KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- november 2023 Kohtuasja number 4-23-1566 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Vaidlustatud kohtumäärus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
- novembri 2023 määrus, millega pöörati täitmisele Q.A-le (XXX) Viru Maakohtu
- juuli 2023 määrusega asenduskaristusena määratud arest Määruskaebuse esitaja Q.A kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev Teised määruskaebemenetluse Tallinna Vangla pooled Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- novembri 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võivad esitada Riigikohtule kirjaliku määruskaebuse kohtumenetluse pool või menetlusväline isik, kui määrusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve. Kaebuse võib esitada 15 päeva jooksul alates päevast, millal kaebaja sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on vangla). PÕHIOSA Menetluse käik
- Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)
- märtsi 2021 otsusega väärteoasjas nr 2590,21,000049 karistati Q.A-d liiklusseadus § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 148 trahviühikut (592 eurot). Otsus jõustus
- aprillil
- Q.A rahatrahvi vabatahtlikult ei tasunud, rahatrahvi sissenõudes algatati täitemenetlus ning kohtutäitur teatas
- jaanuaril 2023 kohtuvälisele menetlejale rahatrahvi täitmise võimatusest.
- mail 2023 esitas PPA Viru Maakohtule taotluse Q.A-le kohaldamiseks. asenduskaristuse
- Viru Maakohus rahuldas
- juuli 2023 määrusega selle taotluse ning asendas karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-te 1 ja 2 alusel Q.A-le PPA
- märtsi 2021 otsusega määratud rahatrahvi 14-päevase arestiga. KarS § 69 lg 1 ja § 72 alusel asendas kohus selle 14päevase aresti omakorda 14 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 2 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus
- juulil
- septembril 2023 esitas Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande Q.A-le määratud asendusaresti täitmisele pööramiseks, kuna Q.A jättis üldkasuliku töö tegemata. Vaidlustatud kohtumäärus
- Viru Maakohtu
- novembri 2023 määrusega pöörati Q.A-le Viru Maakohtu
- juuli 2023 määrusega asenduskaristusena määratud 14-päevane arest täitmisele ning määrati, et Q.A peab kandma aresti ära koheselt pärast temale väärteoasjas nr 4 -23-1564 määratud asendusaresti ärakandmist. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
- Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg-le 11 lahendas kohus Q.A-le määratud rahatrahvi asendamise küsimust kohtuistungil Q.A osavõtul ning talle selgitati, et kui ta hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus pöörata üldkasuliku töö täitmist korraldava ametniku taotlusel tema aresti täitmisele. Üldkasuliku töö tegemisest kõrvalehoidumise tagajärgi on Q.A-le selgitanud ka kriminaalhooldusametnik. Seega oli Q.A teadlik, et kui ta üldkasulikku tööd ei tee, siis pööratakse temale asenduskaristusena määratud arest täitmisele.
- KarS 69 lg 6 ls 1 järgi on üldkasuliku töö tingimuste rikkumisena vaadeldav see, kui süüdlane hoiab töö tegemisest kõrvale. Q.A avaldas
- juulil 2023 toimunud kohtuistungil ise soovi ja valmisolekut teha üldkasulikku tööd ning takistusi tööks ei pidavat tal olema. Hiljem aga esitas Q.A kriminaalhooldusametnikule üldkasuliku töö mittetegemise kohta ennastõigustavaid asjaolusid nagu rahaliste vahendite puudus, viibimine välisriigis, päevade segi ajamine, kipsis sõrm jne ning ütles, et ta peab üldse mõtlema, millal ta töötunde teha saab ja et tegelikult sobiks talle töötundide tegemine hoopis oktoobris. Kohtu hinnangul on Q.A sellise käitumisega väljendanud soovimatust teha talle asenduskaristusena määratud üldkasulikku tööd ning on hoidunud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Niisiis tuleb otsustada, kuidas sellele reageerida. Selle otsustuse tegemisel arvestab kohus rikkumise raskust ja süüdlase suhtumist sellesse.
- Vaatamata Q.A-le antud võimalusele sooritada üldkasulikku tööd talle sobivatel tingimustel (välisriigist naastes, pärast sõrme tervenemist jne) ta üldkasulikku tööd siiski tegema ei ole asunud. Kriminaalhooldaja hinnangut arvestades on kohus veendunud, et Q.A ei soovi üldkasulikku tööd teha, hoiab selle tegemisest teadlikult kõrvale ning tal puudub selleks mõjuv põhjus. Kohtu hinnangul ei ole mõistlik anda Q.A-le täiendavaid võimalusi töö tegemiseks. Pole alust uskuda, et Q.A võiks edaspidi täita kriminaalhooldusametnikuga sõlmitavaid kokkuleppeid ja suhtuda üldkasulikku töösse kohusetundlikult. Niisiis tuleb asenduskaristusena määratud arest täitmisele pöörata. Kuna Q.A ei ole teinud ühtegi üldkasuliku töö tundi, tuleb täitmisele pöörata 14-päevane arest. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse Q.A kaitsja jurist Monica MeristoDmitrijev, paludes maakohtu määrus tühistada, kuna Q.A tasus
- novembril 2023 talle määratud 592 euro suuruse rahatrahvi ära. 2
(3)Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et Q.A Viru Maakohtu
- juuli 2023 määrusega asenduskaristusena määratud 14 -päevane arest tuli täitmisele pöörata. Küsimus on selles, kas ja kuidas mõjutab aresti täitmisele pööramise otsustust asjaolu, et pärast maakohtu poolt selle otsustuse tegemist tasus Q.A asendusaresti määramise aluseks olnud rahatrahvi täielikult ära.
- Ringkonnakohus leiab, et isegi kui süüdlane tasub pärast rahatrahvi arestiga asendamist selle asendusaresti aluseks olnud rahatrahvi ära, ei vabasta see teda asendusaresti kandmise kohustusest. Nimelt saab rahatrahvi tasuda vaid nii kaua, kuni kohus otsustab selle arestiga asendada. Pärast asendusaresti määramist on süüdlase karistusliigiks arest ja selle kandmisest saab ta vabaneda vaid juhul, kui kohus annab talle võimaluse teha aresti asemel üldkasulikku töö d ja süüdlane selle üldkasuliku töö ka nõuetekohaselt ära teeb. Samasugusele seisukohale on jõudnud ka nt Tallinna Ringkonnakohus oma
- juuni 2022 määruses asjas nr 4 -21-
- Et Q.A ei teinud nõuetekohaselt üldkasulikku tööd ära, tuleb tal nüüd asuda aresti kandma.
- Seisukohta, et alates rahatrahvi asendamisest muutus Q.A karistusliik arestiks ning enam ta karistusena rahatrahvi tasuda ei saanud, toetab ka täitemenetluse seadustiku § 201 lg 4, mille kohaselt lõpetab kohtutäitur aresti mõistmise kohtumääruse alusel rahatrahvi sissenõudes täitemenetluse. Kui jaatada seda, et pärast rahatrahvi asendamist arestiga ja täitemenetluse lõpetamist saab süüdlane jätkuvalt tasuda ka rahatrahvi, tekitaks see ebakindla õigusliku olukorra ning raskendaks aresti täitmist: nii saaks süüdlane pärast asendusaresti määramist tasuda nt osa rahatrahvist ära, asenduskaristuse määrust ei saaks sellisena enam täita ja kohus peaks asendusaresti pikkust korrigeerima, kuid pärast seda võiks süüdlane tasuda täiendava osa rahatrahvist, jällegi peaks kohus asendusaresti pikkust korrigeerima jne. Nii võiks ühel hetkel tekkida olukord, kus asenduskaristuse määrust ei saagi enam tulenevalt KarS § 82 lg 1 p-st 3 täita, mis ei saa olla seaduse mõte. Pealegi suurendaks selline lähenemine põhjendamatult kohtu töökoormust ning annaks süüdlasele võimaluse ise otsustada, millist karistust ja kuna ta täita soovib. See ei oleks karistamise eesmärke silmas pidades aktsepteeritav.
- Toodud põhjustel ning juhindudes VTMS § 196 lg-st 2, § -st 194 ja § 147 lg 1 p -st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
- novembri 2023 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.