← Eesti

4-22-4549/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31 . märts 2023, Viljandi kohtumaja Väärteoasja number 4-22-4549; kohtu välises menetluses nr 2840,20,000001 täiteasi 193/2020/188 Lahend

) § 69 lg 1, § 72 lg 2, väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211, kohus määras:

  1. Rahuldada PPA Lõuna prefektuuri avaldus rahatrahvi asendamiseks.
  2. Asendada X .U-le kohtuvälise m enetleja PPA Lõuna prefektuuri
  3. jaanuar 2020.a. otsusega mõistetud tasumata rahatrahv 220 trahviühikut arestiga 22 (kakskümmend kaks) päeva ning asendada arest üldkasuliku tööga 22 ( kakskümmend kaks) tundi.
  4. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
  5. Kohtumääruse jõustumisel tuleb süüdlasel üldkasuliku töö tegemiseks pöörduda viivitamatult üldkasuliku töö täitmist korraldava ametniku poole.
  6. Edastada määruse koopia avaldajale, süüdlasele ja kohtutäi turile.
  7. Saata jõustunud kohtumäärus üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtumäärusele
  8. Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale.
  9. Üldkasuliku töö tegemine toimub Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Üldkasuliku töö korraldamiseks tuleb süüdlasel olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav telefoni teel. Küsimuste ja/või probleemide korral pöörduda Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril 7 500 414 või saata e-kiri aadressil tartukrho.info@just.ee).
  10. Üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidumisel või üldkasuliku töö rikkumise tuvastamisel on kriminaalhooldusametnik õigustatud VTMS § 210 3 lg 1 kohaselt esitama kohtule taotluse üldkasuliku töö katkestamiseks ja ettepanekuks aresti täitmisele pööramiseks, esitades kohtule andmed rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu ning süüdlase seletuse kohta. Selgitada, et vastavalt

§ 69

lg 6, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus pöörata aresti täitmisele. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED I Asjaolud Kohal datud rahatrahvi täitemenetluses on sissenõudja esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu 22.12.2022 avalduse süüdlasele mõistetud tasumata rahatrahvi asendamise otsustamiseks arestiga. Süüdlase kohta on jõustunud otsus karistamises rahatrahviga. Sissenõudja on saatnud rahatrahvi täitmiseks kohtutäiturile ning täitemenetlust on alustatud 31.03.2020. Kohtutäitur on TMS § 201 lg 1 kohaselt 30.11.2022 sissenõudja t teavitanud täitmise võimatusest. Kohtutäituri väitel võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtutäituri teatisest nähtub tasumata rahatrahv 220 trahviühikut s.o 880 eurot. Sissenõudja on võlgniku kohtusse kutsumiseks avaldanud võlgniku elukoha aadressi. Süüdlane kaitsja osalemist asenduskaristuse kohaldamise menetluses ei taotle nud. Süüdlane avaldas kohtuistungil 28.03.2023, et talle määratud rahatrahvist 880-st eurost on tasutud 100 eurot. Kohus on kontrollinud väidetava trahvisumma 100 eurot laekumist. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 31.03.2023 e-kirjast tuleneb, et hetkel ei ole laekumisi toimunud. Seega on X.U-le määratud rahatrahv tasumata. Süüdlane nõustus kohtuistungil 28.03.2023 üldkasuliku töö tegemisega. Süüdlane andis kohtule oma aadressi ja kontaktandmed, mille kaudu on üldkasulikku tööd korraldaval kriminaalhooldusametnikul temaga võimalik ühendust saada. II Kohtu põhjendused Kohtul tuleb lahendada sissenõudja avaldus süüdlasele väärteos määratud rahatrahvis asenduskaristuse kohaldamine. Avaldusest tuleneva kohtuliku menetluse esemeks ei ole süüdlase vara kindlakstegemine ja selle hindamine. Süüdlasel vara olemasolu või puudumise on täitemenetluses kindlaks teinud kohtutäitur. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 201 lg 1 kohaselt kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid 2 mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §- s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. VTMS § 211 lg 1 kohaselt m aakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. VTMS § 211 lg 1 1 kohaselt rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga lahendab maakohus süüdlase osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdlase taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus.

§ 72

lg 1 kohaselt kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras.

§ 72lg 2 kohaselt rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti.

Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile.

§ 72

lg 3 kohaselt rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev.

§ 69

lg 1 kohaselt kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või käesoleva seadustiku § -s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Avaldaja on sissenõudjana usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, et süüdlane ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud. Esinevad TMS § -s 201 sätestatud asjaolud. Täitemenetluses on osutunud rahatrahvi täitmine võimatuks. See nähtub täitemenetlusest ja süüdlase enda kohtus avaldatust. Süüdlasel on tasumata rahatrahv 220 trahviühikut, mis tuleb juhindudes VTMS § 211 lg 1 ja

§ 72alusel asendada asenduskaristusena arestiga 22 päeva.

Arvestades süüdlase nõusolekut üldkasulikuks tööks on põhjendatud

§ 69

kohaselt asendada süüdlasele kohaldatav arest 22 päeva üldkasuliku tööga 22 tundi. VTMS § 207 1 lg 1 ja 2 kohaselt üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale ja kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist.

§ 69

lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades

§ 69

lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 3 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.