1-08-6246/23

1-08-6246 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-6246 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. jaanuari 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu R. Z ’i määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Viru Maakohtu
3. jaanuari 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu R. Z-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 20.01.2012 määrusega jäeti R. Z talle Harju Maakohtu 04.06.2008 otsusega karistuseks mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. R. Z tunnistati süüdi Harju Maakohtu 04.06.2008 otsusega KarS § 331 järgi ja karistati 4 kuu ja 15 päeva vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Narva Linnakohtu 19.11.2003 otsusega KrK § 101 p 7, § 139 lg 2 p 2, 3 ja § 197 lg 1 järgi mõistetud ja ärakandmata karistuse 6 aastat 6 kuud 27 päeva vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 6 aastat 11 kuud 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 04.06.2008 ja lõpp 16.05.
4. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastada alates 25.11.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud vangla poolt esitatud materjaliga, leidis, et R. Zei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamisele. Maakohus märkis, et R. Z-i on kriminaalkorras karistatud 4 korda, käesoleval ajal kannab ta liitkaristust vanglas narkootiliste ainete omamise ja raskendavatel asjaoludel toime pandud tapmise eest. Kuigi puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, on kinnipeetav karistuse kandmise ajal pannud toime kuriteo. Varem kriminaalhooldusel viibides ei suutnud R. Z kontrollnõudeid järgida. Vangla on hinnanud uue kuriteo toimepanemise riski suhteliselt suureks. Maakohtul puudus veendumus, et raskeid kuritegusid toime pannud, haridust ja töökogemust mitteomav, narkootilisi aineid tarvitanud kinnipeetav, suudaks vabanedes elektroonilise järelevalve ja käitumiskontrolli tingimustes elada seaduskuulekat elu. Eeltoodust lähtudes ei nõustunud maakohus R. Z-i vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu R. Z , kes palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. R. Z märgib, et kriminaalhooldaja arvamus on mõjutatud sündmustest, mis leidsid aset
6. aastal, s.o 13 aastat tagasi, mil ta viibis järelevalve all. Täna ei ole R.Z enam see inimene, kes ta oli aastal
7. Lisaks leiab ta, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega vabanemine on kaks erinevat asja ja ta ei ole varem tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabanenud. Vanglas toime pandud KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo osas palub R. Z arvestada, et tunnistas end täielikult süüdi ja kahetseb tehtut. Antud tegu ei toonud kaasa tagajärgi kolmandatele isikutele ning R. Zon selle eest saanud õiglase karistuse. R. Z märgib, et on vanglas viibinud 10 aastat ning kanda on veel 3 aastat vangistust. Vabanemisel elektroonilise valvega soovib ta pühenduda täielikult oma emale ning töötamisele, et vabaneda võlgadest. R. Z -i ema ootab poja vabanemist ja on valmis teda igati toetama. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. R. Z kinnitab, et on teadvustanud endale toimepandud kuriteo tagajärgi ega soovi elada sellist elu, mis ohustaks ühiskonda. R. Z tähtsustab vabanemisele järgnevat kriminaalhooldust, leides, et sellest on abi õiguskuulekal teel püsimisel. Samuti pakub R. Z-ile abi SA H T taastuskuuri läbimise võimaldamise kaudu. R. Z lisab, et kahetseb toimepandud kuritegusid ning on kandnud vangistust juba 10 aastat, mis on väga pikk aeg. Ta on kindel, et kantud karistus on oma eesmärgi täitnud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole R. Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata, ning märgib täiendavalt järgnevat. 2 KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus leiab, et R. Z-i poolt toime pandud kuritegude asjaolud, isiku varasem elukäik, käitumine karistuse kandmise ajal ning võimalused vabaduses ei võimalda teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. R. Z-i on korduvalt kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Käesoleval ajal kannab R. Z liitkaristust muuhulgas raskendavatel asjaoludel toime pandud tapmise ja vanglas narkootiliste ainete omamise eest. Varasemalt on teda karistatud ka tingimisi vangistusega, kuid R. Z eiras katseaja kontrollnõudeid ning pani toime uue kuriteo. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et ei nõustu R. Z-i seisukohaga, mille kohaselt tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine on niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel kontrollnõuete eiramine ei võimalda teha järeldusi tema poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Ringkonnakohus leiab, et mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Ehkki R. Z-il puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, on teda vangistuses karistatud kriminaalkorras KarS § 331 alusel. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub ringkonnakohtu hinnangul alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Uue kuriteo toimepanemise ohtu suurendab ringkonnakohtu hinnangul ka asjaolu, et R. Z ei ole vangistuse jooksul osalenud alkoholi- ega narkosõltuvust käsitlevates sotsiaalprogrammides. R. Zon küll avaldanud soovi osaleda vabanemisjärgselt SA H T poolt pakutavas taastuskuuris, kuid tegemist on vabatahtliku programmiga ning ringkonnakohtul puudub veendumus, et R. Z oleks suuteline selles aasta jooksul nõuetekohaselt osalema. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Ringkonnakohus leiab, et R. Z-i puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda käesoleval ajal, mil karistusaja lõpuni on jäänud üle 3 aasta, vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud määruskaebuse rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau 3 kohtumääruse muutmata Paavo Randma ja