← Eesti

2-24-141939/8

Obsah (10)§ 402§ 1§ 164§ 4062§ 94§ 406§ 408§ 4034§ 403§ 416

act OÜ väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 4452,48 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: B2 Impact OÜ, registrikood 11542046 Hageja esindaja: Anzhela Ternikova hagi K. T. vastu võlgnevuse Ko

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid ESTO AS ja kostja 15.03.2023 krediidilepingu nr XXX. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et ESTO AS, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepingutega. 10.

§ 164

lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hageja märkis 10.01.2025 menetlusdokumendis, et kostjat on krediidiandja nõude loovutusest teavitatud 02.09.2024 kirjalikult, kostja e-posti aadressile XXX (dtl 96). Hageja on esitanud nõudeloovutamise teate hagi lisana nr 6 (dtl 71). Kohtu hinnangul on nõuded kehtivalt loovutatud ja kostjat on sellest nõuetekohaselt teavitatud. Järelikult oli kostja teadlik uuest võlausaldajast. 11. Võlaõigusseaduse (

) § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

§ 4062

lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

§ 94lg-s 1 sätestatud suuruses.

Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping tervikuna tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise. Eelnevast tulenevalt peab krediidiandja tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile tooma, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib.

§ 406lg 6 alusel 13.

oktoobril 2010 kehtestatud rahandusministri määruse nr 51 „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ lisas on välja toodud valem, mille järgi tuleb krediidi kulukuse määra arvutada. Krediidi kulukuse määra kontrollimisel tuleb arvesse võtta kõik tasud, mida tarbija peab krediidi kasutamise eest krediidiandjale tasuma. Samuti peab krediidiandja olema teinud krediidi kulukuse määra tarbijale teatavaks. Selle kohustuse täitmata jätmisel loetakse

§ 408

lg 4 järgi intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.“ ESTO AS ja kostja vahel 15.03.2023 sõlmitud krediidilepingu nr XXX puhul on krediidi kulukuse määraks 45,09% (dtl 43). Hageja märgib, et krediidi kulukuse määr on arvutatud rahandusministri 13.10.2010 määruse nr 51 „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ lisas esitatud lihtsustatud valemi alusel (dtl 27). Lepingu p 3 alusel (dtl 44) on krediidi kulukuse määr arvutatud eeldusel, et intressimäär on 37,8% aastas (esialgne (maksimaalne) intressimäär) ja püsib muutumatuna kogu laenutähtaja jooksul, väljavõtu tasu on 0 EUR ning kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ning täies ulatuses ja tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega. Kui nimetatud eeldused muutuvad vastavuses Krediidilepingus sätestatuga, siis muutub ka krediidi kulukuse määr. Krediidi andmise ajal 3

(7)2-24-141939 kehtinud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr oli 15,31% ning selle kolmekordne suurus oli seega 45,93%. Seega on lepingujärgne krediidikulukuse määr väiksem kui krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukus määr. Seega on leping nimetatud osas kehtiv. 12. Vastavalt

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

  1. a)tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
  2. b)tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4). Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) juhendi „Suunised laenude väljastamise ja jälgimise kohta“ (mille kohaldamise on Finantsinspektsioon otsustanud 22.03.2021.a otsusega) punkti 85 f järgi tuleb arvestada tarbija regulaarsete kuludega, st mitte nt ainult eluasemekuludega;
  3. c)tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
  4. d)tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);
  5. e)krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (

§ 403⁴ lg 4 teine lause).

See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muudetõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (

§ 403⁴ lg 3).

Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Riigikohus on 24.11.2023 lahendis märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja pidi seega nõude alusena tõendama vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (TsMS § 232 lg 1,

§ 403⁴ lg 13). 4

(7)2-24-141939 Hageja on esitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas selgitused hagi p-s 5 – 7 (dtl 23 – 25) ja 10.01.2025 esitatud menetlusdokumendis (dtl 90 – 94). Hageja selgitab, et krediidivõimelisuse hindamisel on krediidiandja analüüsinud võlgniku regulaarset sissetulekut ning finantskohustusi võlgniku esitatud andmete põhjal (sissetulek, finantskohutused jms). Krediiditaotluse täitmisel on võlgnik oma sissetulekuks märkinud 1400 eurot, millest on krediidiotsuse tegemisel lähtutud. Lisaks on võlgniku osas tehtud EMTA väljavõte, mille kohaselt oli võlgniku 4 kuu keskmine sissetulek 1611,22 eurot. Pensionikeskuse päring tuvastas kostja minimaalse netosissetuleku 835,47 eurot, kuid maksimaalse 1670,94 eurot. Krediidiotsuse tegemisel on arvesse võetud infot võlgniku finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta: finantskohustused on võlgnik märkinud 380 eurot ja majapidamiskulud 500 eurot. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kostjal ei olnud kehtivaid ega kehtetuid maksehäireid. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et võlgnik on krediidivõimeline. Võlgnik märkis, et ta on erasektori töötaja. Hageja selgitab, et antud juhul oli piisav kostja esitatud andmed ning krediidiandja ei pidanud vajalikuks küsida täiendavalt kostja pangakonto väljavõtet. Hageja ei ole esitanud tõendina kostja taotlust laenu saamiseks, seega ei saa kohus kontrollida milliseid andmeid kostja taotlusesse märkis. Hageja esitab oma väidete tõendamiseks kuvatõmmise andmete analüüsi kohta (dtl 24, 92), mis peaks näitama kostja palka, maksehäireid, sissetulekuid, majapidamiskulusid ja EMTAst kogutud andmete analüüsi. Hageja esitas väidetavalt creditinfo.ee ja taust.ee tehtud registripäringute kuvatõmmised (dtl 25). Kuvatõmmistest ei nähtu, kelle kohta ja millal päringud tehtud on. Kohus on seega seisukohal, et täielikult on tõendamata, mis andmeid kostjalt laenu taotlemisel küsiti, mis andmed kostja esitas, mis päringuid algne krediidiandja registritesse tegi ning mis vastuseks sai. Kohtu hinnangul on vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmine täies ulatuses tõendamata. KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti (st tõendist nähtub, mis ajal ja kelle kohta tehtud toimingut see tõendab ning mis oli toimingu tulemus), sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.

§ 4034

lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohtu hinnangul ei piisa ainult otsustusmootori analüüsitulemuste analüüsist, hindamaks kostja krediidivõimelisust. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.

§ 403

4 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (

§ 4034 lg 2 koosmõjus KAVS § 49 lg 1 pdega 1-7).

Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja finantskohustuste suurust. Krediidiandja ei ole hinnanud kostja kohustusi piisava põhjalikkusega. Kohtule ei nähtu, et krediidiandja oleks kostjalt 5

(7)2-24-141939 täiendavalt kohustuste ja muude andmete kohta teavet küsinud. Seega pole võimalik järeldada, et isiku varaline seisund ja krediidivõime oleks kindlaks tehtud. Eelnimetatu ei sõltu igakuise tagasimakse suurusest ega isiku sissetuleku suurusest. Ka suurema sissetulekuga isiku jaoks võib väiksem kuumakse olla isiku maksevõimet ületav, kui isikul on kõik muud kohustused kokku igakuiselt suuremad kui tema sissetulek. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus

§ 403

4 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

§ 4034

lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 4034

lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Kohtu hinnangul on algne krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust. 13. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on

§ 403

4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus on palunud hagejal 08.01.2025 määrusega esitada

§ 4034

lg-s 7 sätestatud sissenõutavaks muutunud nõude terviklik arvestus juhuks, kui kohus asub menetluses seisukohale, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtule ei ole teada, et hageja oleks tagasimaksed uuesti määranud. Eeltoodust tulenevalt tuli hagejal esitada kohtule

§ 4034

lg-s 7 sätestatud ümberarvestus juhuks, kui kohus jõuab järeldusele, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Riigikohus on 221-13098 lahendi p-s 24 selgitanud, et krediidiandja/hageja peab kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud.

§ 416

lg 1 esimene lause sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Tagasimaksete uuesti määramise järgselt tuleb hagejal hinnata, kas kostja oleks olnud üles ütlemise ajal võlgnevuses kolme järjestikuse tagasimaksega. Hageja sellekohast selgitust ega arvutusi esitanud ei ole, mistõttu ei saa kohus ka teha järeldust, et üles ütlemine oleks olnud kehtiv. Kuna hageja ümberarvestust esitanud ei ole ning on samas välja toonud, et kostja osaliselt makseid tegi (kokku 260,14 eurot, dtl 29), ei ole kohtul võimalik tuvastada, et kostja oli viivituses vähemalt kolme järjestikuse maksega ehk et erakorralise ülesütlemise materiaalsed eeldused olnuks täidetud. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et krediidiandja määras laenu tagasimaksed tulenevalt vastutustundliku laenuandmise põhimõtte rikkumisest uuesti ning tegi need kostjale teatavaks. Kohtu hinnangul ei ole eelnevast tulenevalt hageja nõue selge ning tuleb jätta rahuldamata. Põhivõlgnevuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb rahuldamata jätta ka 6

(7)2-24-141939 kõrvalnõuded. Ilma laenuandja ümberarvutatud ning kostjale teatavaks tehtud maksegraafikuta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Seda ei ole hageja teinud ka kohtunõudele vastates. Põhivõla sissenõudmiseks peab krediidiandja määrama

§ 403

⁴ lg 7 kohaselt uuesti tagasimaksed ja tegema need kostjale teatavaks ning kasutama vastavalt uuele maksegraafikule kohaseid õiguskaitsevahendeid. Tallinna Ringkonnakohus on oma 12.07.2023 määruses nr 2-22-147995 samuti asunud seisukohale, et nõude aluseks olevate asjaolude (sh ümberarvestuse järgsete maksete sissenõutavaks muutumise) esile toomine on hagi vähemalt osalise rahuldamise eelduseks. Kokkuvõtlikult asub kohus seisukohale, et hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud kõiki asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, mis võimaldaksid hagi kasvõi osaliselt rahuldada. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi kogu ulatuses rahuldamata. Menetluskulud

  1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
  2. Kostjat ei ole menetluses esindanud lepinguline esindaja ning kostja ei ole kohtule menetlusdokumente esitanud, mille põhjal tuvastab kohus kostjale hüvitatavate menetluskulude puudumise. Kohtuotsuse kättetoimetamine kostjale
  3. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.