1-18-9998/38

(5)Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast , mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Maakohtu 14.02.2019 otsusega tunnistati Q.C süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust ning karistuse kandmise algusajaks loeti 14.11.

1. Viru Maakohtu 14.02.2019 otsus jõustus 05.03.
2. Viru Vangla esitas 29.04.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Q.C vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Karistuse kandmise algus 14.11.2017 ja lõpp 14.05.
3. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 14.02.
4. Kinnipidamisasutusest Q.C kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et isikul on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 17 korda, neist 6 on kehtivad. Süstemaatiliselt on toime pannud varavastaseid kuritegusid, sh arvutikelmusi, eesmärgiga saada majanduslikku kasu. Soodusteguriks on sõltuvusprobleemid. Kinnipeetaval on i sikut tõendav dokument, mis kehtib kuni 16.01.
5. Vangistuse ajal isik on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening “. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama aadressile: xxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, mis kuulub Q.C ´i vennale, kes on andnud telefoni teel nõusoleku selle kohta, et Q.C saab antud pinnale elama asuda. Enne vangistust Q.C on lõpetanud 9 klassi. Eriala puudub, mistõttu on toimetulek tööturul raskendatud. Vabanemisel soovib minna autokooli ja saada juhiload, omandada kesk- ja kõrg- või kutseharidus. Riigikeelt ei valda. Enne vangistust Q.C on olnud Töötukassas arvel, töötanud ei ole. Ainsaks stabiilseks sissetulekuks oli xxx. Vangla andmetel võlad on 8 079,54 eurot. Alates 03.04.20 19 on määratud tööle isikliku abistaja ametikohale, töötab ka reaalselt sellel ametikohal, saadavast töötasust saab juba alustada võlgnevuste tasumist. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Isiku plaan toimetulekuks vabanemisel on minna töötukassa kaudu erialakursustele, need lõpetada ja siis asuda tööle. Samuti on ta huvitatud töötamisest kaugsõiduautojuhina ning teab, et selleks on vaja ka vastava kategooria juhilubasid. Q.C lähedasteks on tema isa ja vend. Omavahelised suhted venna ja is a sõnul head ning nad on nõus Q.C `i tema võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral aitama ja toetama. Isik on vallaline, lapsi ei ole. On toime pannud kuritegusid grupis kui ka üksinda. Samas eitab suhteid kriminaalse mõtteviisiga isikutega. Mõjutatavaks end ei pea. Isiku sõnul tarvitas ta alkoholi väga harva minimaalses koguses. Varasemate riskihindamiste põhjal hakkas narkootikume tarvitama
6. aastaselt kord nädalas, hiljem sagedamini, viimastel aastatel mitu korda päevas. On alates 1996.a-st viibinud 5-l korral 2

(5)xxx, kuid hakkas peale ravi uuesti narkootikume tarvitama. Kuriteod seotud sõltuvuskäitumisega, sest narkootikumide muretsemiseks kulus palju raha. NPALS § 15 alusel karistatud 2011. xxx. Korduvalt läbinud sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" (2011, 2013 ja 2016 aastal), isiku enda sõnul ei ole neist programmidest midagi kasu, kuna midagi uut ta enda jaoks teada ei saanud. Isiku enda sõnul hakkas narkootikume tarvitama umbes 16 aastaselt, esmalt kanepit, hiljem ka amfetamiin ja heroiini, umbes kord 2 nädala jooksul puhkepäeviti. Oma sõnade kohaselt alates 2014 aastast narkootikume enam ei tarvita, sellest ajast on metadoonasendusravil. Teiste ülalpooloetletud narkootikumide tarvitamise kohta ei eita, et ta on seda varasematel vestlustel öelnud, kuid märgib ära, et tegelikult ta neid ei tarvitanud, ütles vaid nn „uhkustamise“ pärast. Tulevikus soovib täielikult vabaneda sõltuvusest, on kaalunud ka rehabilitatsioonikeskustest abi saamise võimalusi. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Enesehinnang kõrgendatud. Suhtlemisel viisakas, kuid üleolev, esitab oma nõudmisi, on keeldunud dokumentidele alla kirjutamast, kui talle dokumendi sisu ei meeldi, eitab varasemates riskihindamistes äratoodut. 2019 aasta jaanuaris koostatud riskihindamisest praeguseni on käitumine pisut paranenud, kinnipeetav on muutunud viisakamaks ja vaoshoitumaks. Vägivaldset käitumist täheldatud ei ole. Varasemate riskihindamiste põhjal on sõpradega mõnikord omavahelist arveteklaarimist olnud, kuid seda peamiselt sõltuvusainete mõju all ning pahandusi selle tagajärjel ei ole olnud. Käitumine impulsiivne, kordab vigu. Korduv kriminaal- ja väärteokorras karistatus näitab, et isik on omaks võtnud teatavad kuritegelikud hoiakud. Vanglaametnike suhtes negatiivse hoiakuga ja üleolev, kuid viimase pari kuu jooksul on muutunud viisakamaks. Kriminaalhooldusel rikkunud kontrollnõudeid ning pani katseajal toime uued kuriteod. Võrreldes eelmise riskihindamisega, püüab vestlusel näidata ennast positiivsest küljest. Väljendab soovi loobuda kuritegelikust käitumisest, kuid toimepandud teod (korduv kriminaalkorras karistatus, distsipliinirikkumised vangistuse ajal) näitavad muud. Ohustatud on avalikkus (risk ühiskonnas) ning juhuslikud, vara omavad era- ja juriidilised isikud. Oht seisneb varavastaste kuritegude toimepanemises. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui kinnipeetaval puudub stabiilne sissetulek, jätkab sõltuvusainete tarvitamist ning suhtleb kriminaalse mõttemaailma ja taustaga isikutega. Viru Vangla, arvestades Q.C ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust , ei toeta Q.C tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung 09.05.2019 toimunud kohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetas kinnipeetava seisukohta ning esitas kohtule ka kirjaliku arvamuse. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning samuti ei toeta, nagu ka vangla, Q.C ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused 3

(5)Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Q.C tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 1 p 1 , 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 4 kehtiv at kriminaalkaristatust varguste toimepanemise eest. Isikul on terve rida kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Sellest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et vangistus ei mõju süüdimõistetule piisavalt distsiplineerivalt ning kohus ei ole veendunud, et vabaduses viibimine osutab Q.C käitumisele paremat mõju. Peale vabanemist puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Omandatud erialasid tal ei ole, ta ei valda riigikeelt, isikul on tasumata võlgasid, omab sõltuvusprobleemi narkootikumidega, mis loomulikult tõstab kuriteo toimepanemisele riski. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid, mis teatud määral suurendavad uute kuritegude toimepanemise riske. Samas tuleb positiivseks lugeda, et Q.C-l on toetav lähivõrgustik ja s üüdimõistetu on kinnipidamisasutuses läbinud sotsiaalprogramme erinevatel teemadel. Isik on valmis alluma narkovastasele ravile, vabaduses on tal kindel elukoht ning tema isa on valmis toetama Q.C-d ka majanduslikult. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik asuda elama aadressile xxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, mis Q.C vennale, kes on nõus, et Q.C vanglast vabanemisel sellele aadressile elama asub. Nimetatud asjaolud maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Aga a rvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja suhtumist toimepandud tegudele, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Kohus ei leia, et korduvate kuritegude toimepannud isiku ennetähtaegne vabastamine poole karistusaja ärakandmisel oleks põhjendatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline kuna isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti samalaadsete kuritegude eest (varguste süstemaatiline toimepanemine). Kohus osutab tähelepanu asjaolule, et vabaduses viibides süüdimõistetu käitumine oli ohtlik. Olles kriminaalhooldusel ta rikkus kontrollnõudeid ning pani katseajal toime terve rea uusi kuritegusid . Kohus on seisukohal, et taolise käitumisega isik ei sobi kriminaalhooldusele. 4

(5)Ka kinnipidamisasutuses toimepandud distsiplinaarsüüteod tugevdavad kohtu veendumust selles, et süüdimõistetu vabastamine tingimisi enne tähtaega on liiga ennatlik ning karistuse eesmärgid ei ole käesolevaks ajaks täidetud. Seega võ ib järeldada, et Q.C puhul on olemas keskmisest kõrge m käitumiskontrollist kõrvalehoidmise ning uute kuritegude toimepanemise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Q.C ei õigustanud talle varem antud võimalust läbida edukalt katseaeg ning pole üles näidanud sellist hoolsust, mida eeldatakse kriminaalhooldusaluste puhul. Seega oleks kergemeelne arvata, et varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd vabaduses uut, seadusekuulekat elu, alustama. Kohus ei ole veendunud, et püsiv elukoht ning toetav lähivõrgustik takistab Q.C-d uute kuritegude toimepanemast. Seda enam, et isikul puudub eriala, kindel töökoht ja esinevad sõltuvusprobleemid, mis võib samuti kihutada teda uute kuritegude toimepanemisele. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Käesoleval hetkel ei kaalu Q.C isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (elukoha ja lähedaste toetuse olemasolu, vanglas erinevates programmides osalemine ) üle negatiivseid argumente ( töökoha ja eriala puudumine, võlgade olemasolu, korduv karistatus, kuriteo toimepanemise asjaolud, sõltuvusprobleemid, distsiplinaarkaristuse olemasolu). Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seda argumenti toetab ka asjaolu, et nii on teiste inimeste elu, tervis ja ohutus paremini kaitstud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Q.C-le Viru Maakohtu 14.02.2019 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik 5