) § 396 lg-st 1, mis 3
lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 11.
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagist tulenevalt sõlmisid ESTO AS ja kostja 16.12.2021 tähtajatu krediidiliini lepingu nr 9876683296 krediidilimiidiga 3700 eurot ja 06.06.2023 tähtajatu krediidiliini lepingu nr 9876683296 Lisa nr 1 krediidilimiidiga 3700 eurot. Kostja on lepingud allkirjastanud digitaalselt (dtl 61, 74). Hagiavalduse kohaselt tehti kostjale lepingute alusel väljamakseid ajavahemikul 16.12.2021 – 05.07.2023 kokku summas 4159,00 eurot, millest on maha arvestatud väljavõttetasu 19 eurot (dtl 53). Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 1247,55 eurot, millest on arvestatud põhiosa 427,54 eurot, intressi katteks 725,17 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 79,59 eurot, kaardimakse tehingutasu katteks 0,24 eurot, krediidiskooringu tasu katteks 15 eurot (dtl 101 – 102). Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et ESTO AS, kes on tegutsenud oma majandusja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepingutega. 12.
lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hagiavalduse p 2.20 kohaselt ning kostjale edastatud nõude loovutamise teatisest nähtuvalt (hagi lisas nr 12; dtl 108) on ESTO AS loovutanud lepingust nr 9876683296 kostja vastase nõude 11.03.2024 OK Incure OÜ-le (nüüd B2 Impact OÜ). Nõuete loovutamisest on kostjat teavitatud eposti teel. Kohtu hinnangul on nõuded kehtivalt loovutatud ja kostjat on sellest nõuetekohaselt teavitatud. Järelikult oli kostja teadlik uuest võlausaldajast. 13. Võlaõigusseaduse (
) § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi
Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping tervikuna tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise. Eelnevast tulenevalt peab krediidiandja tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile tooma, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole 4
oktoobril 2010 kehtestatud rahandusministri määruse nr 51 „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ lisas on välja toodud valem, mille järgi tuleb krediidi kulukuse määra arvutada. Krediidi kulukuse määra kontrollimisel tuleb arvesse võtta kõik tasud, mida tarbija peab krediidi kasutamise eest krediidiandjale tasuma. Samuti peab krediidiandja olema teinud krediidi kulukuse määra tarbijale teatavaks. Selle kohustuse täitmata jätmisel loetakse
lg 4 järgi intressimääraks
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.“ 13.1 ESTO AS ja kostja 16.12.2021 tähtajatu krediidiliini lepingu nr 9876683296 puhul on krediidi kulukuse määraks 53,85% (dtl 69). Krediidi kulukuse määr lepingu tingimustest (dtl 70) tulenevalt on arvutatud eeldusel, et intressimäär on 37,50% aastas, väljavõtu tasu on 118,20 eurot ning kogu krediidilimiit tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega. Hagi kohaselt on krediidi kulukuse määr on seega arvutatud eeldusega, et 3700 euro laenamisel 12 kuuks, maksimaalse intressimääraga 37,5% aastas, krediidi kogukuluga 8355,75 eurot, võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses (dtl 52). Krediidi andmise ajal kehtinud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr oli 18,68% ning selle kolmekordne suurus oli seega 56,04%. Seega on lepingujärgne krediidikulukuse määr väiksem kui krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukus määr. Seega on leping nimetatud osas kehtiv. 13.2 ESTO AS ja kostja 06.06.2023 tähtajatu krediidiliini lepingu nr 9876683296 Lisa nr 1 puhul on krediidi kulukuse määraks 44,67% (dtl 83). Krediidi kulukuse määra lepingu tingimustest (dtl 84) tulenevalt on arvutatud eeldusel, et intressimäär on 37,50% aastas (esialgne (maksimaalne) intressimäär) ja püsib muutumatuna kogu laenutähtaja jooksul, väljavõtu tasu on 0 eurot, Lisa sõlmimise tasu on 0 eurot ning kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ning täies ulatuses ja tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega. Kui nimetatud eeldused muutuvad vastavuses Krediidilepingus sätestatuga, siis muutub ka krediidi kulukuse määr. Krediidi andmise ajal kehtinud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr oli 15,31% ning selle kolmekordne suurus oli seega 45,93%. Seega on lepingujärgne krediidikulukuse määr väiksem kui krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukus määr. Seega on leping nimetatud osas kehtiv. 14. Vastavalt
lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on esitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas selgitused hagi p-s 3.5 (dtl 56 - 58) ja 15.11.2024 esitatud puuduste kõrvaldamises (dtl 148 – 151). Kuna hagis esitatud selgitustest ei ole võimalik aru saada millise lepingu osas hageja andmed esitanud on, lähtub kohus vastutustundliku laenamise põhimõtte hindamisel hageja 15.11.2024 esitatud selgitustest, kuid hindab asjaolusid hagile lisatud tõendites. Hageja esitab hagi lisana nr 16 kostja konto väljavõtte analüüsi perioodi 01.02.2022 - 28.06.2022 osas (dtl 114 – 133). Hageja nõue põhineb ESTO AS ja kostja vahel 16.12.2021 sõlmitud tähtajatu krediidiliini lepingul nr 9876683296 ja 06.06.2023 sõlmitud tähtajatu krediidiliini lepingul nr 9876683296 Lisa nr 1. Seega ei tõenda hagile lisatud lisa 16 asjaolu, et krediidiandja oleks enne nimetatud lepingute sõlmimist hinnanud kostja konto väljavõtte alusel kostja krediidi võimekust. Hagile lisatud lisas 17 (dtl 134 – 137) selgitab krediidiandja, et krediidiandja analüüsis kliendi krediidivõimelisust kliendiga seotud näitajate alusel: regulaarsed sissetulekud 800 eurot, väljaminekud 0 eurot (krediidiandja kohaldas oma min kohustuste määra 100 eurot), majapidamiskulud 150 eurot. Lisaks on 28.06.2022 väljamakse puhul võlgniku osas tehtud pangakonto väljavõte ja selle andmete analüüs. 5
4 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
4 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohtu hinnangul ei piisa ainult otsustusmootori analüüsitulemuste analüüsist, hindamaks kostja krediidivõimelisust. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.
lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (
lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne lepingute sõlmimist kindlaks laenusaaja finantskohustuste suurust. Krediidiandja ei ole hinnanud kostja kohustusi piisava põhjalikkusega. Enne lepingute sõlmimist kostja kontoväljavõtet analüüsides või kostjalt täiendavate andmete küsimisel, oleks krediidiandja saanud hinnata kostja krediidivõimelisust. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud enne lepingute sõlmimist vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus
lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll
4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on
lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. 15. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on
lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Riigikohus on 2-21-13098 lahendi p-s 24 selgitanud, et krediidiandja/hageja peab kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte 6
lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. 15.1 Hageja esitas 15.11.2024 nõuete ümberarvestuse (alternatiivnõude) juhuks kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl 151). Hageja märgib, et hageja põhinõue kostja vastu on
4 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 2911,45 eurot (väljastatud krediit 4159 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed summas 1247,55 eurot). Eelpool märgitud põhinõudele lisandub sissenõudmiskulud 35 eurot, intress seadusjärgses määras summas 39,72 eurot ja viivis põhivõlalt 2911,45 eurolt
lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas alates lepingu ülesütlemisest 15.02.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 10.10.2024 summas 235,62 eurot. Lähtudes krediidikulukuse määra arvestusest, siis lepingu kohaselt makstakse krediit tagasi 12 võrdse tagasimaksena. 15.2 Hageja on 15.11.2024 esitatud menetlusdokumendis selgitanud, et viimane krediidisumma väljamakse teostati 05.07.2023 summas 130 eurot. Krediidi kulukuse määra arvestusest tulenevalt oleks alanud tagasimaksmise periood igakuiste võrdsete maksetega (see oleks 346,58 eurot) viimase krediidisumma väljamaksele järgnenud kuul, st august 2023, ning viimane tähtaeg krediiti tagastamiseks oleks sel juhul 12 kuud hiljem st. juuli 2024. Kostja viimane tagasimakse pärast krediidi kasutusele võtmist oli 18.10.2023 ning selleks ajaks tagastas kostja 823,42 eurot ehk augustikuu 2023, septembrikuu 2023 osamakse ja osaliselt oktoobrikuu 2023 osamakse. Seega enne lepingu ülesütlemist, so 14.02.2024 oli kostja viivituses enam kui kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (osaliselt oktoober 2023 tagasimaksega ning täielikult november 2023, detsember 2023 ja jaanuar 2024 tagasimaksega), mistõttu eeldused lepingu ülesütlemiseks on täidetud. Krediidiandja ütles 14.02.2024 ülesütlemisavaldusega lepingu
ja teenusetingimuste punkti VII alapunkti 4.2 alusel üles, edastades sellekohase teatise kostja e-mailile XXX (dtl 106), ning nõudis kostjalt lepingu raames sissenõutavaks muutunud summade tasumist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et ta ei ole ülesütlemise hoiatusi või teateid kätte saanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et laenulepingute ülesütlemise eeldused olid täidetud, mistõttu olid lepingud ülesütlemisega lõppenud ning hageja nõue on
16. Vastavalt
Kohustuse kohane täitmine on ühtlasi võlausaldaja nõudeõiguse ning sellega ka kogu võlasuhte lõppemise alus. Kuivõrd kostja ei ole laenu tagasimakseid tasunud, on tegemist kohustuse rikkumisega
mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse
sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks (sh nõuda kohustuse täitmist, nõuda viivist,
16.12.2021 tähtajatu krediidiliini lepingu nr 9876683296 ja 06.06.2023 tähtajatu krediidiliini lepingu nr 9876683296 Lisa nr 1 sai kostja kasutada krediiti krediidilimiidiga 3700 eurot. Hagiavalduse kohaselt tehti kostjale lepingute alusel 7
4 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem
§-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.“ Hageja nõuab kostjalt intressi väljamõistmist põhinõudelt 2911,45 eurolt perioodi 19.10.2023 kuni 14.02.2024 (s.o kuni lepingu ülesütlemiseni)
Perioodil 19.10.2023 kuni 31.12.2023 oli
lg 1 alusel intressimääraks 4% aastas ning perioodil 01.01.2024 kuni 14.02.2024 oli
Kohus rahuldab hageja intressi nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi
18.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus nõuda viivist sissenõutavaks muutunud summalt. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist, kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvutada
Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõlalt 2911,45 eurolt
lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras alates lepingu ülesütlemisest 15.02.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 10.10.2024 summas 235,62 eurot. Perioodil 15.02.2024 kuni 30.06.2024 on viivisemäär
lg 1 teise lause kohaselt 12,5% aastas ja perioodil 01.07.2024 kuni 10.10.2024 12,25% aastas. Seega rahuldab kohus hageja viivise nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuselt 2911,45 eurolt viivise
lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates lepingu ülesütlemisest s.o 15.02.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni s.o 10.10.2024 summas 235,62 eurot. 19. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude 35 euro tasumist lepingu hinnakirja ja
² lg 2 p 3 alusel.
113² lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral „ muid tasusid“ tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (
⁴ lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt Tartu Ringkonnakohtu lahendid 17.06.2022, 2-21-125271, p 9; 29.05.2020, 2-18-12417 p 11; Tallinna Ringkonnakohtu lahend 05.02.2020, 2-18-134930, p 10). Hageja märgib hagi p-s 3.4 (dtl 56), et hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 08.03.2024 (25 eurot), 21.03.2024 (5 eurot), 14.05.2024 (5 eurot), millega seoses on hageja kandnud kulusid. Need kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud - olles makseviivituses. Hageja on esitanud nõudekirjad kohtule hagi lisadena nr 13 - 15 (dtl 111 – 113). Seega peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 35 eurot (25+5+5).
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.