Obsah (5)

§ 199§ 65§ 78§ 73§ 74

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 22. august 2018 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-11886 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhm

§ 199

lg 2 p 9 alusel üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. mai 2018 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Q.R Määruskaebuse esitaja kannatanu E.R. Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Irina Karo Süüdistatav Q.R , isikukood: XXX, elukoht XXXX (viibib Viru Vanglas); kodakondsus määratlemata, emakeel: XXX. Varem kriminaalkorras karistatud viiel korral. Vahistatud
2. novembrist 2017 RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
4. mai 2018 otsus tühistada osaliselt, s.o kannatanu E.R. saamata jäänud töötasu hüvitamise taotluse läbivaatamata jätmises.
5. Kannatanule E.R. hüvitada riigieelarvest kohtuistungitel osalemise tõttu saamata jäänud töötasu 140,82 eurot.
6. Välja mõista süüdistatavalt Q.R-ilt Eesti Vabariigile kannatanule makstud menetluskulu katteks 140,82 eurot.
7. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
8. Kannatanu kaebus rahuldada, süüdistatava apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistatavatel ja kannatanutel on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Viru Maakohtu
10. mai
11. a otsusega tunnistati Q.R süüdi

§ 199lg 2 p 9 järgi.

Talle kohaldati 9 kuu pikkust vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 6.

oktoobri

1. a otsusega mõistetud ärakandmata karistusosa, s.o 1 aasta ja 8 kuud vangistust, võrra. Lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 5 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
2. november
3. Q.R jäeti vahi alla, ent mitte kauemaks, kui otsuse jõustumise korral mööduks vangistuse tähtaeg. Kannatanute tsiviilhagid rahuldati. E.R. avaldus saamata jäänud töötasu hüvitamiseks jäeti läbi vaatamata. Samuti lahendati asitõendite ja kriminaalmenetluse kuludega seotud küsimused.
4. Süüdistuse kohaselt Q.R , isikuna, keda on Viru Maakohtu
5. juuni
6. a otsusega karistatud

§ 199lg 2 p 9 järgi 1 aasta 7 kuu ja 24 päeva pikkuse vangistusega (vabanes 17.

veebruaril 2017), pani taas toime vargused: - -

1. novembril
2. a ajavahemikul 15:26 – 15:31 Narvas, Kangelaste 32 Narva keeltelütseumi koridoris vaba juurdepääsu teel varastas kannatanu E.R. le kuuluvast kotist rahakoti maksumusega 100 eurot, milles oli 30 eurot sularaha, ID-kaart kannatanu nimele, Swedbanki kaart, Sberbank, Albion Motors, Ehituse ABC, Apoteka ja Koduekstra kliendikaardid. Sellega tekitas ta E.R. le varalist kahju summas 55 eurot (ID-kaardi taastamise maksumus ja 30 eurot sularaha).
3. novembril 2017 kella 17:00 paiku Narvas, Daumani 11 lasteaia Cipollino siseruumis vaba juurdepääsu teel varastas sülearvuti Intel Pentium maksumusega 374 eurot.
4. novembril 2017 kella 17:05 ajal Narvas, Daumani 11 lasteaia Cipollino siseruumis varastas lukustamata riidekapist kannatanu L.K. kuuluva rahakoti, milles oli sularaha 20 eurot ja ID-kaart L. K nimele. Sellega tekitas ta kannatanule kahju 45 eurot (25 eurot ID kaardi taastamise maksumus). MAAKOHTU OTSUSE PÕHIMOTIIVID
5. Kohus leidis, et süüdistatava süü on tõendatud. Oma otsust põhistas kohus järgmiselt. 3.1 Varguse toimepanemine
6. novembril 2017 kella 15.26 - 15.31 Kangelaste tn 32, Narva Keeltelütseumi koridorist. 3.1.1 Süüdistatav Q.R ennast süüdi ei tunnistanud talle inkrimineeritavas kuriteos. Kohus luges süüdistatava ütlused ebausaldusväärseteks, kuna need ei ole kooskõlas teiste kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega ega kohati ka eluliselt usutavad. Samuti on süüdistatav andnud kohtueelsel uurimisel ja kohtuistungil erinevad ütlused selles osas, kas ta teadis, kus Narva Keeltelütseumis asub WC. Vastuolu ei osanud süüdistatav arusaadavalt ja usutavalt selgitada. 3.1.2 Süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistuses toodud ajal ja kohas on tõendatud kannatanu J.R. ütlustega, millega on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokoll.
7. novembri 2017 videosalvestiselt Narva Keeltelütseumist asukohaga Kangelaste 32, Narva on näha, et kell 15.26 siseneb noormees koolihoonesse, kellel on seljas must dressipluus ja valge triibuga dressipüksid (Q.R ). Samal ajal väljub spordiriietusruumist koolitöötaja, kes läheb garderoobi suunas. Q.R peatub ja seejärel läheb kohe trepi poole, mis viib B-korpusesse. Kell 15:31 läheb Q.R kiire sammuga trepi poolt kooli väljapääsu poole, varjates oma nägu käega. Seda, et eelkirjeldatud riideid kandis Q.R , kinnitab tema elukoha läbiotsimise protokoll koos fototabeliga. Süüdistatava elukoha põrandal olid sinised valge triibuga dressipüksid, kapis must sulejope. 2 3.1.3 Leiu vastuvõtmise aktist nähtuvalt võttis Ida prefektuuri Narva teeninduse peaspetsialist M.V vastu rahakoti, ID-kaardi E.R. nimele AA 1335367, 2 pangakaarti ja erinevad kliendikaardid, mis leiti
8. novembril 2017 kell 11:00 Kangelaste 2 maja prügikastist (Fenikss Casino).
9. detsembri 2017.a asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga ja CD- plaadiga (tl 48-59), salvestuse kohaselt sõidab kell 15:42 hoone juurde auto, sellest tuleb välja Q.R, kellel on seljast must jope ja jalas tumedad valge triibuga dressipüksid. Q.R läheb kasiino trepi juurde, teel peatub prügikonteineri juures ja viskab sinna midagi. Siis ta läheb trepist üles platsile, peatub prügipaagi juures, mis asub kasiinoukse juures. Mingil hetkel neiu vaatab mujale ja Q.R viskab midagi prügipaaki. Kell 15:43 sisenes Q.R kasiinosse. Kell 15:45 istus Q.R mänguautomaatide juurde ja hakkas mängima. Kell 16:28 Q.R väljub kasiinost ja läks kasiino juurest vasakule poole Kangelaste tn maja nr 4 suunas. 3.1.4 Seda, et süüdistatav viibis süüdistuses toodud kuupäeval Narva Keeltelütseumi läheduses tõendab sideettevõtjalt saadud andmete protokoll
10. novembrist
11. 3.2 Varguse toimepanemine
12. novembril 2017 kella 17:00 paiku aadressil Daumani 11, Narva asuva lasteaia Cipollino siseruumist. 3.2.1 Süüdistatav Q.R ennast süüdi ei tunnistanud talle inkrimineeritavas kuriteos. Kohus Q.R-i ütlusi usaldusväärseteks ei pidanud. Samuti on need kohati eluliselt ebausutavad. Q.R on kohtuistungil andnud vastuolulisi ütlusi aga ka erinevates menetlusstaadiumides diametraalselt vastuolus olevaid ütlusi. Süüdistatav ei ole usutavalt ja arusaadavalt selgitanud enda vastuoluliste ütluste andmise põhjuseid. 3.2.2 Süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistuses toodud ajal ja kohas on tõendatud tunnistaja S.A. ütlustega. Tunnistaja ütlused haakuvad ka tunnistaja A.C. ütlustega. Viimane tundis süüdistatavas ära ka isiku, kellega ta
13. novembril 2017 lasteaias Cipollino vestles. Seda, et süüdistatav täitis enda tegevusega süüdistuses toodud ajal ja kohas talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu tõendavad ka tunnistaja J. K ütlused, kes samuti nägi süüdistatavat lasteaias
14. novembril
15. 3.3 Varguse toimepanemine
16. novembril 2017 kella 17.05 paiku Daumani 11, Narvas asuva lasteaia Cipollino siseruumist – kannatanu L.K.. 3.3.1 Süüdistatav Q.R ennast süüdi ei tunnistanud talle inkrimineeritavas kuriteos. Kohus luges Q.R-i ütlused ebausaldusväärseteks, kuna need ei ole kooskõlas kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega. Süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemine süüdistuses toodud ajal ja kohas on tõendatud kannatanu L. K ütlustega, mille tegelikkusele vastavuses pole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt tema suhtes pandi toime kuritegu
17. novembril 2017, kui varastati tema rahakott lasteaiast. Kannatanu ütlustega on kooskõlas tunnistaja A. C ütlused ja ka tunnistaja J. K ütlused. Kõrvutades kannatanu L. K. ütluseid tunnistaja J. K ütlustega nähtub, et neis esineb vastuolu selles osas, kas ka varguse päeval küsis kannatanu selle kohta, kas tunnistaja nägi kedagi. Nimetatud asjaolu ei muuda kummagi ütlusi ebausaldusväärseks, kuna kohtuliku uurimise käigus ei selgunud see, miks peaks kummalgi isikulisel tõendiallikal olema vajadus anda nimetatud asjaolu kohta ebaõigeid ütluseid ning see vastuolu on selgitatav inimliku eksimusega. 3.4 Q.R pani vargused toime otsese tahtlusega. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Q.R pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt

§-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. 3 3.5 Süstemaatilisuse tingimus täidetud kolme süüdistusaktis ära toodud süüdistatava poolt toime pandud varavastase süüteo puhul ning esineb faktiline retsidiiv. Süüdistatav on süstemaatiliselt pannud toime varavastaseid süütegusid, kuna toime pandud tegude vahel on sisuline seos ning välja joonistub süüdistatava ühtne käekiri süütegude toimepanemisel ning nähtuvalt varastatud esemetest ja varguste tehioludest, saab järeldada, et Q.R-il on lihtsalt harjumus varastada. Ta ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et tal on lihtsalt nii kombeks. Seetõttu tuleb tema poolt toime pandud eeltoodud varavastased süüteod kvalifitseerida

§ 199lg 2 p 9 järgi.

1. Kannatanu on esitanud avalduse saamata jäänud töötasu hüvitamiseks pärast kohtu siirdumist nõupidamistuppa – seega hilinenult, mistõttu jättis kohus selle läbi vaatamata. Kohus pidas vajalikuks välja tuua, et avaldusele lisatud palgatõendist nähtub küll kannatanu keskmise tööpäeva palk, kuid puudub tööandja kinnitus, et kannatanule on töökohal säilitatud palk
2. ja
3. aprillil 2018 ning et nimetatud tõend tõendab kannatanu keskmist palka ajavahemikul september 2017 – veebruar
4. Asjakohane olnuks ka see, milline on kannatanu keskmine tööpäeva palk aprillis
5. SÜÜDISTATAVA APELLATSIOON JA KANNATANU MÄÄRUSKAEBUS
6. Q.R taotleb tühistada Viru Maakohtu
7. mai
8. a otsus ning teha uus otsus, millega mõista ta esitatud süüdistuses õigeks. 5.1 Q.R kinnitab, et ei ole süüdistuses nimetatud kuritegusid toime pannud. Kohus tegi järeldused Q.R-i süüs oletuste ja kaudsete tõendite alusel. Keegi kannatanutest ei ole osutanud Q.R-ile varguste toimepanijana. Keegi kannatanutest ei näinud, et vargused oleks toime pannud Q.R . Sellisel juhul peaks kõrvaldamata jäänud kahtlused tõlgendama süüdistatava kasuks (KrMS § 7 lg 3). Kohus on süütuse presumptsiooni põhimõtet eiranud. Q.R märgib, et tema elukoha läbiotsimisel varastatud asju ei leitud. Kohus jättis alusetult tõendikogumist välja ka Q.R-i ütlused ega ole seda objektiivselt põhjendanud. 5.2 Q.R ei ole rahul ka sellega, et talle mõistetud karistusele liideti eelmise otsusega mõistetud karistus (1 aasta 8 kuud) vangistust. Kohus põhjendas oma otsuses, et Q.R peab alates
9. oktoobrist 2017 viibima narkorehabilitatsioonikeskuses ja rikkus karistuse tingimusi, kui ei läinud kohale ega viibinud keskuses alates
10. oktoobrist
11. Q.R kinnitab, et ei ole rikkunud katseaja tingimusi. Kolme varguse sooritamise hetkeks ja kahtlustuse esitamise hetkel ei olnud Viru Maakohtu
12. oktoobri
13. a otsus veel jõustunud, kuna Q.R vaidlustas selle Tartu Ringkonnakohtus. Otsus jõustus
14. novembril
16. Kannatanu E.R. esitas kohtule avalduse, milles taotles saamata jäänud töötasu hüvitamist. Avaldusele lisas ta tõendi oma keskmise palga kohta
17. a aprilli seisuga ja tööandja kinnituse, et talle ei säilitatud palka
18. ja
19. aprillil
20. a tööpäevade eest. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
21. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega anti menetluspooltele võimalus väljendada oma kirjalik seisukoht esitatud kaebuste osas kuni
22. juulini
23. Seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
24. Tartu Ringkonnakohtu kohtukoosseis, tutvus Q.R-i süüdistusasja tõenditega ning jõudis järeldusele, et Viru Maakohtu otsus Q.R-i süüdimõistmises talle esitatud süüdistuses on seaduslik, vajalikus ulatuses põhistatud, maakohtu veendumuse kujunemine kohtuotsuses on 4 igati jälgitav ning seetõttu jääb maakohtu otsus Q.R-i süüdimõistmises ja karistamises muutmata. 8.1 Süüdistatava Q.R-i arvates on maakohus ta otseste tõendite puudumisel alusetult süüdi mõistnud ning sellega rikkunud KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõtet. 8.2 Ringkonnakohtu hinnangul käsitles maakohus tõendeid vastavuses menetlusõiguses sätestatud põhimõtetega ning hinnangu tulemina põhjendas asjakohaselt, millistel põhjustel tõendikogum kinnitab maakohtu siseveendumust Q.R-i süü tõendatuses talle süüks arvatud vargustes. Ringkonnakohtul puuduvad vähimadki menetlusõiguslikud etteheited maakohtule tõendite hindamisel, materiaalõiguse kohaldamisel ning menetlusõiguses kehtestatud normide järgmisel. Eelmärgitut ning KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatut silmas pidades, kohtukolleegium maakohtu seisukohti käesolevas lahendis üle ei korda. 8.3 KrMS § 7 lg 3 kohaldamisega seoses märgib ringkonnakohus järgmist. Riigikohtu praktika kohaselt peab põhjendatud kahtluse tekkeks, sealhulgas ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses, kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu ka rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
25. oktoobri
26. a otsus asjas nr 3-1-1-77-15, p-d 17–20;
27. juuni
28. a otsus asjas nr 3-1-1-49-16, p 21 ja
29. novembri
30. a otsus asjas nr 3-1-1-64-16, p 11.) 8.4 Ringkonnakohtu kohtukolleegium leiab, et süüdistatava süüd eitav positsioon on maakohtu poolt veenvalt tõendikogumiga ümber lükatud ning ühtegi põhjendatud ning kõrvaldamata kahtlust Q.R-i süüdiolekus talle esitatud süüdistustes, kriminaalasja ei ole jäänud. 8.5 Apellatsioonikohus peab siiski kordama maakohtu poolt kassatsioonikohtu lahendite kaudu välja toodud tõendite hindamise põhimõtet, mille kohaselt puudub õiguslik keeld isiku süüditunnistamiseks ka ainuüksi kaudsete tõendite alusel. Käesolev kriminaalasi sisaldabki endas kogumi kaudseid tõendeid, millest tulenevalt saab ka apellatsioonikohtu hinnangul selgelt järeldada, et Q.R-ile on süüdistus esitatud põhjendatult ning talle etteheidetavad kuriteod leidsid maakohtu veenvalt tuvastamist. Q.R-i apellatsioonis sisalduv üldsõnaline süüd eitav positsioon ei lükka maakohtu sisukohaseid ning tõendite analüüsil põhinevaid järeldusi ümber. 8.6 Antud kriminaalasjas esitatud süüdistusi silmas pidades on maakohus asjakohaselt osundanud ka kassatsioonikohtu lahenditele, milles välja toodud põhimõtte kohaselt kuriteo toimepanemise viisi (modus operandi) sarnasus võib olla käsitatav iseseisva kaudse tõendina (nt RKKKo 3-1-1-87-09, 3-1-1-32-05). Q.R-i süüdistuses välja toodud kolm kuritegu on toime pandud sarnasel viisil ((teha nn. süütul ja igati elulisel põhjusel asja laste haridusasutusse (kool, lasteaed) ning kiirelt, kasutades asutuses viibivate isikute tähelepanematust, hõivata järelevalveta jäetud piisava väärtusega vallasasju)). Lisaks peab kohtukolleegium vajalikuks välja tuua, et ka eelmises kriminaalasjas, milles Q.R mõisteti Viru Maakohtu 06.10.2017 kohtuotsusega süüdi, olid osad vargused toime 5 pandud samuti erinevatest laste haridusasutustest. Seega on igati põhistatud maakohtu osundus, et Q.R-il on välja kujunenud oma käekiri, kust ning millisel viisil võõrast vara omastada.
31. Veel leiab süüdistatav, et maakohtul ei olnud õigust mõista talle liitkaristus

§ 65lg 2 alusel.

Süüdistatava arvamuse kohaselt kuna eelmine kohtuotsus, mil talle määrati katseaeg, oli tema poolt vaidlustatud apellatsioonikorras, seega oli otsus jõustumata ning on ebaõige väita, et ta rikkus katseaja tingimusi. Süüdistatav rõhutab, et ta ei olnud veel süüdimõistetu staatuses. 9.1 Ringkonnakohtu kohtukoosseis leiab, et süüdistatava arusaam liitkaristuse mõistmise põhialustest on ekslik ning selgitab järgmist. Käesoleva kriminaalasja menetlusesemeks on Q.R-i poolt novembris 2017 toime pandud kuriteod. Kriminaalasja materjalide kohaselt on Q.R varem süüdi mõistetud Viru Maakohtu 06.10.2017 kohtuotsusega. 9.2 Ringkonnakohus selgitab, et kohtuotsuse jõustumine, ehk siis asjaolu kas isik vaidlustas tema suhtes langetatud kohtuotsuse või mitte, ei oma mingit õiguslikku tähendust liitkaristuse kohaldamise aspektist. Süüdistatava suhtes oli kohtuotsus kuulutatud 06.10.2017.

§ 78

p 1 kohaselt hakkab

§ 73

ja 74 sätestatud juhtudel katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest, välja arvatud

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Seega antud asjas hakkas süüdistatava suhtes kehtima kohustus mitte toime panna uusi kuritegusid (

§ 74lg 1) koheselt alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Õiguslikku tähtsust ei oma ka asjaolu, millal sai süüdistatav asuda täitma maakohtu poolt määratud kohustust asuda sõltuvusravile. 9.3

§ 65

lg 2 sätestab, et kui isik paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata osa võrra, järgides § 64 lg-tes 2,4,5 sätestatut. Eeltoodut silmas pidades on maakohus toiminud õigesti ning mõistnud süüdistatavale liitkaristuse

§ 65lg 2 alusel.

1. Kokkuvõttes jätab ringkonnakohus süüdistatava Q.R-i apellatsiooni rahuldamata.
2. Kannatanu E.R. esitas ringkonnakohtule avalduse seoses asjaoluga, et maakohus jättis läbi vaatamata taotluse hüvitada talle saamata jäänud töötasu kohtuistungitel osalemise aja eest. Kannatanu taotleb jätkuvalt saamata jäänud töötasu hüvitamist. Ringkonnakohus luges kannatanu avalduse määruskaebuseks, kuna see on esitatud maakohtu otsustuse peale menetluskulude hüvitamise kohta. 11.1 Ringkonnakohtu kohtukolleegium leiab, et kannatanu E.R. kaebus hüvitada talle saamata jäänud töötasu, kuulub rahuldamisele järgmistel põhjendustel. 11.2 Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et kannatanu E.R. osales Q.R-i kriminaalasja läbivaatamisel kahel kohtuistungil, s.o 04.04.2018 ja 17.04.
3. 18.04.2018 esitas kannatanu maakohtule avalduse töötasu hüvitamiseks, lisades tööandja tõendi, mille kohaselt oli tema keskmine päevapalk septembrist 2017 kuni veebruar 2018 70,29 eurot. 11.3 Maakohtu otsusega jäeti kannatanu taotlus läbi vaatamata. Kohus asus seiskohale, et kuna kannatanu ei esitanud hüvitise saamise taotlust enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa, on see esitatud hilinenult, mistõttu tuleb taotlus jätta läbi vaatamata. Veel lisas maakohus, et kannatanu poolt esitatud palgatõend ei ole sisult asjakohane, sest selles ei kajastu kannatanu keskmine palk aprillis 2018 ning tõendist ei nähtu, kas tööandja säilitas talle kahe kohtus olnud päeva eest töötasu. 6 11.4 Ringkonnakohtu kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et kannatanu E.R. ei esitanud avaldust saamata jäänud töötasu hüvitamiseks kohtuistungil, enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Seega on kõik väljaspool kohtuistungit esitatud taotlused hinnatavad hilinenult esitatutena. 17.04.2018 istungiprotokollist nähtub, et kannatanu E.R. soovis (kell 16:59:59) pärast repliike, enne süüdistatava viimast sõna kohtuistungilt lahkuda ning kohus lubas kannatanutel lahkuda (2 kd, lk 98). Kohtuistung lõppes pärast süüdistatava viimast sõna kell 18:00:
4. Järgnevalt nähtub toimikust, et kannatanu esitas Viru Maakohtu blanketil täidetud avalduse saamata jäänud töötasu hüvitamiseks ning see kannab kannatanu poolt kirjutatud kuupäeva 17.04.2018, kuid kohtutemplit 18.04.2018 (2 kd, lk 106), juurde on lisatud palgatõend (lk 107). 18.04.2018 esitas E.R. kohtule avalduse, kus ta selgitab saamata jäänud töötasu hüvitamise taotluse esitamise asjaolusid (2 kd, lk 110, tõlge lk 111). E.R. selgitas, et kuna kohtuistung 17.04.2018 kestis kauem, ei õnnestunud tal taotlust kohtukantseleisse edastada enne kell 17.
5. Kuna kohtuistungilt sai ta lahkuda alles pärast kella 17:00, oli kohtukantselei juba suletud. Kordnik tal kohtusaali tagasi minna ei lubanud ning ise ta avaldust samuti vastu ei võtnud. Neil asjaoludel oligi ta sunnitud esitama taotluse kohtukantseleisse alles 18.04.
6. Kannatanu leiab, et taotluse esitas ta hilinenult temast sõltumatutel asjaoludel, mistõttu palub ta selle rahuldada. 11.5 Ringkonnakohus märkis juba eelnevalt, et vaidlust ei ole selles, et kannatanu E.R. esitas saamata jäänud töötasu hüvitamise taotluse hilinenult, kuid kohtu hinnangul on tegemist mõjuva põhjusega. Eelnevas punktis ära toodud asjaolud on kooskõlas kohtuistungi protokolliga (kannatanu kohtuistungilt lahkumise kellaaeg), seega ei saanudki kannatanu oma avaldust esitada kohtukantseleisse enne tööpäeva lõppu. Kohtuprotokollist ei nähtu, et kohus oleks õigusteadmisteta kannatanule selgitanud võimalust esitada oma taotlus koos dokumentidega kohtuistungil. Asja materjalid näitavad, et kannatanu sai kohtublanketi taotluse esitamiseks kohtukantseleist ning püüdis seda ka kantseleisse täidetult koos lisadokumentidega õigeaegselt esitada. Kuna temast sõltumatutel asjaoludel see ei olnud võimalik, on kannatanu esitanud oma taotluse hilinenult mõjuval põhjusel. 11.6 Koos kaebusega esitas kannatanu E.R. ringkonnakohtule palgatõendi, mille kohaselt on tema keskmine palk aprillis 2018 70,41 eurot. Veel esitas kannatanu kaks tõendit tööandjalt, mille kohaselt 04.04.2018 ja 17.04.2018 E.R. le töötasu ei makstud (2 kd, lk132-134). 11.7 Eeltoodud asjaoludest lähtuvalt rahuldab ringkonnakohtu kohtukoosseis kannatanu E.R. kaebuse, tühistab osaliselt maakohtu otsuse, s.o kannatanu E.R. avalduse saamata jäänud töötasu hüvitamiseks läbivaatamata jätmises. Eesti Vabariigil tuleb E.R. le KrMS § 178 lg 4 kohaselt hüvitada tema poolt 04.04.2018 ja 17.04.2018 saamata jäänud töötasu summas 140,82 eurot (2x70,41 eurot). Kannatanule makstav hüvitis on KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt kriminaalmenetluskulu ning tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Nimetatud sätetest tulenevalt peab süüdistatav Q.R kannatanule makstava hüvitise kui menetluskulu riigile hüvitama.
7. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 3, § 340 lg 4 p-st 5, tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse Q.R-i süüasjas osaliselt, s.o kannatanu E.R. le saamata jäänud töötasu hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmises. Teeb selles osas uue otsuse, millega rahuldab kannatanu taotluse ning mõistab Eesti Vabariigilt kannatanu kasuks välja 140, 82 eurot. Nimetatud menetluskulu tuleb süüdistataval Q.R-il Eesti Vabariigile hüvitada. /allkirjastatud digitaalselt/ 7