lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav G.L , isikukood XXX, elukoht xxxx; xxxx kodanik; xxxx; emakeel xxxx; töökoht R OÜ; väärteokorras karistamata, kriminaalkorras karistatud 1-l korral, s.o Viru Maakohtu 22.05.2018 otsusega mõisteti
lg 2 alusel karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust, mis
alusel asendati 450 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 20 kuud ühes juhtimisõiguse äravõtmisega 9 kuuks; üldkasuliku töö tunnid sooritatud; kahtlustatavana kinni peetud 26.10.28.10.2019; tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaadi abi Kristjan Tuul kokkuleppel Kohtuasja läbivaatamise aeg 25.01.2021, avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: G.L süüdi tunnistada
lg 2 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 26.10.-28.10.2019, s.o 3 päeva karistusaja hulka. G.L-il jääb kanda 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus 477 (neljasaja seitsmekümne seitsme) tunni üldkasuliku tööga.
lg 4 alusel lugeda ¼ üldkasuliku töö tundidest kaetuks uue 1 kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemisega, s.o 09.12.2019 psühhiaatri ambulatoorsel vastuvõtul viibimisega eesmärgiga vabaneda alkoholisõltuvusest ja psühhiaatri poolt määratud ravikuuri läbimisega ning G.L-il jääb sooritada 358 (kolmsada viiskümmend kaheksa) üldkasuliku töö tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 18 (kaheksateist) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel allutada G.L üldkasuliku töö tegemise ajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda käitumiskontrolli ajal järgima
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada G.L-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 1 p 1 alusel võtta G.L-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 9 (üheksaks) kuuks. Vastavalt liiklusseaduse §-le 127 tuleb G.L-il 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutada oma juhiluba Maanteeametile. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista G.L-ilt menetluskuluna sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja
lg 1 ja 3 alusel võimaldada G.L-il sundraha summas 876 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 73 eurot. Sundraha osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, viitenumbriga 99921700003387 ning selgitusega: „G.L , 1-21-530, sundraha osamakse“. Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus toimetada kätte G.L-ile, saata teadmiseks kaitsjale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 3 kuud, mis asendatud
alusel üldkasuliku tööga 450 tundi, seega omades kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki joobes juhtimise eest, juhtis taas alkoholijoobes olles 26.10.2019 kell 22.53 paiku xxxx juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7119 EE seeria nr ARBK-0072 tuvastati tema väljahingatavas õhus alkoholisisalduse lõplikuks mõõtetulemuseks 1,03 mg/l kohta. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja 2 p 1 sätetele loetakse G.L alkoholijoobes olevaks isikuks. Seega G.L, juhtides korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime
KOKKULEPE JA MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on G.L-ile
lg 2 järgi mõistetavaks karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 26.10.-28.10.2019, s.o 3 päeva, G.L-il jääb kanda 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada vangistus 477 tunni üldkasuliku tööga.
lg 4 alusel lugeda ¼ üldkasuliku töö tundidest kaetuks uue kuriteo riski vähendavas tegevuses osalemisega, s.o 09.12.2019 psühhiaatri ambulatoorsel vastuvõtul viibimisega eesmärgiga vabaneda alkoholisõltuvusest ja psühhiaatri poolt määratud ravikuuri läbimisega. G.L-il jääb sooritada 358 tundi üldkasulikku tööd.
Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada G.L kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
lg-s 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada G.L-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 1 p 1 alusel võtta G.L-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9 kuuks. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav G.L on kokkuleppest aru saanud ja nõustunud sellega ning on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet. Samuti on kriminaalasja menetlemisel järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. G.L tuleb süüdi tunnistada
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on G.L-i menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 876 eurot. Kokkuleppe kohaselt KrMS § 180 lg 3 ja
lg 3 alusel võimaldada G.L-il tasuda sundraha summas 876 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgevast kuust igakuiselt vähemalt 73 eurot. 3 /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.