Obsah (4)

§ 201§ 223§ 237§ 169

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 31. juuli 2024 Kohtuasja number 4-24-1353 Kohtukoosseis kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuasi U.Q süüdistuses liiklusseaduse (

) § 201 lg 2, § 223 lg 1 ja § 237 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu

1. aprilli 2024 otsus Apellatsiooni esitaja U.Q (isikukood XXX) Teised apellatsioonimenetluse pooled Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri eriasjade uurija Anastassia Kevask Menetluse vorm kirjalik RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
2. aprilli 2024 otsus muutmata ja selle peale esitatud apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse koostamisest. PÕHIOSA Menetluse käik
4. aprillil 2024 koostatud väärteoprotokolli kohaselt juhtis U.Q
5. aprillil 2024 kell 14.42 Narvas Kreenholmi 6 juures mootorsõidukit, omamata selleks juhtimisõigust – see oli temalt karistusena ära võetud. Juhtides Narvas Võidu prospekt 2 juures Mercedes-Benz E280 CDI (reg-nr XXX ), ei veendunud U.Q enne Škoda Fabiast (reg-nr XXX ) möödumist selle manöövri ohutuses ega hoidnud viimasega külgvahet. Seetõttu toimus sõidukite vahel külgkokkupõrge, mille tagajärjel tekkis Škoda Fabia omanikul varaline kahju. U.Q lahkus sündmuskohalt. Kirjeldatud viisil pani U.Q toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse (

) § 201 lg 2, § 223 lg 1 ja § 237 lg 1 järgi.

1. U.Q peeti
2. oktoobril 2021 kell 14.45 väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 44 lg 1 p 3 alusel kinni. Maakohtu otsus
3. Viru Maakohtu
4. aprilli 2024 otsusega tunnistati U.Q

§ 201

lg 2 ning

§ 223lg 1 järgi süüdi ja teda karistati Kar

S § 63 lg 1 alusel 10 päeva pikkuse arestiga. Samuti tunnistas kohus U.Q süüdi

§ 237lg 1 järgi, mille eest mõistis karistuseks 5 päeva aresti. VTMS § 44 lg 3 ja karistusseadustiku (Kar

S) § 68 lg 2 alusel arvestati aresti kandmise algust alates U.Q kinnipidamisest

1. aprillil
2. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeris kohus süüteo toimepanemise vahendiks olnud sõiduauto Merzedes-Benz E280CDI. Kohtu põhjendused olid kokkuvõetult järgmised.
3. Vaidlust ei ole selles, et U.Q juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit Mercedes-Benz (reg-märgiga XXX ). U.Q-l puudus mootorsõiduki juhtimisõigus: Politsei- ja Piirivalveameti
4. veebruari 2024 väärteootsusega nr 231524000399 võeti see temalt neljaks kuuks ära. U.Q ütlustest nähtub, et ta oli juhtimisõiguse puudumisest teadlik. Samasuguse rikkumise eest on U.Q alles hiljaaegu, s.o
5. märtsil 2024 karistatud. Sellest hoolimata asus ta
6. aprillil 2024 taas mootorsõidukit juhtima – seda tegi ta kavatsetult.
7. U.Q püüdis sõita
8. aprillil 2024 kell 14.42 Narva linnas Võidu prospektil seina ja N.P. juhitud Škoda Fabia vahelt läbi, ent põrkas viimasele otsa, põhjustades sellega liiklusõnnetuse. Seda ei eita ka U.Q , tuues põhjuseks mittemärkamise – ta lootis sõidukist mööda sõita. U.Q ei veendunud manöövri ohutuses ega hoidnud Škoda Fabiaga ohutut külgvahet. Samas oli möödumine raskendatud, kuna paremal pool oli sein. U.Q pani teo toime kergemeelsusega: ta lootis otsasõitu vältida, kuid oleks tähelepanelikuma käitumisega suutnud mootorsõidukite kokkupõrke ära hoida. Järelikult täitis U.Q

§ 223lg-s 1 sätestatud koosseisu.

6.

§ 169

põhjal järeldub, et liiklusõnnetuses osalenud sõidukid peavad jääma sündmuskohale. U.Q nii ei teinud. N.P. sõnul märkas ta temale otsa sõitnud sõiduki juhina naeratavat noormeest. U.Q on selgitanud, et ta märkas teise sõiduki juhina naisterahvast. Seega olid sõidukid teineteisele väga lähedal. Liiklusõnnetuse toimumist kinnitas ka U.Q. Sündmuskohalt lahkumist põhjendas ta paanika ja hirmutundega – ta tundis hirmu politseikoerte ees. Kohtu meelest lootis U.Q avariikohast lahkumisega vastutusest pääseda. Järelikult rikkus U.Q

§ 169

lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime

§ 237lg-s 1 sätestatud väärteo.

U.Q pani süüteo toime otsese tahtlusega.

1. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
2. KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

§ 201

lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.

§ 223

lg-s 1 sätestatud väärteo sooritamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. U.Q on juhtimisõiguseta isikuna sõidukit juhtides põhjustanud liiklusõnnetuse, tekitades teisele isikule varalise kahju. Need väärteokoosseisud täitis ta ühe teoga. 9. Liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine on eraldiseisev väärtegu, seega tuleb KarS § 63 lg 3 sätteid kohaldades mõista karistus selle väärteo eest eraldi.

§ 237

lg 1 ettenähtud väärteo 2 toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.

1. Rahalise karistuse määramine, juhtimisõiguse äravõtmine ega aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole varasemalt U.Q puhul tulemuslik olnud. Ta on jätkanud liiklusalaste süütegude toimepanemist. Varasemad rahatrahvid on tasumata jäänud. Seetõttu tuleb talle kohaldada aresti.
2. Kuna U.Q pani ühe teoga toime kaks erinevat väärtegu (

§ 201

lg 2 ja

§ 223lg 1), on tema süü suur.

Liiklusnõuete eiramise tagajärjel tekkis teisel isikul varaline kahju. Kuna aga tegemist on esimese vabadusekaotusliku karistusega, on põhjendatud mõista arest alla sanktsiooni keskmist määra. Neil kaalutlustel karistas kohus U.Q-d

§ 201

lg 2 järgi 10 päeva,

§ 237lg 1 järgi aga 5 päeva pikkuse arestiga.

1. U.Q-d on varem liiklusalaste rikkumise eest karistatud viiel korral, sealhulgas sõidukiiruse ületamise, liiklusnõuete muu rikkumise ning juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest. Varasemalt määratud rahatrahvid on U.Q-l tasumata. Politsei- ja Piirivalveameti
2. veebruari 2024 otsusega karistati U.Q-d mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Sellest hoolimata juhtis U.Q taas
3. märtsil 2024 sõidukit. Viru Maakohtu
4. märtsi 2024 otsusega karistati U.Q

§ 201

lg 2 ja § 242 lg 1 järgi 7 päeva pikkuse arestiga, mis asendati 7 tunni üldkasuliku tööga. Seegi karistus U.Q-le mõju ei avaldanud. Neil asjaoludel on põhjust karta, et U.Q võib samalaadsete süütegude toimepanemist jätkata ning pelgalt põhikaristusega teda edasisele õiguskuulekusele mõjutada ei saa. Kui isik on oma süstemaatilise õigusvastase käitumisega näidanud, et tema valduses olev mootorsõiduk on tema enda käitumise iseärasuse tõttu kaasliiklejatele jätkuvalt ohtlik, on see selge argument tema omandiõiguse riive lubatavuse kasuks. Järelikult on sõiduki konfiskeerimine põhjendatud.

1. Ehkki liiklusregistri andmete kohaselt on sõiduauto omanik U.Q vanaema E.M. , nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et sõiduki tegelik omanik on U.Q . E.M. sõnul on kõnesolev sõiduk tema lapselapse oma. Tema küll andis oma abikaasaga U.Q-le raha auto soetamiseks, kuid U.Q ostis selle sõiduki ise. Sõiduki ainuke võti on U.Q käes, tema tasub kindlustuse eest ning käib tehnoülevaatustel. U.Q ise andis kohtuistungil auto kuuluvuse osas vastuolulisi ütlusi. Esmalt väitis ta, et sõiduauto omanik on vanaema, hiljem selgitas, et sõidukit kasutab tema sõber, kellele ta plaanib sõiduki müüa. U.Q ütlused, justkui plaaniks ta sõidukit müüa, näitavad, et tegelik võim sõiduki üle on temal ehk tegemist on faktiliselt U.Q-le kuuluva sõidukiga.
2. aprillil 2024 viibis U.Q sõidukis üksinda. Niisiis kummutavad kogutud tõendid liiklusregistri omanikukande õigsuse presumptsiooni ning annavad aluse väita, et süüteo toimepanemise vahend kuulub tegelikkuses U.Q-le. Seega tuleb sõiduauto U.Q varana KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida. Apellatsioon
4. aprillil 2024 esitas U.Q Viru Maakohtu
5. aprilli 2024 otsuse peale apellatsiooni, taotledes kohtuotsuse tühistamist konfiskeerimist puudutavas osas. U.Q märgib, et auto on talle väga oluline ning lubab ennast parandada. Kuni juhilubade saamiseni ta autorooli ei istu. Auto kirjutab ta juhtimisõigust omava sugulase nimele ja paneb sõiduki garaaži seniks, kuni ta load tagasi saab. 3 Ringkonnakohtu seisukoht
6. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust selle üle, et U.Q on väärteoprotokollis kirjeldatud väärteod toime pannud. Ka ringkonnakohus leiab, et menetlusalusele isikule etteheidetavad teod on tõendatud ning kvalifitseeritud korrektselt. Ka ei ole apellatsioonikohtu meelest eksitud J. Jevgorovile ebasoodsas suunas talle aresti mõistes. U.Q vaidlustab oma kaebuses üksnes konfiskeerimisotsustust, paludes kohtul jätta auto temalt konfiskeerimata. Niisugune taotlus jääb aga edutuks.
7. Maakohus leidis õigesti, et Mercedes-Benz E280CDI kuulub U.Q-le – ja seda seisukohta U.Q ka ei vaidlusta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et U.Q süütegude toimepanemise asjaolud näitavad, et ta on kaasliiklejate jaoks ohtlik: ta juhtis mootorsõidukit ajal, mil ta poleks seda tohtinud teha, põhjustas sellega avarii ning lahkus seejärel sündmuskohalt. Taolise tegevusega ei ohustanud ta mitte üksnes kaasliiklejate õigushüvesid, vaid põhjustas seeläbi ka reaalse kahju. Arvesse tuleb võtta sedagi, et tegemist pole U.Q esimese õigusrikkumisega. Teda on korduvalt erinevate liiklusalaste rikkumiste eest karistatud: ta on ületanud sõidukiirust, juhtinud varemgi ilma juhtimisõigust omamata mootorsõidukit ning rikkunud muid liiklusnõudeid. Senised karistusmeetmed on osutunud viljatuks. Maakohus tõi asjakohaselt välja, et kuigi Politsei- ja Piirivalveameti
8. veebruari 2024 otsusega võeti U.Q-lt mootorsõiduki juhtimisõigus neljaks kuuks ära, tabati ta vaid kuu aega hiljem (
9. märtsil 2024) taas autoroolist. Viru Maakohtu
10. märtsi 2024 otsusega karistati U.Q

§ 201

lg 2 ja § 242 lg 1 järgi arestiga, mis asendati küll üldkasuliku tööga, kuid seegi ei suutnud teda õiguskuulekale teele suunata. Neil asjaoludel on kõigiti põhjust karta, et U.Q võib samalaadsete süütegude toimepanemist jätkata ning pelgalt karistuslike meetmete abil teda liiklusrikkumistest hoiduma panna ei saa. Seetõttu on sõiduki konfiskeerimine U.Q suhtes proportsioonis tema seniste rikkumistega. Proportsionaalsusnõude rikkumist ei saa rajada ka auto väärtusele: Mercedes lasti välja juba

1. aastal (tl 29) ehk see ei maksa sadu tuhandeid ega isegi mitte kümneid tuhandeid eurosid – eeldatavasti on selle sõiduki turuhind paar tuhat (mõni tuhat) eurot. U.Q lubadus parandada enda käitumist ringkonnakohut ei veena – see jääb paljasõnaliseks ning puudub tõsiseltvõetav alus seda uskuda. Niisiis on Mercedese konfiskeerimine KarS § 83 lg 1 kohaselt lubatav.
2. Toodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
3. aprilli 2024 otsuse muutmata ja selle peale esitatud apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4