) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa.
lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01.04 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.
lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01.04.
lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.
lg 6 kohaselt juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
lg 7 kohaselt juhul, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209.20 eurot, alates 01.04.2023 on baassummaks 249.78 eurot ning alates 01.04.2024 on baassummaks 272.76 eurot.
lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Vaidlust ei ole selles, et hagejate seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine 12-aastane poeg Z.S (dtl 13) ja ühine kümneaastane poeg C.O (dtl 14). Lapsed elavad kummagi vanemaga vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 13.09.2023 määrusele nr 2-22-3826 (dtl 230-242), s.o u 2/3 ajast emaga ja u 1/3 isaga. Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest ja tema tavalisest elulaadist, arvestades hageja kõiki eluvajadusi, sh tema kasvatamise kulutusi ja võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi. Nimetatu eesmärgiks tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et mõlema igakuised vajadused on ületavad
§-s 101 sätestatud valemi järgi arvutatavat miinimumelatist (vt nt dtl 224). II Hageja I väitel on tema igakuised vajadused ema juures järgmised (vt dtl 4-5): - eluasemekulud 389.00 eurot, - toidukulu 220.00 eurot, - tervishoiukulu 15.00 eurot, - transpordikulu 25.00 eurot, - hügieenikulu 25.00 eurot, - kulutused koolikohustuse täitmiseks 10.00 eurot, - kulutused riietele-jalatsitele 73.00 eurot, - muud vältimatud püsikulud (trenn) 86.00 eurot kuni 31.10.2023 ning alates 01.11.2023 32.00 eurot, - vabaajakulu (kino, teater, spaa) 20.00 eurot, - muud ebaregulaarsed kulud (klassiraha, koolitarbed, keemiline puhastus, matk, ekskursioon, disko jmt) 21.80 eurot. Kostja väitel on hageja I igakuised vajadused isa juures järgmised (vt dtl 248-249): - eluasemekulud 431.00 eurot, - toidukulu 127.00 eurot, - tervishoiukulu 5.00 eurot, - transpordikulu 37.00 eurot, - hügieenikulu 10.00 eurot, - kulutused koolikohustuse täitmiseks 5.00 eurot, - kulutused riietele-jalatsitele 19.00 eurot, sport, taastumine, ühistegevus 48.50 eurot, - meelelahutus 23.00 eurot, - muud kulud 44.00 eurot. Hageja II väitel on tema igakuised vajadused ema juures järgmised (vt dtl 4-5): - eluasemekulud 389.00 eurot, - toidukulu 220.00 eurot, - tervishoiukulu 15.00 eurot, - transpordikulu 25.00 eurot, - hügieenikulu 25.00 eurot, - kulutused koolikohustuse täitmiseks 45.00 eurot, - kulutused riietele-jalatsitele 73.00 eurot, - muud vältimatud püsikulud (trenn) 32.00 eurot kuni 31.10.2023, alates 01.11.2023 57.83 eurot, - vabaajakulu (kino, teater, spaa) 20.00 eurot, - muud ebaregulaarsed kulud (klassiraha, koolitarbed, keemiline puhastus, matk, ekskursioon, disko jmt) 21.80 eurot. Kostja väitel on hageja II igakuised vajadused isa juures järgmised (vt dtl 248-249): - eluasemekulud 431.00 eurot, - toidukulu 127.00 eurot, - tervishoiukulu 5.00 eurot, - transpordikulu 37.00 eurot, - hügieenikulu 10.00 eurot, - kulutused koolikohustuse täitmiseks 5.00 eurot, - kulutused riietele-jalatsitele 19.00 eurot, sport, taastumine, ühistegevus 48.50 eurot, - meelelahutus 23.00 eurot, - muud kulud 44.00 eurot. Eelnenust tulenevalt on hagejate tavaline elulaad kõrgem kui
§-s 101 sätestatud miinimummäär. Mõlemad vanemad on võimelised panustama ja panustavad laste ülalpidamisse võrreldavas määras. III Järgnevalt annab kohus hinnangu, kas põhjendatud on kostjalt täiendava elatise väljamõistmine olukorras, kus lapsed on u 2/3 ajast emaga ja u 1/3 ajast isaga ning sel ajal peavad vanemad vahetult lapsi üleval. Asjaolu, et mõlemad vanemad kannavad lastega seoses igakuiseid eluasemekulusid, on tavapärane. Kulude keskmine määr ei sõltu sellest, mitu päeva täpselt lapsed kammagi vanemaga koos on, sest laste tarbitava elektrienergia maht ja vee kogus on nii väikese osakaaluga. Seetõttu puudub vajadus korrektuuri tegemiseks. Seega loeb kohus tõendatuks (vt nt dtl 19-27), et kumbki vanem peab lapsi eluaseme osas vahetult üleval ja täiendavalt elatist tasuda ei tule. Asjaolu, et mõlemad vanemad kannavad lastega seoses igakuiseid hügieenikulusid (vt nt dtl 5566, dtl 169-170) on tavapärane ning kulude keskmine määr ei sõltu suuresti sellest, mitu päeva täpselt lapsed kummagi vanemaga koos on. Vaidlust ei ole, et juuksuriteenuse eest tasub vaid ema (vt nt dtl 249). Üldteadaolevalt maksab teismelise poisi juukselõikus u 24.00 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista kummagi hageja osas hügieenikulusid 12.00 eurot kuus. Vaidlust ei ole selles, et vanemate majanduslik võimekus lubab laste riietele-jalatsitele kulutada ligi saja euro ulatuses kuus (emal 73.00 eurot kuus ja isal 19.00 eurot kuus.) Vanemad on nimetatu osas esitanud ka tõendeid (vdt nt dtl 41-55, dtl 139-142, dtl 160-168, dtl 171). Seega tuleb kostjal täiendavalt tasuda kummagi hageja osas riiete-jalatsite kuluna 27.00 eurot kuus. Vaidlust ei ole selles, et ema kannab peamise osa laste hariduskulust (9/10, s.o 45.00 eurot, vt nt dtl 70-71, dtl 77-79, dtl 172-173). Samas on usutav, et isal tekib ajal, mil lapsed on temaga samuti minimaalses määras (1/10, 5.00 eurot) kulusid koolikohustuse täitmisega seoses. Seega tuleb kostjalt välja mõista kummagi hageja osas hariduskulu kuluna 20.00 eurot kuus. Vaidlust ei ole selles, et mõlemad vanemad kannava vahetult laste transpordikulu (vt nt dtl 6768). Kulu suurus tuleneb vanemate elukohtadest ning laste igapäevastest tegevustest, sh treeningutest. Kuna isa transpordikulu on u 1/3 võrra ema osast suurem (vrdl: 37.00 eurot vs 25.00 eurot), siis puudub vajadus transpordikulu osas täiendava elatise väljamõistmiseks. Arvestades asjaolu, et pooled on esile toonud laste igapäevase keskmise toidukulu suuruseks 10.00-12.00 eurot, mis vastab laste viibimisele kummagi vanema juures (220.00 eurot u 20 päeva eest emaga, ja 127.00 eurot u 10 päeva eest isaga), siis tuleb lugeda tõendatuks (dtl 29-40, dtl 69), et kumbki vanem peab lapsi toidukulu osas vahetult üleval ajal, mil lapsed vanemaga on. Kuna ema peab lapsi kümne päeva võrra rohkem üleval, siis tuleb kostjal hüvitada kummalegi hagejale 55.00 eurot kuus toidukulu, s.o ½ kümnest päevast. Vaidlust ei ole selles, et siiani on hagejate treeningu- jt huvialade kulusid kandnud ema (vt nt dtl 73-76, dtl 84-87, dtl 175-178) Isa on enda 30.01.2024 vastuses teinud emale ettepaneku jagada need kulud pooleks (vt dtl 197). Isa on ka varasemalt tasunud treeningute eest (vt dtl 83). Kohus ei nõustu kostjaga selles, et tema on valmis tasuda ½ osas vaid eelnevalt kokkulepitud huvialade kulusid. Kohtule teadaolevalt on vanematel ühine hooldusõigus, mistõttu tulebki eeldada, et laste huvialad on ühiselt valitud. Usutav ei ole, et isa ei ole nendest teadlik, sest lapsed on u 1/3 ajast isaga, kes on vajadusel taganud ka laste transpordi. Ema on esitatud laste huvialade kohta tõendeid. Kohus tuleb kostjal hüvitada ½ kummagi hageja treeningu- ja huvialade kuludest, s.o hagejale I kuni 31.10.2023 43.00 eurot (86.00 eurot : 2) ja alates 01.11.2023 16.00 eurot (32.00 eurot : 2) ning hagejale II kuni 31.10.2023 16.00 eurot (32.00 eurot : 2) ja alates 01.11.2023 28.92 eurot (57.83 eurot : 2). Muud püsikulud, sh ühistegevused, vabaaeg meelelahutus jmt on suuremas osas toreduslikud kulud, mille suurus kujuneb välja vanemate majanduslikust võimekusest ja peretraditsioonidest. Seega loeb kohus tõendatuks (vt nt dtl 82, dtl 143-144, dtl 179-192, dtl 286-290), et kumbki vanem peab lapsi vaba aja, meelelahutuse jmt osas vahetult üleval ja täiendavalt elatist tasuda ei tule. Muud ebaregulaarsed kulud, sh klassiraha, koolitarbed, matk, ekskursioon jmt tuleb lugeda tavapärase koolikulu alla. Seega peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt lisaks hagejate vahetule ülalpidamisel välja täiendav elatis hagejale I 114.00 eurot kuus, millele lisandub treeningu- ja huvialade kulu ning hagejale II 114.00 eurot kuus, millele lisandub treeningu- ja huvialade kulu. IV Esitatud seisukohtadest ei nähtu vanemate majanduslik võimetus lapsi üleval pidada või neile täiendavalt elatist tasuda. Seega ei annakohus hinnangut vanemate majanduslikule võimekusele. V
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Selle, nn elatiskahju ulatuse tuvastamisel, tuleb lähtuda kohtu poolt kindlaksmääratud elatise suurusest ja selle järgi hinnata, kas ja kui suures ulatuses on kostja jätnud elatiskohustuse täitmata elatise tagasiulatuvalt nõutava perioodi eest. Hageja palub elatise välja mõista alates 01.11.2022, s.o aasta enne hagiavalduse kohtule esitamist. Kuigi kostja on seisukohal, et hagejad ei ole tema poole elatise nõudega enne kohtumenetlust pöördunud. Ei ole kostja väitnud, et ta oleks vaidlusalusel ajal lastele täiendavalt elatist tasunud või elatise väljamõistmine tagasiulatuva ajavahemiku eest asetaks kostja äärmiseks raskesse olukorda. Eelnevast tulenevalt mõistab kohust kostjalt hagejate kasuks elatise alates 01.11.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.