← Eesti

4-22-573/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.aprillil 2023, VALGA kohtumaja Väärteoasja number 4-22-573 Kohtukoosseis Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseor

§ 69

lg 6 alusel asendada A.Z-ile /isikukood XXX/ Politsei- ja Piirivalveameti 16.07.2020 otsusega väärteoasjas 2780,20,007106 määratud ja tasumata rahatrahvi 400 eurot, s.o. 100 trahviühikut 10 päeva aresti ning see omakorda üldkasuliku tööga 10 tundi.

  1. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 kuu alates A.Z Hüti karistuse kandmiselt vabanemisest, mida ta kannab Tartu Maakohtu 19.04.2022 kohtuotsusega 122-2179 alusel (täitmisele pööratud 25.04.2023 Tartu Maakohtu määrusega 1-22-2179).
  2. Kui A.Z hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus taotluse alusel pöörata mõistetud aresti täitmisele

§ 69lg 6.

  1. Saata kohtumäärus täitmiseks süüdlase elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
  2. Edastada määruse ärakiri A.Z-ile , PPA Lõuna Prefektuurile ja kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Tartu Maakohtu Valga kohtumajja. Asjaolud ja PPA Lõuna prefektuuri taotlus 16.07.2020 määras Lõuna prefektuur väärteoasjas 2780,20,007106 A.Z-ile karistuseks LS § 202 lg 1 alusel rahatrahvi 400 eurot, mis on tasumata. Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta jõustus 01.08.
  3. Kuna isik ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlust. 28.01.2022 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. Seoses eeltooduga ja juhindudes

§ 72

lg 1, TMS § 201 palutakse PPA Lõuna prefektuuri 20.02.2022 Tartu Maakohtu Valga kohtumajale esitatud taotluses otsustada A.Z osas asenduskaristuse kohaldamine. Võlgniku seisukoht A.Z märkis, et soovib teha ühiskondlikku tööd, tervis on korras ja ta on suuteline tööd tegema. Soovib töö sooritada pärast vangistuse 4 kuu 25 päeva ärakandmist. Ka kriminaalasja raames tegi poole ettenähtud tundidest, kuid ei oska seletada, miks ühtäkki tekkisid probleemid. Elatamiseks teeb juhtöid ümbruskonnas. Pangaarved on arestitud. On teadlik, et töö tegemata jätmisel asendatakse see üksnes arestiga 1 tund tegemata ÜKT = 1 päeva arestiga. Kohtu seisukoht VTMS § 211 lg 1 sätestab, et maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt

§-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

§ 72

lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras.

§ 72lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti.

Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. Karistuse määramise ajal kehtinud

§ 47

kohaselt vastas ühele trahviühikule 4 eurot.

§ 69lg 1 kohaselt vastab ühele päevale arestile üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis

(5)tundi. Kohtutäituri poolt esitatud andmetel on A.Z-il rahatrahv tasumata summas 400€ eurot, s.o. 100 trahviühikut. Kohus leiab, et PPA Lõuna prefektuuri avaldus tuleb rahuldada ja A.Z-ile väärteootsusega nr 2780,20,007106 määratud ja tasumata rahatrahv 100 trahviühikut (10 päeva aresti) tuleb asendada üldkasuliku tööga 10 tundi.

§ 69

lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada väärtegude puhul 12 kuud. Kohus määrab A.Z-ile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 kuu, kuid seda alates A.Z Hüti karistuse kandmiselt vabanemisest, mida ta kannab Tartu Maakohtu 19.04.2022 kohtuotsuse 122-2179 alusel (täitmisele pööratud 25.04.2023 Tartu Maakohtu määrusega 1-22-2179). Kuigi kriminaalasjas kohus pööras karistuse täitmisele, ilmnes asja materjalidest, et 297 tunnist sooritas isik 145 tundi ehk sisuliselt poole. Rikkumised olid seotud peamiselt alkoholi tarvitamise ja ebaratsionaalsete eluviiside harrastamisega, mis viimases otsas päädisid ka kriminaalhooldusametniku ja kohtu ette ilmumise ning töö ajakava eiramisega. Arvestades, et väärteo asenduskaristusega ei kaasne kriminaalhooldust ega sellega seotud nõudeid, võib siiski loota, et süüdlane on suuteline 10 tundi üldkasulikku tööd sooritama. Kui ta aga töökohustust eirab, siis on võimalik pöörata karistus ka reaalsele täitmisele.

§ 69

lg 6 näeb ette, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. VTMS § 211 lg 4 kohaselt tuleb määrus saata teadmiseks sissenõudjale, kohtutäiturile ja süüdlasele ning VTMS § 2071 lg 1 kohaselt üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 69

, § 72 lg-st 1, 2, VTMS § 211 määrab kohus, et A.Z-ile määratud ja tasumata rahatrahv tuleb asendada üldkasuliku tööga 10 tundi. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.