← Eesti

4-23-1486/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 1. august 2023 Väärteoasja number 4-23-1486 (2440,23,001859) Kohtukoosseis Maarika Kuusk Väärteoasi Vaidlustatud lahend

§ 81järgi kvalifitseeritavad väärteod.

  1. Viru Maakohtu
  2. juuni 2023 aasta otsusega tunnistati R.V süüdi LS § 201 lg 2, § 224 lg 2, §

§ 81järgi. Kar

S § 63 lg 1 kohaldamisega mõisteti talle LS § 224 lg 2 alusel 15 päeva aresti. KarS § 68 lg 2 alusel arvati karistusaja hulka R.V kinnipidamise aeg 1 päev, mõistes lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 14 päeva aresti. Lahendati menetluskulud.

  1. Vaidlus puudub selles, et R.V-l puudub juhtimisõigus – see nähtub ka Transpordiametile tehtud päringu vastusest. R.V kõrvaldas sõiduki juhtimiselt PPA patrullpolitseinik A.V.
  2. märtsil 2023 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kuni vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse saamiseni seoses VW Sharani (reg-nr XXX ) juhtimisega ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta. Seega rikkus R.V LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
  3. R.V rikkus LS § 73 lg 2 nõuet ja pani toime LS § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Vaidlus puudub selles, et VW Sharanil (reg-nr XXX ) puudub kehtiv tehnoülevaatus. Seda kinnitab ka Transpordiametile tehtud päringu vastus. Sõiduk on registrist ajutiselt kustutatud kuni
  4. juunini
  5. Viimane tehnoülevaatus teostati
  6. märtsil 2021 ning see kehtis kuni
  7. märtsini
  9. R.V rikkus LKindlS § 3 lg 2 sätteid ja pani toime LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väljaspool vaidlust on asjaolu, et VW Sharanil puudus
  10. mail 2023 kehtiv liikluskindlustus. Seda asjaolu põhistab ka Eesti Liikluskindlustuse Fondi vastuses päringule, mille kohaselt ei ole sõiduk registreerimismärgiga XXX liiklusregistrisse kantud ja seda ei tohi kasutada.
  11. R.V rikkus LS § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 6.1 Menetlusaluse isiku suhtes kasutati
  12. mail 2023 kell 23.13 indikaatorvahendit AlcoQuant 6020 plus nr A418790, mille näit oli 0,61 mg/l, s.o positiivne. Kell 23.42 kasutati lisaks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr ARAF-0006, mille lõplik mõõtetulemus oli 0,47 mg/l. Ülaltoodus puudub vaidlus. 6.2 Vaidluse all on küsimus, kas menetlusalune isik juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit. Maakohtu hinnangul oli see nii. Maakohtus vaadeldi politsei patrullauto pardakaamera salvestist. Selle pinnalt tõusetus kaks küsimust: esiteks, mitu inimest viibis nimetatud sõidukis. Tunnistaja O.K. i ütluste kohaselt oli sõiduki roolis tema, R.V istus tagaistmel juhi taga. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt istus ta taga kõrvalistuja koha taga. Nimetatud ütlused on vastuolus kõikide teiste asjas kogutud tõenditega, sh menetlusaluse isiku enda taotletud tunnistaja ütlustega. R.V kinnitas istungil korduvalt, et istus tagaistmel kõrvalistuja koha taga. Tunnistaja O.K. i ütluste kohaselt istus R.V juhiistme taga, olles kinnitatud turvavööga. Ütlused erinevad kardinaalselt, mistõttu jättis kohus need ebausaldusväärsuse tõttu tõendikogumist välja. Ehkki kaitsja väitel olid mõlemad isikud purjus ega pruugi mäletada, kes sõidukis täpselt istus, kohus sellega ei nõustunud – tunnistaja O.K. i alkoholitarvitamise osas tõendid puuduvad ning enda ütluste kohaselt ei olnud ta alkoholi 2 tarvitanud. Küll aga tuvastati alkoholijoove menetlusalusel isikul, joove oli piisavalt väike, et mäletada millisel kohal ta istus. 6.3 Tunnistaja A.V. nägi, et juhi kohal istus tumedates rõivastes mütsita meesterahvas. Rohkem inimesi tunnistaja sõidukis ei näinud. Kohus nõustus kaitsjaga selles, et inimsilmaga on võimalik näha ja tuvastada rohkem kui salvestab pardakaamera, küll aga ei nõustunud kohus asjaoluga, et vastutuleva sõiduki sisse ei olnud võimalik näha. Pardakaamera salvestiselt ning tunnistajate A.V. ning A.O. ütlustest nähtub, et VW Sharani lähenemisel vähendas politseiauto kiirust. Tunnistaja A.O. ütluste kohaselt oli tema eesmärk tuvastada registreerimismärk. Tunnistaja A.V. aga vaatas sõiduki sisemusse, kus nägi vaid juhiistmel tumedate riietega peakatteta isikut. Kui uskuda menetlusaluse isiku ütlusi tema asukoha kohta sõidukis, oleks tunnistaja A.V. teda näinud, sest kaks sõidukit liikusid teineteisele vastu aeglaselt, mõlemal põlesid tuled ning kogu tänav oli valgustatud. Tunnistaja kinnitusel nägi ta juhti nii läbi esi- kui ka juhiukse akna selgelt. Sellisel juhul oleks ta pidanud nägema ka diagonaalis tagaistmel kõrvalistuja koha taga istuvat inimest. Kui aga lugeda tõepärasteks tunnistaja O.K. i ütlused, olnuks samuti menetlusalune isik tunnistajale näha ka vaatamata öisele ajale ja toonitud klaasidele. Sõidukid möödusid teineteisest lähedalt, põles tänavavalgustus ning tunnistaja A.V. keskendus sõiduki sisemuse jälgimisele. Toonitud tagaklaasid ei ole sellise tumedusega, et isikute viibimist sõidukis poleks võimalik tuvastada. Seega viibis väärteoprotokollis viidatud ajal ja kohas sõidukis vaid menetlusalune isik juhikohal. 6.4 Teisena tõstatati küsimus, kas juhiistmel oli ja sõidukit juhtis R.V . Politseiauto pardakaamera salvestiselt ei nähtu, kes sõidukis juhi kohalt lahkus. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt parkis roolis olnud O.K. sõiduki ja väljus juhi kohalt kõrvalistuja ukse kaudu. Seejärel väljus menetlusalune isik ise tagaistmelt, läks juhi kohale, et võtta kott ja mobiiltelefon. Autovõtmed jäid O.K. i kätte. Tunnistaja O.K. i ütluste kohaselt nähes taga politseiauto vilkureid, hakkas ta kartma, parkis auto, väljus kõrvalistuja uksest ja jooksis ära võttes lahkudes kaasa autovõtmed. Tunnistaja A.O. ütluste kohaselt keeras politseiauto ristmikult VW Sharanile järele, viimane oli pargitud ja ta nägi, kuidas isik väljus juhikohalt. Kui politseiauto kohale jõudis, oli sama isik sõidukist väljunud ja suundus Vahtra 8 maja suunas, talle anti korraldus sõiduki juurde naasta. Tunnistaja A.V. ütluste kohaselt jälgis tema vastutulnud sõidukit tagasivaatepeeglist seni, kuni politseiauto tegi tagasipöörde. Tunnistaja kinnitusel oli sõiduk tema vaateväljast kadunud u 2 sekundi vältel, mil nad tegid ristmikul pöörde sõidukile järele, siis oli sõidukit uuesti näha. Tunnistaja nägi, kuidas keegi tegi sõiduki juhiukse lahti, sõidukist lahkus mütsita tumedates riietes meesterahvas, kes läks kiiresti Vahtra 8 maja suunas. Rohkem inimesi tänaval ei olnud. 6.5 Maakohus ei pidanud R.V ja tunnistaja O.K. i ütlusi usaldusväärseteks. Kui uskuda R.V ütlusi, jääb arusaamatuks, miks ja kuidas sattusid tema kott ja mobiiltelefon esiistmele juhi kõrval. Eluliselt mitteusutav on olukord, et menetlusalune isik väljus tagaistmelt kõrvalistuja koha tagant, läks oma asjadele järele ümber auto juhiukse kaudu, kuigi võinuks seda mugavamalt ja kiiremini teha kohe kõrvalistuja ukse kaudu. R.V seda istungil selgitada ei osanud. Eluliselt usutavad ei ole ka tunnistaja O.K. i ütlused. Ebausaldusväärsuse tõttu jättis kohus need tõendikogumist välja. Tunnistajate A.O. ja A.V. ütlused ühtivad ja on kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Mõlemad tunnistajad nägid, kuidas autost väljus üks isik juhi kohalt. Tunnistaja A.V. poolt nimetatud isiku kirjeldus ühtis selle isiku kirjeldusega, keda ta eelnevalt sõidukile lähenemisel ja sellest möödumisel nägi ning ühtki teist isikut samal ajal samas kohas tänaval ei olnud. 6.6 Politseiauto pardakaamera salvestiselt nähtub, et auto keeramisest kuni sõiduki VW Sharan taasnägemiseni kulus 40 sekundit. Kuidagi ei saa pidada usutavaks, et ühel isikul on võimalik auto parkida, võti süütelukust eemaldada, ronida üle kõrvaistme, väljuda sõidukist ja kaduda vaateväljast, teisel isikul samal ajal tagauksest väljuda, ümber sõiduki minna, juhiuksest siseneda, kõrvalistmelt asjad võtta, väljuda ja sõidukist eemalduda. Kaitsja viitas kohtuvaidluste kõnes sellele, et politseiauto pardakaamera võttenurk on sedavõrd suur, et sõidukist väljuv isik oleks 3 pidanud jääma kaamerasse ka ajal, mil politseiauto tegi pöörde ristmikul. Maakohus seda kinnitada ei saa, kuna puuduvad võimalused selle kindlakstegemiseks ning vastavaid tõendeid ei esitanud ka kaitsja ise. 6.7 Nii menetlusalune isik kui ka tunnistaja O.K. kinnitasid, et viimane võttis autovõtme sõidukist kaasa. Tegelikkuses oli võti aga sõidukis, kui politseinikud pärast menetlustoimingute tegemist politseijaoskonnas sündmuskohale naasid. Seegi asjaolu näitab menetlusaluse isiku ja tunnistaja O.K. i ütluste ebausaldusväärsust. Kohus luges tuvastatuks, et väärteoprotokollis viidatud ajal ja kohas juhtis VW Sharani R.V.
  13. R.V-l on 1 kehtiv liiklusega seotud kriminaalkaristus ja üks väärteokaristus samalaadsete rikkumiste eest (LS § 201 lg 1, §

§ 81järgi).

Väärtegude eest mõistetud rahatrahv on tasumata. Väärteod pani R.V toime

  1. märtsil 2023, s.o 2 kuud varem sama sõidukiga. Põhjendatud on aresti kohaldamine. Taaskord rahatrahvi määramine poleks piisav meede vältimaks uute väärtegude toimepanemist. Tegemist on tahtlike tegudega ning isiku süü on suur. Maakohus pidas põhjendatuks mõista menetlusalusele isikule karistuseks arest keskmises määras, s.o. 15 päeva, millest tuleb maha arvata kinnipidamise aeg, 1 päev. APELLATSIOON
  2. Kaitsja palub tühistada Viru Maakohtu otsus ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
  3. Põhiline vaidlus on selles, kes oli sõiduauto roolis, kas R.V või O.K. ning kas politseiametnikud said näha sõidu ajal roolis ja tagaistmel olnud isikut. Kohus võttis vaatluse alla nimetatud isikute ütluste vastuolu, mis ei ole aga suur – inimene võib sõidu ajal liikuda, istudes alul ühel, hiljem teisel pool. Fakt on see, et menetlusalune isik istus tagaistmel ja politseinikud teda näha ei saanud.
  4. Tunnistaja A.V. ütluste kohaselt nägi ta juhi kohal tumedates riietes mütsita inimest ja rohkem inimesi ta sõidukis ei näinud. Sõidukil on tumedad klaasid, tegu oli öise ajaga ning sekundi murdosa jooksul ei olnud võimalik pimeda sõiduauto sisse taha istmele näha, eriti kui isik istus esiistme varjus. Tunnistajad küll rõhutasid, et tänaval põlesid laternad ja politseiautol lähituled, ent tänavavalgustus valgustab ülevalt alla, mitte tumendatud klaasiga sõiduki sisse. Politseiauto tuled valgustavad sõiduteed auto ees ega ole suunatud politseiautost kõrgema auto sisemusse. Liiklusohtliku olukorra vältimiseks pidi politseiametnik jälgima teed ja vastuliiklejat – seega ei saanud väline valgustus kuidagi soodustava või teha võimalikuks tumendatud klaasidega sõiduki sees tagaistmel istujat näha vaid hetke jooksul, kui kaks autot teineteisest mööduvad. Ilmselt võis politseiametnik jälgida vastusõitva sõiduki juhti ja märgata tühja kõrvalistuja kohta, ent kindlasti ei jõudnud ta fikseerida, kas esiistmete varjus veel keegi istub.
  5. Usutavalt ei kõla ka maakohtu seisukoht, et tunnistaja A.V. nägi juhti selgelt läbi esiakna ja juhiukse akna, kuna koht tagaistmel on kõrvalistuja koha taga diagonaalis juhiistme kohalt. Kohus pole arvestanud, et VW Sharan on politseiautost kõrgem, s.o politseiametnik pidi vaatama alt üles. Vaatenurk kahe esiistme vahelt taha istmele on minimaalne ja kui juhiistmel istub ka juht, siis ei ole lihtsalt võimalik sealt vahelt läbi küljeakna taha istmele näha. Tagumisest klaasist ei saanud politsei vastutulevasse autosse sisse näha, sest klaasid olid tumendusega. Kohus ega keegi teine pole menetluse kestel esitanud küsimusi või muud moodi tuvastanud sõiduauto klaaside tumeduse astet või öisel ajal sealt läbinähtavuse protsenti. Seega ei saanud maakohus lugeda tõendatuks, et väärteoprotokollis viidatud ajal ja kohas viibis sõidukis vaid üks isik. See pole tõendatud ega eluliselt usutav.
  6. Teiseks uuris kohus, kas juhiistmel oli ja sõidukit juhtis R.V . Selles küsimuses on kaitsja hinnangul tunnistajate A.V. ja A.O. ütlused vastuolulised. Neile otsust rajades jõudis maakohus 4 eksiarvamusele. Tunnistaja A.O. ei saanud näha, kuidas keegi auto juhikohalt väljus, sest vastasel juhul oleks selle momendi fikseerinud politseiauto pardakaamera. Kaamerast on aga näha, et üks isik seisab sõiduauto kõrval muru (mitte tee) peal. Keegi ei eemaldu autost, vaid seisab murul.
  7. Google Mapsi järgi on Kohtla-Järve Pärna ja Vahtra tn ristmik tiheasustusega ala. Igal ristmiku nurgal on maja, puudub nn tühermaa. Seega poleks politseinikud saanud näha, kuidas keegi juhiuksest väljub, sest läbi majade ei saa näha.
  8. Tunnistaja A.O. rääkis kohtus, et jälgis kogu aeg sõiduautot, samal ajal tunnistas, et sisestas arvutisse VW Sharani registreerimisnumbrit. Seega on eluliselt ebausutav, et ta sai samal ajal teha kahte toimingut. Tunnistaja A.V. andis ütlusi, et ta jälgis vastutulnud VW Sharani tagasivaatepeeglist seni, kuni politseiauto tegi tagasipöörde ning et sõiduk oli tema vaateväljast kadunud vaid 2 sekundit. See on lausvale, sest autojuht ei saa edasi sõita vaadates ristmikul tagasipööret tehes kogu aeg küljepeeglisse. Teiseks keeras vaadeldav sõiduauto koheselt Pärna tänavalt ära Vahtra tänavale ning nurga taha keeranud autot ei olnud võimalik näha.
  9. Maakohus ei pidanud kuidagi usutavaks, et 40 sekundi jooksul on võimalik ühel isikul auto parkida, autovõti süütelukust eemaldada, üle kõrvalistme ronida, sõidukist väljuda ja vaateväljast kaduda, teisel aga tagaistmelt väljuda, ümber sõiduki minna, juhiuksest siseneda, asjad võtta ja sõidukist eemalduda. Apellant märgib, et kiiremad mehed jooksevad 40 sekundiga terve ringi staadionil. Lisaks oli öine aeg, mistõttu pole imekspandav, et politseinikud kedagi teist tänaval ei näinud. 40 sekundi jooksul on võimalik autost väljuda ja pimedusse kaduda.
  10. Politseiauto pardakaamera salvestust selle kohta, kes väljus millisest uksest, ei ole. Politseiametnike ütlused on vastuolulised ja eluliselt mitteusutavad. O.K. tunnistas, et tegelikult oli tema roolis. Lähtudes süütuse presumptsioonist tuleks kõrvaldamata kahtlused tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks ja ta õigeks mõista. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  11. Viru Maakohus leidis, et R.V on toime pannud koosseisupärased, õigusvastased ja süülised väärteod.
  12. Kaitsja sellega ei nõustu. Maakohtus toimunud vaidluse kesksed küsimused – kas R.V oli sõidukis üksi või koos O.K. iga ning kes oli sõiduvahendi roolis, taastõstab ta edasikaebuses. Apellatsioonimenetluse tulem peaks kaitsja hinnangul olema R.V õigeksmõistmine põhjusel, et maakohus on tõendeid hinnanud ühekülgselt ja puudulikult. Tekkinud kahtlused tuleks KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada R.V kasuks. 18.1 Tõendite esmase hindamise kohustus on esimese astme kohtul. Ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Riigikohtu praktikas valitseb seisukoht, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (RKKKo 3-1-1-77-05). 18.2 Ringkonnakohus ei tuvastanud esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel vigu, mis kinnitaksid apellandi väiteid kohtuliku uurimise ühekülgsusest või puudulikkusest ja mis enda koostoimes või ka eraldivõetult viiksid maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav, otsusest nähtub, millised asjaolud loeti tõendatuks ning missugustele tõenditele ja miks seejuures tugineti. 5 18.3 Maakohus on õigesti märkinud, et kohtuistungil antud ütluste vastuolude korral peab kohus lahendama ütluste usaldusväärsuse küsimuse. Kohus luges R.V ja tunnistaja O.K. i ütlused ebausaldusväärseteks seoses nende omavahelise kardinaalse erinevuse ning vastuoluga teiste asjas kogutud tõenditega. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus R.V ja tunnistaja O.K. i ütluste vastuolu põhjendanud usutavalt ja veenvalt. 18.4 Kaitsja hinnangul R.V ja O.K. i ütlustes vastuolu suur ei ole, sest inimene võib end sõidu ajal liigutada, istudes alul ühel, siis teisel pool tagaistmel. Ringkonnakohus peab menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütluste vastuolu siiski arvestatavaks – nimelt kinnitas tunnistaja O.K. , et R.V istus tema selja taga ning oli turvarihmaga kinnitatud. Arvestades sõidu lähtekohta (Torujõe 10) ja politseiga kokkusaamise kohta (Pärna 7), oli tegemist lühikese vahemaaga (Google Maps rakenduse kohaselt 350 m), mistõttu ei ole usutav, et sõidu algul O.K. i väitel tema selja taha istunud R.V oleks sõidu ajal kohta vahetanud, ilma, et O.K. seda märganud oleks. Liiati ei ole ka menetlusalune isik ise kohtus väitnud, et ta sõidu ajal autos kohta vahetas. 18.5 Kaitsja arvates on võimatu näha isikut, kes istub esiistme varjus isegi tunnistajate kirjeldatud tingimustes (tänava ja politseiauto lähitulede valguses), sest tänavavalgustus valgustab ülevalt alla ning politseiauto tuled valgustavad sõiduteed ega ole suunatud sellest kõrgema auto sisemusse. Liiklusohtliku olukorra vältimiseks pidi politseiametnik jälgima teed ega saanud tumendatud klaasidega auto tagaistmel olevat isikut fikseerida. Klaaside tumeduse astet või öisel ajal sealt läbinähtavuse protsenti ei ole kindlaks tehtud. 18.5.1 Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjust kahelda tunnistaja A.V. ütlustes, et politseiauto suunas liikunud sõidukis nägi ta vaid ühte inimest. Esiteks puudub tunnistajal igasugune isiklik motiiv R.V süüstamiseks. Allakirjutanu arvates on maakohus igakülgselt tunnistaja A.V. ütluste usaldusväärsust antud küsimuses hinnanud – tunnistaja kirjeldas ühte moodi isikut, keda ta nägi roolis ja hiljem juhikohalt väljumas. Tegemist ei olnud mitte lihtsalt möödasõiduga, vaid sõiduki numbrimärgi kontrollimise eesmärgil vähendas politseiauto oluliselt kiirust. Politseisõiduki videosalvestiselt nähtub, et 06.05.
  13. a kell 23:10:34 on patrullsõiduki sõidukiirus 11 km/h, mis vähenes 3 km/h kella 23:10:38 ajal. Tunnistaja A.O. ütluste kohaselt oli ka vastassuunas sõitnud VW Sharani kiirus väike, u 20-25 km/h (istungi protokoll tlk 41). Tunnistaja A.V. vaatas auto salongi ning kinnitas, et piisava valguse tõttu nägi ta juhti selgelt läbi esi ja külgukse akna. 18.5.2 Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus õigesti, et antud oludes pidi tunnistaja A.V. le olema näha ka diagonaalis tagaistmel istuv isik. Tunnistaja A.V. ei olnud ütluste andmisel ebalev ja väitis täie kindlusega, et ta ei näinud rohkem inimesi autos ei ees ega tagaistmel ning kinnitas, et sõiduki ees ja kõrvalklaas toonitud ei olnud. Nägemist hõlbustas asjaolu, et sel hetkel asus sõiduvahend valgusposti all ning kuna VW Sharan on päris kõrge, suurem kui patrullpolitsei auto, ja ta liikus vastassuunavööndis, siis oli väga hästi näha, et sõidukis oli ainult autojuht (protokoll tlk 41 pöördel). 18.5.3 Ehkki kohus leidis, et ka toonitud tagaklaasid ei ole kindlasti sellise tumedusega, et isikute viibimist/mitteviibimist sõidukis poleks võimalik tuvastada, on tunnistaja A.V. tegelikult väitnud vaid seda, et sõidukis viibivat inimest nägi ta läbi esi ja juhipoolse kõrvalklaasi. Seetõttu ei ole asjaolul, millise läbinähtavuse protsendiga olid VW Sharani tagumiste istmete klaasid ning kas neist sai läbi näha sündmuskohal valitsenud oludes, tunnistaja ütluste usaldusväärsuse hindamisel tähendust.
  14. Teiseks peab kaitsja kohtu järeldusi ekslikeks seetõttu, et kohus rajas need tunnistajate A.V. ja A.O. vastuolulistele ütlustele. Peamine vastuolu seisneb selles, et kuna politseiauto pardakaamera ei fikseerinud hetke, mil keegi autost väljus või selle juurest lahkus, siis ei saanud politseiametnikud kedagi juhiuksest väljumas ega Vahtra 8 poole suundumas näha. 6
  15. Ringkonnakohus siin vastuolu ei näe. Menetlusaluse isiku kinnitusel viibis ta juhipoolse esiukse juures, sest võttis esiistmelt juhikoha kõrvalt oma koti ja mobiiltelefoni. Seega said tunnistajad R.V-d auto juhipoolsest uksest väljumas näha. Tunnistaja A.O. ütluste kohaselt nägid nad seda ajal, mil lähenesid sõidukile ja olid u 10-15 kaugusel sellest. Tunnistaja kinnitas, et kuigi kaamera võis seda mitte fikseerida, nägi ta isiklikult läbi vasaku ukseakna, kuidas keegi astus juhikohalt välja (protokolli tlk 41), ka tunnistaja A.V. ütluste kohaselt kui nad sõitsid lähemale, siis mees väljus juhi istmelt ja rohkem inimesi tänaval ei olnud (protokolli tlk 42 pöördel). Sellest järeldub ühtlasi, et tunnistajate vaatevälja ei takistanud majad. Ka videosalvestiselt (23:11:31) on näha, et VW Sharan juhipoolse ukse juures on inimene, kes hakkab autost eemalduma. Kuna VW Sharan oli pargitud ristmiku lähedale ning majad ei ole kuni ristmikuni, vaid enne ärapööramise kohta on haljasala, mistõttu ka said tunnistajad näha inimese autost väljumist.
  16. Kaitsja hinnangul ei saanud tunnistaja A.O. kogu aeg sõiduautot jälgida ja samal ajal arvutisse VW Sharani registreerimisnumbrit sisestada. Ringkonnakohtu arvates see nii polnudki, kuivõrd tunnistaja A.O. oli politseiauto roolis. Kaitsja nimetatud toimingu tegi A.V. . Sõiduki numbrimärgi sisestamine toimus ajal, mil sõidukid teineteisele alles lähenesid. Arvestades, et numbrimärk on tavaliselt kaugele nähtav, nägid tunnistajad ilmselt auto numbrimärgi ära juba ajal, mil politseiauto aeglustas 3 km/h. Sel ajal pidi toimuma ka sõiduki numbrimärgi sisestamine, sest seejärel hakkas politseiauto taas kiirust koguma. Numbrimärgi sisestamiseks piisab ilmselt mõnest sekundist. Info töötlemise ja vastuse ootamise ajal sai seega tunnistaja A.V. samal ajal jälgida vastusõitvat autot. Kaitsja peab tunnistaja A.V. ütluseid lausvaleks, sest autojuht ei saa edasi sõita vaadates ristmikul tagasipööret tehes kogu aeg küljepeeglisse. Ringkonnakohus märgib, et autot juhtis A.O. . Seega oli A.V. l võimalik jälgida tahavaatepeeglist VW Sharani sel ajal, mil tunnistaja A.O. sooritas lähimal ristmikul tagasipöörde ja hakkas sellele järgnema. Kuna VW Sharan sooritas vasakpöörde, kadus see mõneks ajaks tunnistajate vaateväljast.
  17. Igati veenvad on maakohtu põhjendused, et sõidukit juhtis R.V. Neid ei lükka ümber ka kaitsja selgitus, et 40 sekundit oli nii R.V-le kui ka O.K. ile piisav aeg kõikide maakohtu poolt nimetatud toimingute tegemiseks. Ringkonnakohus kaitsjaga ei soostu - nimelt 40 sekundit, mis lahutas sõidukeid hetkest, kui VW Sharan möödus politseisõidukist kuni ajani, mil see juba pargituna uuesti politseipardakaamera vaatevälja ilmus, ei ole see aeg, mis O.K. ile jäi pimedusse haihtumiseks. Allakirjutanu arvates tuleb sellest 40 sekundist lahutada veel aeg, mil VW Sharani juht taipas, et politseiauto neile vilkuritega järgneb. Sündmuse tehioludest nähtub, et VW Sharan ei jäänud seisma kohe politseiautost möödudes, vaid pärast ristmikust möödumist ja vasakpöörde tegemist (vt ka R.V ütlused protokolli lk 2). Aega võtab ka sõiduki parkimine. Sõiduautos ühelt istmelt üle keskkonsooli teisele istmele ronimine ning kõrvalistuja ukse kaudu väljumine ei käi samuti libedalt. Tunnistajate ütlusi arvestades nägid nemad sõidukit hetk varem, kui politseikaamera sündmuskohta salvestama asus. Seega ei pea ka allakirjutanud kohtunik eluliselt usutavaks, et enne kui VW Sharan taas politseinike vaatevälja ilmus, oli O.K. il võimalik teha kõik eelnimetatud toimingud ning märkamatult öösse kaduda. Ringkonnakohus peab usutavaks ja riimuvaks tunnistajate A.V. ja A.O. ütlusi ja leiab sarnaselt maakohtule, et menetlusaluse isiku ning tunnistaja O.K. i ütlused usaldusväärsed ei ole.
  18. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses) peab kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga (vt RKKKo 3-1-1-77-15). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus väärteoasjas menetlusõigust rikkunud. 7
  19. Kaitsja esitas apellatsiooniga taotluse riigi õigusabi tasu suuruse hüvitamise kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumisele, selle tutvustamisele ja kliendiga nõupidamisele 90 minutit. Apellatsiooni koostas ta 120 minutit. Ringkonnakohus peab taotlust põhjendatuks ning rahuldab selle taotletud ulatuses. Menetluskulud tuleb VTMS § 38 lg 1 ja § 185 lg 2 alusel R.V-lt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.