Obsah (11)

§ 444§ 314§ 407§ 162§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Kohtujurist Getlin Elmik Otsuse tegemise aeg ja koht 02.04.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-147277 Tsiv

) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Nord Collect OÜ esitas 12.02.2025 Harju Maakohtule hagi X vastu võla nõudes. Nord Collect OÜ hagiavalduse kohaselt Monefit Estonia OÜ ja X sõlmisid interneti vahendusel 11.03.2021 kliendilepingu nr
2. Lepingu sõlmimisel võimaldas esialgne võlausaldaja võlgnikule taotleda laenu ja vajaduse korral täiendava laenuosa saamiseks võlgnikule lubatud krediidilimiidi piires. 11.03.2021 võlgnik taotles laenu 1500 eurot. Perioodil 11.03.2021 - 25.01.2022 (ülesütlemine) kostja ei tasunud ühtegi osamakset võlgnevuse katteks. Esialgne võlausaldaja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega, milles palus kostjal võlgnevus likvideerida. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud ja kostja jäi Monefit Estonia OÜ-le osaliselt võlgu kolm järjestikust osamakset vastavalt kostjale saadetud maksegraafikule 10.04.2021; 2 10.05.2021; 09.06.2021, mistõttu Monefit Estonia OÜ 25.01.2022 ütles poolte vahel sõlmitud lepingu üles lepingu punkti 16.3 alusel kostjaga sõlmitud laenulepingu ülesse. Kuna kostja meeldetuletustele ei reageerinud, siis esialgne võlausaldaja otsustas loovutada nõude Nord Collect OÜ-le.
3. Vastavalt 11.03.2021 tingimustele kostja võttis laenu põhisummaga 1500 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama igakuisete kohustuslike osamaksetega, mis tuli tasuda vastavalt kostjale saadetud tagasimakse maksegraafikule. Perioodil 11.03.2021 - 25.01.2022 (ülesütlemine) kostja ei tasunud ühtegi osamakset võlgnevuse katteks. Seega kostja võlgnevus hagejale seisuga 12.02.2025 tagastamata laenupõhiosa eest on 1500 eurot. Hageja Nord Collect OÜ palub kostjalt välja mõista alates 13.02.2025 (hagiavalduse esitamisest järgnevast päevas), kuni põhinõude summa 1500 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
4. Kohus võttis hagi menetlusse 14.02.2025 ning edastas kostjale kohtumääruse ja hagiavalduse

§ 314¹ lg 2 alusel ning luges dokumendid kättetoimetatuks kostjale 06.03.2025.

Kohus selgitas kostjale, et

§ 314

¹ lg 2 alusel kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Maksekäsu menetluses kostja esitas vastuväite, mis oli edastatud e-posti aadressile metsamustikad@gmail.com (seega on kostja toimiv e-posti aadress). 5. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli hiljemalt 20.03.2025 kaasa arvatud. Kostja ei ole tähtaegselt vastanud kuni otsuse tegemise ajani. 6. Kohus rahuldab

§ 407

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte.

§ 407

lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades õiguslikult põhjendatud. Kohus kontrollis nõude rahuldamise eeldusi – kas lepingu saab sõlmituks lugeda, kas tarbijakrediidileping oli nõutud vormis ja sisaldas kõiki nõutud andmeid, kas krediit oli tarbija kasutusse antud, kas krediidi kulukuse määr lepingus oli väljendatud õigesti ega ületanud maksimaalset määra. Hageja on esitanud hagiavalduse ümberarvestusega ja kõik võlgniku poolt tehtud maksed on arvestatud põhisumma katteks. Hageja ei nõua intressi ega lepingulist viivist. Kohtu hinnangul ei esine alust hagi rahuldamata jätmiseks. Menetluskulud 7.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 3 8.

§ 174

lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 9.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 139

lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 10. Hagejal on kandnud menetluskuluna riigilõivu 315 eurot, mis on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. 11.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 12. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 177

lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt) Kaie Almere kohtunik 4