KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2024, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-24-1353 (233024000916) Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuistungi sek

§ 201

lg 2 , § 223 lg 1 ja § 237 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises Menetlusalune isik V.K isikukood XXX; elukoht XXX; XXX; töökoht XXX; kinni peetud 17.04.2024 kell 14.45 Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. Kohtuistungil osalenud isikud menetlusalune isik V.K Politsei- ja Piirivalveameti Ida kohtuvälise menetleja esindaja prefektuuri eriasjade uurija Anastassia Kevask tunnistajad Kohtuistungi toimumise aeg NP 19. aprill 2024 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p -st 1 ja § -dest 108-109, 111 kohtunik otsustas: Tunnistada V.K

§ 201lg 2 järgi süüdi.

Tunnistada V.K

§ 223lg 1 järgi süüdi. 1

§ 201lg 2 järgi karistuseks 10 päeva aresti.

Tunnistada V.K

§ 237lg 1 järgi süüdi ja mõista karistuseks 5 päeva aresti.

V.K kandmisele kuuluvaks karistuseks on kokku 15 päeva aresti. VTMS § 44 lg 3 ja KarS § 68 lg 2 alusel lugeda V.K karistuse kandmise alguseks tema kinnipidamise aeg, s.o alates 17.04.2024 kell 14.

1. VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida mootorsõiduk Merzedes-Benz E280CDI, registreerimismärgiga XXX, VIN-kood XXX (asukoht Narva, Tiigi nt 9 parkla) ning kanda Transpordiameti liiklusregistrisse sõiduki käsutamise keelumärge. Nimetatud sõiduki omanikuna on liiklusregistrisse kantud E M (ik XXX). Kohtuotsus edastada koheselt sõiduki käsutamise keelumärke tegemiseks Transpordiameti liiklusregistrile aadressile info@transpordiamet.ee ning kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerimise osas täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuurile. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtumenetluse pool, kes ei viibinud kohtuotsuse lõpposa kuulutamisel, saab esitada apellatsiooniteate 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 15 päeva möödudes apellatsiooniteate esitamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Menetluse käik
2. 18.04.
3. a väärteoprotokollis AB1636087 (tl 3) oleva väärteo kirjelduse kohaselt juhtis V.K 17.04.2024 kell 14.42 Ida-Virumaal Narva linnas Kreenholmi tn 6 juures mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui tema juhtimisõigus on karistusena ära võetud. Samuti V.K juhtides Võidu prospekt 2 juures Narva linnas mootorsõidukit Mercedes-Benz E280 CDI reg-märgiga XXX, enne manöövri alustamisest ei veendunud selle manöövri ohutuses ning sooritades möödumist sõidukist Škoda Fabia reg-märgiga XXX ei hoidnud ohutut külgvahet, kui möödumine oli raskendatud takistuse (paremalt poolt seina) tõttu, mille tulemusel sõidukite vahel toimus külgkokkupõrge. Liiklusõnnetuse tagajärjel oli tekitatud varaline kahju sõiduki Škoda Fabia reg-märgiga XXX omanikule. V.K lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt. Seega pani V.K toime väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 201lg 2, § 223 lg 1 ja § 237 lg 1 järgi.

1. Vastavalt isiku kinnipidamise protokollile (tl 6), peeti V.K kinni 17.10.2021 kell 14.45 VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel.
2. Kohus kuulas 19.04.
3. a kohtuistungil üle menetlusaluse isiku V.K ning tunnistajad N P ja E M ning avaldas järgmised dokumentaalsed tõendid: 18.04.
4. a väärteoprotokoll AB1636087 (tl 3), isikusamasuse tuvastamise protokoll (tl 5), isiku kinnipidamise protokoll (tl 6), sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 10-21), 2

§ 201

lg 2 ja

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritavate tegude eest, raskema sätte ehk

§ 223

lg 1 järgi 10 päeva aresti ning

§ 237lg 1 järgi 5 päeva aresti.

Samuti taotles mootorsõiduki Mercedes-Benz regmärgiga XXX konfiskeerimist süüteo toimepanemise vahendina, kuna on alus prognoosida, et isik jätkab antud mootorsõiduki juhtimist. Kohtuvälise menetleja seisukoha järgi on sõiduk menetlusaluse isiku tegeliku võimu all ehk faktiline omanik on V.K. II Kohtu põhjendused

1. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
2. Kohus uurinud vahetult asjas kogutud tõendeid ja hinnanud neid siseveendumuse kohaselt kogumis, on seisukohal, et V.K pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 201lg 2, § 223 lg 1 ja § 237 lg 1 järgi ning teda tuleb selle eest karistada.

8.

§ 201

lg 2 alusel karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud.

§ 90

lg 1 p 1 sätestab, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

§ 94

omakorda sisustab juhtimisõiguse – lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

1. Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et V.K juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit Mercedes-Benz reg-märgiga XXX. Seda tunnistas V.K ise ja kinnitas ka tunnistaja N. P. Et mootorsõiduk Mercedes-Benz reg-märgiga XXX juhiti Narva linnas süüdistuses nimetatud ajal tõendab ka asitõendina toimikusse lisatud videosalvestiselt nähtuv. V.K ütlustega ja ülejäänud tõendikogumiga haakuvalt kinnitab neid asjaolusid 17.04.2024 kell 14.45 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtuvalt juhtis V.K mootorsõidukit süüdistuses märgitud ajal ja kohas. Vaidlus puudub selleski, et V.K-l puudus mootorsõiduki juhtimisõigus. Politsei- ja Piirivalveameti 12.02.
2. a väärteootsuse nr 231524000399 kohaselt on V.K-lt mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud 4 kuuks (tl 27-28). Varasemaid karistusi kinnitava karistusregistri väljavõtte kohaselt on väärteootsus jõustunud 8.03.2024 (tl 30 pö). Transpordiameti liiklusbüroo väljavõttest nähtuvalt ei olnud V.K-l 18.04.
3. a seisuga kehtivat juhtimisõigust (tl 26). Karistusregistri väljavõttest nähtub seegi, et Politsei- ja Piirivalveamet on 12.02.
4. a väärteomenetluse otsusega võtnud V.K-lt ära juhtimisõiguse neljaks kuuks, s.o kuni 7.07.
5. Seega on V.K näol tegemist isikuga, kellelt on

§ 201lg 2 tähenduses mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. 3

§ 90

lg 1 p 1 keeldu ja pani sellega toime

§ 201

lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. Tegemist oli teadliku ja sihipäraselt planeeritud tegevusega, mis on toime pandud kavatsetult KarS § 16 lg 2 tähenduses. Seega esinevad tema tegevuses liiklusseaduse § 201 lg -s 2 sätestatud väärteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. 12.

§ 223

lg 1 sätestab vastutuse mootorsõidukiuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

§ 223

lg 1 sõnastusest lähtuvalt tuleb seega esmalt sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ning seejärel koosseisutunnusena varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine. Kohtuväline menetleja on väärteoprotokollis menetlusalusele isikule ette heitnud

§ 46

lg 3 sätestatud kohustuse eiramist, mille kohaselt sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet.

§ 16

lg 1 järgi liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

1. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis V.K 17.04.2024 kella 14.42 ajal Narvas Võidu prospekt 2 juures mootorsõidukit Mercedes-Benz reg-märgiga XXX ning enne manöövri alustamisest ei veendunud selle manöövri ohutuses ning sooritades möödumist sõidukist Škoda Fabia reg-märgiga XXX ei hoidnud ohutut külgvahet, kui möödumine oli raskendatud takistuse (paremalt poolt seina) tõttu, mille tulemusel sõidukite vahel toimus külgkokkupõrge. Liiklusõnnetuse tagajärjel oli mootorsõiduki Škoda Fabia omanikule tekitatud varaline kahju.
2. Väärteoasjas on tuvastatud, et V.K, juhtis 17.04.2024 kell 14.42 Narva linnas Võidu prospektil mootorsõidukit. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl 10-21) nähtub, et 17.04.2024 on Narva linnas Võidu prospekt majade nr 2 ja 4 juures vaadeldud kahte mootorsõidukit: Škoda Fabia reg-märgiga XXX ja Mercedes-Benz reg-märgiga XXX. Liiklusõnnetuse esmase kirjelduse kohaselt toimus kahe mootorsõiduki vahel õuealal liiklusõnnetus. Mercedes-Benzi juht ei arvestanud sõiduki gabariitidega ja toimus külgkokkupõrge Škoda Fabiaga. Ühelt poolt osales liiklusõnnetuses V.K sõiduk Mercedes-Benz reg-märgiga XXX ning teiselt poolt N. P sõiduk Škoda Fabia reg-märgiga XXX. Kokkupõrke tagajärjel on kahjustada saanud mõlemad sõidukid (Škoda Fabia valget värvi kriimustused esiotsas, esipoolsel registreerimismärgil ja esistangel ning Mercedes-Benzi musta värvi vasakpoolsel tagauksel kriimustused. Mõlema sõiduki kriimustused on umbes 50 cm kõrgusel). Vastavat asjaolu tõendavad ka sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olevad fototabelid ja kokkupõrkes osalenud sõidukijuhtide ütlused. Tunnistaja N. P kirjeldas, et süüdlase heledat värvi sõiduk sõitis tunnistaja sõidukist Škoda Fabia mööda ja riivas tunnistaja sõidukit, vigastades seda. Tunnistaja kirjeldas, et enne manöövri alustamist veendus ta, et tee on tühi. Juba tagurdades sai aru, et paremalt poolt ehk külje vastu sõidab auto sisse. Tunnistaja sai aru, et see lähenev auto ei plaani peatuda, üldse midagi ei järgi ning sõidab edasi. Heledat värvi sõidukit juhtis noormees. Tunnistaja sõiduki ja seina vahel oli koht, kuhu oli võimalik sõita (tl 37 pö). Toimiku materjalidele lisatud videosalvestiselt failinimega 2012-03-04-03h28m33s_event nähtub, et alates 00:14 (video kellaaja järgi 03:28:42) tagurdab tume luukpäraga sõiduk õuealal. Videost 4

§ 46

lg 3 ja

§ 16lg 1 nõudeid.

Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastatud

§ 223

lg 1 esimese alternatiivi esinemine, s.o liiklusnõuete rikkumisega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Tegemist oli ettevaatamatusest toime pandud teoga. Kergemeelsusest KarS § 18 lg 2 tähenduses lootis ta otsasõitu vältida, kuid tähelepanelikuma käitumisega oleks mootorsõidukite kokkupõrge olnud välditav. Seega esinevad V.K tegevuses

§ 223lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.

17.

§ 237

lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis oleva inimese abita jätmise eest.

§ 169

reguleerib juhi tegutsemist liiklusõnnetuse korral.

§ 169

lg 1 p 1 kohaselt kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab liiklusõnnetuses osalenud juht võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled. Kui sõidukil puuduvad ohutuled või kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk vastavalt

§ 39lg-le 9.

18.

§ 169

põhjal järeldub, et liiklusõnnetuses osalenud sõidukid peavad peatuma ja jääma sündmuskohale. Oluline on lisaohu vältimine. Menetlusalune isik V.K nii ei toiminud. Tunnistaja N. P ütlustest nähtuvalt märkas ta temale otsa sõitnud sõiduki juhina naeratavat noormeest. V.K on selgitanud, et ta märkas teise sõiduki juhina naisterahvast. Isikuliste tõendiallikate ütlusi kõrvutades järeldub, et sõidukid olid teineteisele väga lähedal. Kõiki asjaolusid ja kohtumenetluses uuritud tõendeid kogumis hinnates järeldab kohus, et menetlusalune isik pidi aru saama, et juhtus liiklusõnnetus. Seda, et juhtus liiklusõnnetus, kinnitas ka V.K enda kohtus antud ütlustes. 19. V.K põhjendas sündmuskohalt lahkumist paanika tekkimisega ning hirmutundega politseikoerte ees. Kohus on veendunud, et sündmuskohalt lahkumise põhjuseks oli teadmine, et ta on toime pannud erinevad liiklusalased süüteod ning lootis sündmuskohalt põgenemisega vastutusest pääseda. Kuna menetlusalune isik rikkus liiklusnõudeid , mille tagajärjel tekkis 5

§ 169lg 1 p-s 1 sätestatud kohustused.

Seega on leidnud tõendamist, et V.K rikkus

§ 169

lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime

§ 237lg 1 ettenähtud väärteo.

1. Pärast liiklusõnnetuse põhjustamist lahkus V.K sündmuskohalt. Arvestades süüteo tehiolusid puudus menetlusalusel isikul igasugune alus arvata, et varaline kahju jäi tekitamata. Kohtu hinnangul on V.K teo toime pannud teadlikult ja tahtlikult. Süütegu on toime pandud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 tähenduses. Õigusvastasus, süü
2. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
3. peatüki
4. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.
5. V.K oli väärtegude toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüvõimeline. Süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Ei esine ka õigusvastasust välistavaid asjaolusid, sealhulgas hädaseisundit (KarS § 29) ega kohustuste kollisiooni (KarS § 30). Karistus
6. Karistusseadustiku (KarS) § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (RKKK 3-1-1-14-07). 24.

§ 201

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et V.K on juhtimisõiguseta isikuna sõidukit jutides põhjustanud liiklusõnnetuse, tekitades teisele isikule varalise kahju, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et need väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd mõlema seadusesätte alusel mõistetav karistus on rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest kuni 30 päeva, kohaldab kohus karistust

§ 201lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel.

25. Liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine on eraldiseisev väärtegu, seega tuleb KarS § 63 lg 3 sätteid kohaldades mõista karistus selle väärteo eest eraldi.

§ 237

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. 26. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Nii

§ 201

lg 2 kui ka

§ 237

lg 1 näevad ette alternatiivse karistuse liigina rahatrahvi või aresti, mistõttu tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Konkreetse süüdlase puhul on tõendamist leidnud, et rahalise karistuse määramine, juhtimisõiguse äravõtmine ega aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole varasemalt tulemuslik olnud, kuivõrd V.K jätkab liiklusalaste süütegude toimepanemist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et rahatrahv ei omaks menetlusalusele isikule vajalikku mõju ja seetõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Rahatrahvi kohaldamise võimatust kinnitab ka asjaolu, et varasemad rahatrahvid on menetlusalusel isikul tasumata. 6

§ 201

lg 2 ja

§ 223lg 1 järgi, siis on tema süü selles osas suurem.

V.K liiklusnõuete eiramise tagajärjel on tekkinud varaline kahju tunnistajal, samas ei saa varalist kahju pidada keskmisest suuremaks ning tervisekahjustusi liiklusõnnetuse tagajärjel keegi ei saanud. Arvestades, et tegemist on V.K-le mõistetud esimese vabadusekaotusliku karistusega on põhjust prognoosida tema karistuse eripreventiivsele mõjule allumist pigem heaks ning seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud määrata arest alla sanktsiooni keskmist määra. Seega peab kohus võimalikuks karistada V.K-d

§ 201

lg 2 järgi sätestatud sanktsiooni alusel 10 päeva pikkuse arestiga ning

§ 237lg 1 järgi peab kohus kohaseks karistada V.K 5 päeva pikkuse arestiga.

1. Väärteoasja materjalidest tulenevalt on V.K VTMS § 44 lg 1 alusel kinni peetud 17.04.2024 kell 14.
2. KarS § 68 lg 2 kohaselt arvatakse kinnipidamine väärteomenetluses karistusaja hulka. Kuna käesoleva otsusega karistab kohus V.K-d 15 päeva pikkuse arestiga, siis tuleb tema karistusaja alguseks lugeda tema kinnipidamise aeg ehk 17.04.2024 kell 14.
3. Kohus märgib ka, et VTMS 199 lg 3 kohaselt jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta selle tegemisest. Konfiskeerimine
4. Mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. Kuivõrd kohtupraktika kohaselt tõstatatakse konfiskeerimise võimalus üldjuhul alates kolmandast samalaadsest rikkumisest, siis võib juba kolmanda samalaadse süüteo toimepanijas üldjuhul näha sellist isikut, kellele vähem radikaalsed meetmed ei mõju.
5. V.K-d on varem liiklusalaste rikkumise eest karistatud viiel korral, sealhulgas mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis, mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest ning mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Varasemalt määratud rahatrahvid on V.K-l tasumata (vt kohtuistungi protokoll tl 36 pö). Politsei- ja Piirivalveameti 12.02.
6. a otsusega karistati V.K-d mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, kuid sellel vaatamata juhtis V.K taas sõidukit
7. märtsil
8. Viru Maakohtu 12.03.
9. a otsusega karistati V.K

§ 201

lg 2 ja § 242 lg 1 järgi 7 päeva pikkuse arestiga, mis asendati 7 tunni üldkasuliku tööga. Ka see karistus ei ole V.K-le mõju avaldanud, kuivõrd ta on taas pannud toime liiklusalased süüteod, seejuures põhjustanud liiklusõnnetuse ja tekitanud teisele isikule materiaalset kahju.

1. Neil asjaoludel on kõigiti põhjust karta, et V.K võib jätkata samalaadsete süütegude toimepanemist ning pelgalt põhikaristusega teda edasisele õiguskuulekusele mõjutada ei saa. Kui isik on oma süstemaatilise õigusvastase käitumisega näidanud, et tema valduses olev mootorsõiduk on tema enda käitumise iseärasuse tõttu kaasliiklejatele jätkuvalt ohtlik, siis on see selge argument tema omandiõiguse riive lubatavuse kasuks. Niisiis on sõiduki konfiskeerimine V.K suhtes põhjendatud ning kohtu hinnangul ei saa öelda ka seda, et koos põhikaristusega on V.K suhtes kohaldatavate õigusjärelmite kogum liialt range reageering tema süüteole. V.K lubadused end edaspidi muuta on paljasõnalised ja arvestades tema varasemaid samalaadseid lubadusi ei saa neid uskuda.
2. Arvestades eeltoodut ning pidades silmas nii üld- kui eripreventiivset eesmärki on lisaks arestile, mis käesoleval juhul jääb alla keskmise määra, põhjendatud V.K süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine. Arvestades V.K senist käitumist ning konfiskeerimise märkimisväärset preventiivset toimet, võib pidada süüteo toimepanemise vahendiks oleva mootorsõiduki konfiskeerimist edasiste rikkumiste ärahoidmiseks vältimatuks. 7