KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtuasja number 4-23-1566 Määruse tegemise aeg ja koht 08.11.2023, Rakvere kohtumajas Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku Inge Pärnametsa erakorraline ettekanne K.F suhtes Süüdimõistetu K.F (XXX); elukoht: xxxx; e-post: xxxx Kohtuistungi toimumise aeg 08.11.2023 Kohaldatud õigusnormid VTMS § 2101 ja KarS § 69 lg 6 RESOLUTSIOON
- Kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldada.
- KarS § 69 lg 6 alusel pöörata täitmisele K.F-ile Viru Maakohtu 05.07.
- a. kohtumäärusega nr 4-23-1566 määratud asenduskaristus s.o 14 (neliteist) päeva aresti.
- Arest kuulub kandmisele k oheselt pärast asenduskaristusena mõistetud aresti ärakandmist. väärteoasjas 4 -23-1564 Määrus teha teatavaks K.F-ile , Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonnale ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja A. U. 10.03.2021 otsusega väärteoasjas nr 2590,21,000049 määrati K.F-ile LS § 223 lg 1 alusel rah atrahv 148 trahviühiku ulatuses, s.o summas 592 eurot. Rahatrahv oli määratud tasuda hiljemalt 08.10.
- Kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise kohta jõustus 06.04.2021 ja kuna menetlusalune isik trahvi ei tasunud, suunati nõue täitemenetlusse. Täitemenetluse käigus laekumisi ei toimunud. Kohtutäitur R . P. teatas 19.01.2023 kohtuvälisele menetlejale rahatrahvi täitmise võimatusest. Kohtutäitur märkis, et ta on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane, et katta vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur esitas 15.05.2023 Viru Maakohtule taotluse asendada K.F-ile määratud rahatrahv arestiga tasumata rahatrahvi osas summas 592 eurot ehk 148 trahviühikut. Võlgnik K.F kinnitas 06.06.2023 toimunud kohtuistungil, et soovib teha üldkasulikku tööd. 05.07.2023 määrusega asendas kohus KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel K.F-ile määratud aresti tema nõ usolekul 14 tunni üldkasuliku tööga (ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd), mille tegemise tähtajaks määrati 2 kuud alates kohtumääruse jõus tumisest. Kohtumäärus jõustus 21.07.
- 27.09.2023 esitas Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande, millega taotles K.F-ile kohtumäärusega asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö täitmisele pööramist. Ettekande kohaselt ei ole K.F talle määratud neljateistkümnest tunnist sooritanud ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Ettekandes on märgitud, et 25.07.2023 pidi isik tulema vastuvõtule eelneva toimiku raames - ei tulnud ega ei teavitanud mitteilmumise põhjustest. Saadeti kutse meilile ja tähitult postiga vastuvõtuajaga 02.08.2023 - isik kohale ei tulnud, helistas ja teatas, et viibib Bulgaarias. Lepiti kokku uus vastuvõtt 07.08.2023 – isik kohale ei tulnud, helistas, et tal on autouksed lukku läinud, ei olevat transporti, millega Rakverre tulla. Lepiti kokku uus vastuvõtt 08.08.2023 – taas isik kohale ei tulnud, oli päevad segi ajanud, tuli 09.08.2023 kui ametnikku majas ei olnud. Lepiti kokku uus vastuvõtt 10.08.
- 10.08.2023 toimus esmakohtumine. Tutvustati kriminaalhoolduse põhimõtteid ja töökorraldust, selgitati üldkasuliku töö eesmärki ja tingimusi, süüdlase õigusi ja kohustusi. Selgitati ÜKT tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda, millised on tööst kõrvalehoidmise tagajärjed, koostati ÜKT ajakava 14 tunni sooritamiseks perioodil 21.-24.08.2023 tööandja juures Lääne-Viru Jäätmekeskus. 21.08.2023 andis telefoni teel teada, et kukkus eelmisel päeval oma sõrmeluu puruks ja kõrva katki. Sõrm pandi kipsi ja seetõttu ei saa ÜKT tunde tegema minna, lubas ametniku meilile edastada arstitõendi. 28.08.20 23 sai ametnik isikuga telefoni teel ühendust ja andis teada, et arstitõendit saabunud ei ole. 13.09.2023 tegi ametnik päringu perearstile M. L.. 19.09.20230 tuli perearstilt vastus, mille kohaselt isik oma perearsti poole pöördunud ei ole, aga on 20.08.2023 pöördunud Rakvere Haigla EMO-sse seoses eelneval päeval juhtunud traumaga, mille tulemusena pandi K.F sõrm kipsi kaheks nädalaks. 2 13.09.2023 võeti telefoni teel hooldusalusega ühendust, et selgitada, kas ta on tervenenud ja saab asuda oma ÜKT tunde tegema. K.F väitis, et on nüüd küll terve, aga peab läbi mõtlema, millal oma tunde sooritada saab. Lepiti kokku, et ametnik helistab hooldusalusele 15.09.2023 ja siis koostatakse ÜKT ajakava ning kui tuleb vastuvõtule 18.09.2023 k äitumiskontrolli toimiku raames, siis saab ajakava allkirjastada. 18.09.2023 teostas vastuvõtu ametnik K. Kustavson-Pärn. Hooldusalune ütles, et tal on aega teha tunde alles oktoobris. Selgitati, et tundide tegemise tähtaeg on 21.09.2023 ning kui tunde tehtud ei saa, siis tehakse erakorraline ettekanne kohtule ettepanekuga karistus täitmisele pöörata. K.F väitel on ta sellest aru saanud. 22.09.2023 seisuga ei ole K.F määratud 14 ÜKT tunnist sooritanud ühtegi tundi. Kohtuistung K.F tunnistas kohtuistungil, et ÜKT on sooritamata ning ei esitanud ühtegi põhjendust, mida kohus saaks hinnata mõjuvana. Möönis, et arest tuleb ära kanda. Arutelu käigus märkis, et Bulgaarias ta kunagi käinud ei ole. Kriminaalhooldaja jäi oma seisukoha j uurde ning palus asenduskaristus – arest täitmisele pöörata. Kohtu seisukoht KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Rahatrahvi asendamine vabadusekaotusega lõpetab rahatrahvi täitemenetluse TMS §-de 201 lg 4 ja 206 lg 4 järgi. Asendamise tulemusena määratud aresti kui uue otsuse täitmise aegumist hakatakse sel juhul uuesti arvutama KarS § 82 lg 1 p -s 3 sätestatud tähtaega järgides. Viru Maakohtu 05.07.2023 määrus rahatrahvi asendamiseks jõustus 21.07.2023 ja seega otsuse täitmine ei ole aegunud. KarS § 69 lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Seejuures peab kohus vajalikuks märkida, et VTMS § 211 lg 11 kohaselt lahendab kohus rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga süüdlase osavõtul. Viru Maakohtu 05.07.
- a istungil, mil otsustati rahatrahvi asendamine arestiga ning arest omakorda üldkasuliku tööga, osales K.F isiklikult. Seejuures selgitati K.F-ile nii kohtuistungil kui ka kohtumääruses, et kui ta hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus KarS § 69 lg 6 kohaselt üldkasuliku töö täitmist korraldava ametniku taotluse alusel pöörata temale mõistetud aresti täitmisele. Üldkasuliku töö tundide tegemisest kõrvale hoidumise tagajärgi on K.F-ile selgitanud ka kriminaalhooldusametnik. Seega on eeltoodust üheselt selge, et K.F oli teadlik, et kui ta üldkasulikku tööd ei tee, siis pööratakse temale asenduskaristusena määratud arest täitmisele. Kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, siis tulenevalt VTMS § 2101 lg 1 ja § 2103 lg-st 1 esitab selle rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut. 3 KarS 69 lg 6 ls 1 järgi on üldkasuliku töö tingimuste rikkumisena vaadeldav see, kui süüdlane hoiab sellest kõrvale. K.F avaldas 05.07.2023 toimunud kohtuistungil ise soovi ja valmisolekut teha ühiskondlikku tööd ning takistusi tööks ei pidavat olema. Samas on K.F hiljem esitanud kriminaalhooldusametnikule üldkasuliku töö mittetegemise kohta end õigustavaid asjaolusid: rahaliste vahendite puudus, viibimine välisriigis, päevade segi ajamine, kipsis sõrme jne ning üldse peab ta mõtlema, millal ta neid tunde teha saab ja tegelikult sobiks hoopis oktoober. Kohus on seisukohal, et K.F on oma sellise käitumisega väljendanud soovimatust teha talle asenduskaristusena määratud üldkasulikku tööd hoidudes üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Pärast üldkasuliku töö tingimuste rikkumise kindlakstegemist võib kohus süüdlast hoiatada, panna talle täiendavaid kohustusi, pikendada töö tegemise tähtaega või pöörata täitmisele süüdlasele asenduskaristusena määratud aresti. Otsustamaks, kas pöörata arest täitmisele või kasutada leebemaid variante (hoiatamine, täiendavate kohustuste panek või töö tegemise tähtaja pikendamine), arvestab kohus rikkumise raskust ja süüdlase suhtumist sellesse. Vaatamata K.F-ile antud võimalusele sooritada üldkasulikku tööd talle sobivatel tingimustel (välisriigist naastes, pärast sõrme tervenemist jne), ta üldkasulikku tööd sooritama asunud ei ole. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut, on kohus veendunud, et K.F ei soovi üldkasulikku tööd teha, hoiab selle tegemisest teadlikult kõrvale ning tal puudub selleks mõjuv põhjus. K.F ei esitanud mingit objektiivset takistust, mis ei võimaldanud tal üldkasulikku tööd antud tähtaja jooksul täies mahus sooritada. Kohtu hinnangul ei ole mõistlik anda K.F-ile täiendavaid võimalusi töö tegemiseks, kuivõrd tegemist on K.F-i iseloomustava käitumismustriga. Üldkasulik töö määratigi talle põhjusel, et ta oli esmalt jätnud pika aja jooksul talle määratud rahatrahvi tasumata. Seejärel ei sooritanud ta ka asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö tunde, vaid asus taas karistuse kandmisest kõrvale hoiduma. Sellises olukorras pole kohtul tõsiseltvõetavat alust uskuda, et K.F võiks edaspidi täita kriminaalhooldusametnikuga sõlmitavaid kokkuleppeid ja suhtub kohusetundlikult üldkasulikku töösse. Eelnevast lähtuvalt esinevad antud juhul alused asenduskaristusena määratud aresti täitmisele pööramiseks. Seega rahuldab kohus Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku taotluse ning pöörab Viru Maakohtu 05.07.2023 kohtumäärusega K.F-ile määratud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. K.F-ile oli Viru Maakohtu 05.07.2023 määrusega määratud sooritada 14 tundi üldkasulikku tööd, millest ta ei sooritanud ühtegi. Seega kuulub täitmisele pööra misele 14 päeva aresti arvestusega, et 1 tund üldkasulikku tööd võrdub ühe päeva arestiga. Arest kuulub kandmisele koheselt pärast väärteoasjas 4 23-1564 asenduskaristusena mõistetud aresti ärakandmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 4 Tartu Ringkonnakohtu 28.11.2023 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu
- novembri
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 08.11.2023 kohtumäärus kohtumäärusega. 4 -23-1566 jõustus /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Hene referent 5 18.01.2024 Tartu Ringkonnakohtu