lg 2 p 7 järgi ja karistamises rahalise karistusega 200 päevamäära, s.o 640 eurot, millest kandmata karistus 191 päevamäära, s.o 611,20 eurot nr 084/2016/2366 Menetlus kohtus rahalise karistuse asendamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Avaldaja sissenõudjana Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu Avaldaja esindaja Maksu- ja Tolliameti volitatud esindajana võlamenetluse talituse võlamenetleja Tiina Voogla (e-post: tiina.voogla@emta.ee) A.U (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxx -xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx; e-post: xxxx.xxxxxxxx@xxxxx.xx; telefon xxxxxxxx ) Oksana Kutšmei Süüdimõistetu võlgnikuna Kohtutäitur RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 417 lg 3 ja karistusseadustiku (
) § 69, 70, kohus määras:
alusel A.U-le mõistetud t asumata rahaline karistus 107 päevamäära vangistusega 35 (kolmkümmend viis) päeva; 2.2 jätta vangistus 35 päeva täitmisele pööramata ja asendada see üldkasuliku tööga 35 (kolmkümmend viis) tundi; 2.3 määrata A.U-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 4 (neli) kuud alates kohtumääruse jõustumisest; 2.4
lg 4 alusel peab A.U üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
lg-s 1 sätestatule: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx , - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõisteti rahaline karistus 200 päevamä ära, s.o 640 eurot.
lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 26.-28.01.2014, s.o 3 päeva mõistetud karistusaja hulka ja kandmata karistuseks loeti rahaline karistus 191 päevamäära, s.o 611 eurot 20 senti.
lg 1 alusel määrati A.U-le mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi 10 kuu jooksul s.o mitte vähem kui 61,12 eurot . Kohtuotsus jõustus 25.09.
lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku § -s 69 sätestatud korras või käesoleva seadustiku §-s 692 sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga. Tulenevalt
Tartu Maakohtu 09.09.2015 otsuse kohaselt oli A.U kohustatud tasuma rahalise karistuse 10 jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Süüdimõistetu A.U ei ole rahalist karistust määratud tähtajaks tasunud ja rahalise karistuse täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Täitemenetlus süüdimõistetu suhtes on algatatud 29.08.2016. Süüdimõistetul vara puudumine rahalise karistuse tasumiseks nähtub kohtutäituri kohtule esitatust ja süüdimõistetu enda ütlustest kohtus. Tulenevalt sissenõudja avalduses esitatud asjaoludest ja võlgnikuna süüdimõistetu ärakuulamisest kohtus nähtub usaldusväärselt tõendamist asjaolu, et süüdimõistetul on tasumata rahaline karistus 107 päevamäära 343,69 eurot. Kohus ei tuvastanud karistuse asendamist välistavaid asjaolusid. Võttes arvesse, et süüdimõistetu ei ole enam kui kolme aasta jooksul rahalist karistust ära tasunud, puudub kohtul veendumus, et ta hakkaks edaspidi rahalist karistust tasuma. Seega on põhjendatud sissenõudja avalduse rahuldamine. A.U-le mõistetud rahalisest karistusest on tasumata 107 päevamäära, kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust, mistõttu süüdimõistetu asenduskaristuse pikkuseks kujuneb 35 päeva vangistust.
A.U andis kohtuistungil nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, lähtudes eeltoodust peab kohus
alusel ja
lg 1 kohaselt võimalikuks asendada süüdimõistetu poolt tasumata rahaline karistus vangistusega ja see omakorda süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga kestusega 35 tundi (107 : 3 = 35 päeva = 35 tundi).
lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud. Tähtaja määramisel arvestab kohus sellega, et süüdimõistetu jõuaks talle asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö ära teha Arvestades määratud üldkasuliku töö tundide arvu peab kohus mõistlikuks määrata A.U-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks neli kuud alates kohtumääruse jõustumisest. 3 Kohus märgib, et üldkasuliku töö tähtajaks sooritamata jätmisel tuleb süüdlasel minna vangistust kandma.
lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab A.U järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule.
lg 1 kohaselt on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Asja kohtus menetlemisel menetluskulusid ei esinenud. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki § -des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määrus kaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.