KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. märts 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-6246 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlus

§ 331

järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud 15 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Narva Linnakohtu 19.11.2003 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 11 kuud 12 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.06.2008 ja lõpeb 16.05.

1. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist tekkis 22.01.
3. Viru Maakohtu 29.01.2013 määrusega jäeti E.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu põhjendused olid järgmised. 2.1 Maakohus võttis arvesse, et süüdimõistetu on neli korda kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Varasemalt on isikut karistatud varavastaste kuritegude (vargused, asja omavoliline kasutamine) ja esimese astme isikuvastase kuriteo (tapmine eriti piinaval ja julmal viisil) eest. Käesoleval ajal kannab ta liitkaristust vanglas narkootiliste ainete omamise ja raskendavatel asjaoludel toime pandud tapmise eest. Eeltoodust järeldas kohus, et mõistetud karistused ei ole E.L-i puhul täitnud oma eesmärki ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkaks ta elama õiguskuulekalt. Kinnipeetava iseloomustusest on näha, et E.L-i on vangistuse jooksul 22-l korral distsiplinaarkorras karistatud, viimane kord 22.10.
4. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. 2.2 Arvestades E.L-i poolt toime pandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid ning korduvaid karistusi, ei ole kohtu arvates kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtu hinnangul oleks kergemeelne arvata, et varem neljal korral karistatud isik, kes on juba kolmel korral vanglakaristust kandnud, alustaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut seaduskuulekat elu. E.L , olles karistatud raske isikuvastase kuriteo eest pikaajalise vangistusega, jätkas karistust kandes kuritegude toimepanemist, omandades narkootikume. Maakohtu hinnangul eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 2.3 Kuigi E.L-i käitumine on vangistuse jooksul liikunud paremuse poole, st kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, ta on hõivatud tööga, osalenud sotsiaalprogrammides ja riigikeele kursustel, ei tekkinud maakohtul veel veendumust, et positiivsed muutused oleks juurdunud. Karistusaja lõpuni on veel üle 1 aasta 4 kuu, mis on väga pikk aeg. Käesoleval ajal on E.L-i ennetähtaegne vabastamine kohtu hinnangul veel ennatlik. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maakohus leidis, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoht ja lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud raske kuriteo asjaolusid. Kohus arvestas ka seda, et E.L kuritarvitas vabaduses alkoholi ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Riski suurendab ka see, et alates 2002 kuni 2010 oli E.L vangistuses aktiivne korrarikkuja, mis näitab, et tema käitumine võib olla ettearvamatu isegi range režiimi tingimustes. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
5. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada E.L vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 Kaitsja hinnangul ei nähtu määrusest, millist ohtlikkust kujutavad endast E.L-i kuriteod (vargus, asja omavoliline kasutamine ja narkootiliste ainete tarvitamine) ja miks need välistavad tema ennetähtaegse vabastamise. Tõepoolest on E.L karistatud tapmise eest 12-aastase vangistusega, kuid käesolevaks ajaks on ta ära kandnud 11 aastat. Karistusaja lõpuni on jäänud vähem kui 18 kuud. Seejuures leiab kaitsja, et Harju Maakohtu 04.06.2008 otsuses oli karistuse kandmise algus määratud ebaõigesti, millest tulenevalt lükkus E.L-i ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabanemise võimaluse avanemine edasi peaaegu 3 aasta võrra. 3.2 Kaitsja leiab, et maakohtu järeldusest, mille kohaselt oleks kergemeelne arvata, et varem neljal korral karistatud isik, kes on juba kolmel korral vanglakaristust kandnud, alustab nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut seaduskuulekat elu, tuleneb, et sellistel isikutel ei olegi võimalust ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabaneda. See on aga kaitsja hinnangul vastuolus

§ 76lg-ga 3.

Kaitsja leiab, et E.L-i uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada just kriminaalhoolduse käigus käitumiskontrolli ja lisakohustuste 2 nõuete täitmise kohustusega; seda enam, et varem ei ole E.L olnud allutatud kriminaalhooldusele. 3.3 Kaitsja märgib, et alates 22.10.2010 ei ole E.L-il distsiplinaarkaristusi.

1. aastal on ta läbinud sotsiaalprogrammid ja individuaalses täitmiskavas olevad kohustused. Karistuse kandmise ajal oli ta hõivatud vangla tootmistöödel. Alates 03.12.2012 on ta ümber paigutatud avavanglasse. Seejuures on vangla käskkirjas osutatud, et kinnipeetavat iseloomustavatest materjalidest nähtub, et tema suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õigusrikkumisi. Maakohus ei ole otsuse tegemisel nõuetekohaselt arvestanud, et E.L-i käitumine viimaste aastate jooksul on olnud seaduskuulekas. Arvestades kõiki eelnimetatud asjaolusid oleks otstarbekas ja mõistlik anda E.L-ile võimalus näidata, et ta suudab elada vabaduses seaduskuulekalt. Karistuse tähtajast, s.o 12 aastat 4 kuud ja 15 päeva, on E.L ära kandnud 11 aastat. See on kaitsja arvates piisavalt pikk aeg selleks, et rahuldada ühiskonna õiglustunnet. 3.4 Kaitsja hinnangul ei ole õige tugineda sellele, et kuna umbes 12 aastat tagasi E.L tarbis alkoholi, siis see asjaolu suurendab käesoleval ajal uue kuriteo toimepanemise riski. Ei ole tuvastatud, et E.L oli alkoholisõltlane. Samuti ei ole informatsiooni, mis annaks alust arvata, et vabaduses viibides jätkaks ta alkoholi kuritarvitamist.
2. Tartu Ringkonnakohtu 22.02.2013 määrusega määrati süüdimõistetu E.L-i kaitsja määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile ja süüdimõistetule anti määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 01.03.
3. Määratud ajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole E.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud

§ 76lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. 7. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks vastata kaitsja märkusele, mille kohaselt oli E.L-i karistuse kandmise aja algus Harju Maakohtu 04.06.2008 kohtuotsuses ebaõigesti märgitud, millega lükkus E.L-i võimalus tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks oluliselt edasi. Kohtud on varasemas praktikas põhjendatult leidnud, et

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel on üheks liidetavaks eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistus ja see arvutatakse liitkaristuse kandmise aja alguse seisuga, mistõttu ei saa ärakandmata karistuse kuupäev ja seega ka liitkaristuse kandmise alguskuupäev olla võrdne eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja algusega. Vastasel juhul leiaks aset varasema kohtuotsuse alusel ärakantud karistusaja teistkordne mahaarvamine, mis aga ei ole põhjendatud.

§ 65

lg 2 alusel moodustatud liitkaristuse kandmise algusaeg on ühtlasi aluseks ka vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise aja 3 arvestamisel. Eeltoodust tuleneb, et vangla, arvestades E.L-i tingimisi ennetähtaegse vabanemise tähtaegu alates 04.06.2008, on toiminud kooskõlas seadusega. 8. Ringkonnakohus, hinnanud

§ 76

lg-s 3 sätestatud asjaolusid nende kogumis, leiab, et E.L-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Eelkõige välistab kohtu hinnangul E.L-i ennetähtaegse vangistusest vabastamise tema varasem elukäik. Maakohus on põhjendatult arvesse võtnud, et E.L-i on kokku neljal korral kriminaalkorras karistatud, reaalses vangistuses viibib ta teist korda. Väär on kaitsja kaebuses esitatud väide, et E.L ei ole varasemalt kriminaalhooldusel viibinud. Nii nähtub karistusregistri õiendist, et esimesel korral karistati E.L-i tingimisi vangistusega, kuid katseajal pani ta toime uue kuriteo ning mõistetud liitkaristust kandis ta juba vangistuses. Samuti eiras E.L katseaja kontrollnõudeid. Käesoleval ajal kannab E.L liitkaristust vanglas narkootiliste ainete omamise ja raske isikuvastase kuriteo – piinaval ja julmal viisil toime pandud tapmise eest. Karistusest on süüdimõistetul kanda veel üle kahe aasta (mitte vähem kui 18 kuud, nagu märgib kaitsja), mis on märkimisväärselt pikk aeg. Eeltoodust nähtub, et varasematele karistustele vaatamata on E.L jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka vanglakaristuse kandmise ajal. Seetõttu jagab ringkonnakohus maakohtu kahtlusi E.L-i võimes hoiduda vabaduses uute kuritegude toimepanemisest.

1. Kohus hindab E.L-i puhul positiivsena, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on vangistuses olnud hõivatud tööga, osalenud riigikeele kursustel ja sotsiaalprogrammides, kuid leiab, et need asjaolud ei ole piisavad, õigustamaks tema käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus möönab ka, et aastatetagune probleem alkoholiga ei pruugi kinnipeetavat käesoleval ajal enam iseloomustada, kuid samas ei saa alkoholi liigtarbimisest tulenevat uute kuritegude toimepanemise ohtu ka täielikult välistada – kinnipeetav on ka varem pannud kuriteo toime alkoholijoobes. Oht alkoholi kuritarvitamiseks ja sellest tulenevalt uute kuritegude toimepanemiseks on suurem ka olukorras, kus kinnipeetav jätkab vabanedes endiste kriminaalse taustaga tuttavatega suhtlemist. Olukorras, kus toetavad lähedased E.L-il praktiliselt puuduvad, on see aga üsna tõenäoline. Ka kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et arvestades tema mõjutatavust ja toimepandud kuritegude iseloomu, on vähetõenäoline, et ta ei jätka suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega.
2. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid E.L-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
3. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 4 Mati Kartau