Kolleegium möönab, et olukorras, kus kostjat identifitseerivad isikuandmed (eelkõige isikukood või sünniaeg) ei ole avalduse esitamise seisuga teada, saab siiski asjaolu, kas menetlusdokumendid saab lugeda õigele isikule kättetoimetatuks, selguda kostja vastuse saamisel selle vastuse sisust. Kui hageja kostjat hoolimata eeltoodust ei identifitseeri, jääb menetlusdokumentide kättetoimetamise risk lõppastmes hageja kanda. Kui kostja isiku tuvastamine ei õnnestu mõistliku tähtaja jooksul aga ka kohtul, tuleb juba menetlusse võetud hagi jätta

§ 423lg 1 p 7 alusel ikkagi läbi vaatamata.

20. Täiendavalt pöörab kohus tähelepanu sellele, et dokumentide kättetoimetamisel välisriigis tuleb arvestada EL määruse 2020/1784 artiklist 12 tulenevat adressaadi õigust dokumentide 5 2-24-12373 vastuvõtmisest keelduda. Eelkõige tuleb arvestada, et dokumendid tuleb kätte toimetada keeles, millest adressaat saab aru või adressaatliikmeriigi ametlikus keeles ning teavitada adressaati dokumentide vastuvõtmisest keeldumise õigusest.

§ 316

lg 7 kohaselt peab välisriigis kättetoimetatavad menetlusdokumendid tõlkima isik, kelle huvides on vaja menetlusdokument kätte toimetada ja kohus võib nõuda selleks tõlke esitamist või tõlkekulude katmist. Kui menetlusosaline seda ei tee, võib kohus jätta menetlusdokumendi kätte toimetamata.

1. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu järeldus, et kostja isikut ei ole võimalik kindlaks teha, ennatlik. Maakohtu määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta tuleb seetõttu tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb hagejal selgelt esile tuua, kas ta soovib esitada eeltõendamismenetluse avalduse kostja isikuandmete väljaselgitamiseks. Samuti tuleb maakohtul kaaluda võimalust toimetada menetlusdokumendid kostjale kätte EL määruse 2020/1784 artiklite 8 või 18 alusel.
2. Kuna määruskaebus rahuldatakse, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.

23.

150 lg 1 p 5 kohaselt tuleb tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale tagastada, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi. Hageja tasus määruskaebuse esitamisel riigilõivu 70 eurot, mis tuleb vastavalt taotlusele tagastada hageja arvelduskontole. (allkirjastatud digitaalselt) 6