lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot ning
Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp. Menetlusalune isik: K.R , ik: XXX, elukoht: xxxx, kontakt e-post: xxxx. Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 järgi RESOLUTSIOON 1. Rahuldada K.R-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi M. P. 20.11.2023 otsusele nr 2317,23,010349 K.R-i karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot ja ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot ja
lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks osaliselt, s.o
lg 1 ja
2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi M. P. 20.11.2023 otsus nr 2317,23,010349 K.R-i karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot ja
lg 2 alusel lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks osaliselt, s.o
lg 1 ja
lg 1 alusel määratud põhikaristuste tasumise 45 päevase tähtaja osas, jättes muus osas vaidlustatud otsuse muutmata ja tühistamata. 1 3. Teha tühistatud osas uus otsus ja määrata KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel K.R-ile
lg 1 ja
lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest karistuseks määratud rahatrahvide kogusummas 640 eurot tasumine ositi 10 kuu jooksul igakuste maksetena 64 euro kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 2 alusel kohaldatud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse 4 kuuline tähtaeg algab käesoleva kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 4-kuulise tähtaja möödumisel. 7. Vastavalt
sätetele tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest loovutada Transpordiameti liiklusregistri büroole. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 05.01.
lg 1, § 33 lg 2 p 8, § 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid ja kohustusi ning pani toime
Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse Kaebuses vaidlustatakse otsust karistuse osas, täpsemalt juhtimisõiguse peatamise osas. Kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Taotluse sisu ja põhjendus 06.10.2023 23:25 juhtus kahetsusväärne lugu. Täites taksojuhi töökohustusi E. Vilde tee 82 maja juures, tagurdasin kogemata otsa pargitud sõiduautole BMW. Lahkusin sündmuskohalt BMW omanikku või politseid teavitamata. Sellega panin toime väärteo. Need on faktid ja ma ei soovi neid vaidlustada. Vastupidi – mul on väga kahju, et selline olukord minu hooletuse tõttu üldse tekkida sai. Põhjustasin BMW omanikule väga ebameeldiva üllatuse, mille tagajärjel pidi ta kindlasti palju aega ja närve kulutama. Samuti pidi Politsei kulutama oma niigi piiratud ressursse minu isiku 2 kindlakstegemisel ja selle väärteo menetlemisel. Ning lõpetuseks peab nüüd ka kohus asjas oma arvamuse andma. Sooviksin siinkohal ära tuua minu siirad vabandused kõigi osapoolte ees. Õiguskuuleliku kodanikuna mõistan ma suurepäraselt, et selliste tegude eest tuleb vastutust kanda. Olen tänulik, et minule määratud karistus ei olnud maksimaalne. Rahatrahv ja juhtimisõiguse peatamine oleksid tegelikult saanud olla veelgi suuremad. Küll aga olen ma sunnitud paluma, et kohus vaataks üle minu karistuse juhtimisõiguse peatamise kohapealt. Toon siin ära asjaolud, mis loodetavasti motiveerivad kohust minu karistust leevendama. Nimelt olen xxxx invaliid. Südame probleemide tõttu ei ole mul võimalik pikemaid vahemaid jalgsi läbida. Vaatamata sellele hoolitsen ma üksi oma xxxx-aastase ema eest, kes on täiesti liikumisvõimetu. Auto kasutamine on meile eluliselt vajalik, et pääseda poodi, apteeki ja arstide vastuvõtule. Lisaks sellele sõltub minu sissetulek juhiloast. Töötan nimelt taksojuhina. Juhtimisõiguse peatamine võtaks minult võimaluse raha teenida ja muudaks kahe inimese toidu, ravimite ja arstiteenuse võimaldamise oluliselt keerulisemaks. Elame Xxxx, kus puudub sobiv ühistranspordi ühendus, et saaksin vajalikud toimingud tehtud. Taksojuhina töötan Tallinnas. Sõidan iga päev rongiga Xxxx Tallinna ja tagasi. Ilma autota ei ole mul ka võimalik rongile pääseda. Tallinnas on paraku ka eriarstide vastuvõtud. Kui mu tervis lubaks, kannataksin need 4 kuud ilma juhtimisõiguseta ära. Tegu on tehtud ja selle eest tuleb vastutus võtta. Tulenevalt aga eelpool mainitud asjaoludest mõjutaks see osa karistusest meie elu eriti rängalt. Samuti sooviksin selgitada, et minu tegudes puudus tahtlikkus. Nagu ma ka politseis ütlusi andes rääkisin ja ka kaamerasalvestiselt näha on, oli tol õhtul nähtavus äärmiselt kehv. Oli pime ja sadas vihma. Kokkupõrke hetkel oli minu auto kiirus minimaalne. Minu jalg oli piduril ja olin veendunud, et auto peatus loomulikul teel, mitte ei ramminud teist autot. Seda kinnitab ka minimaalne kahju, mis avarii tõttu autodele tekkis. Ma ei saanud teavitada politseid õnnetuse toimumisest, kuna ei olnud ise sellest teadlik. Õnnetuse põhjustamisest sain teada, kui minule helistati Politseist. Ma usun, et iga inimene tuleks plekimõlkimise järel autost välja ja vaataks, mis juhtus, mitte ei sõidaks rahumeeli edasi. Nagu videolt näha, mina autost ei väljunud. Kui ma oleksin avarii toimumisest teadlik olnud, oleksin kindlasti ise Politseid sellest teavitanud. Mul puudus igasugune põhjus süülist tegu varjata. Esiteks ei luba juba minu tõekspidamised sellist olukorda maha vaikida. Teiseks oli tol hetkel toimunud ainult väike plekimõlkimine, mille kindlustused oleksid ära klaarinud. Miks ma oleksin pidanud riskima käesoleva väärteoga? Minu hinnangul puudub sündmuskohalt teadlikus lahkumises igasugune loogika. Kokkuvõtvalt ei soovi ma kuidagi vastutusest kõrvale hiilida. Tunnistan täielikult enda süüd ja kahetsen juhtunut väga. Palun lihtsalt, et vaataksite üle karistuse juhtimisõiguse peatamise osas. Tulenevalt invaliidsusest ei suuda ma teha täiskohaga tööd. Aga ei ole ka minu loomuses istuda käed rüpes ja elada riigi kulul. Teen niipalju tööd kui tervis vähegi võimaldab. Nii olen siiani suutnud endale ja emale kuidagi tagada inimväärika elu. Tänapäevase elukalliduse juures ei ole paraku midagi üle jäänud säästudeks. Seega palun ka üle vaadata, kas oleks võimalik trahvi ajatada pikema ajaperioodi peale. Tervet trahvisummat ei ole mul paraku korraga kuskilt võtta. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 3 Menetluse senine käik on olnud järgnev. 26.10.2023 koostas uurija A. E. väärteoprotokolli, mille kohaselt juhtis K.R 06.10.2023 kella 23:25 ajal mootorsõidukit Tallinnas, Vilde tee 82 juures. Ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara. Tagurdades ei hoidnud ohutut külgvahet ning sõitis otsa pargitud sõidukile BMW X5. Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. 20.11.2023 koostas uurija abi M. P. üldmenetluse otsuse, milles leidis, et K.R on toime pannud
lg 1 ja
lg 1 järgi kvalifitseeritavad rikkumised ja määras talle karistuseks rahatrahvid 80 trahviühikut (s.o 320 eurot) ja 80 trahviühikut (s.o 320 eurot) ning võttis
K.R esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles kinnitab, et ta liikles väärteoprotokollis märgitud ajal oma taksoga liiklusõnnetuse sündmuskohal. Liiklusõnnetuse põhjustamist isik ei eita, kuid avaldab, et kui ta oleks aru saanud, et sõitis teisele autole otsa, siis oleks ta kindlasti teavitanud politseid. Isik selgitab, et tal on väga kahju, et selline sündmus tema hooletuse tagajärjel üldse juhtuda sai ja ta vabandab kõigi osapoolte ees. Kaebaja ei vaidlusta rahatrahvide suurust, kuid palub mitte kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist, kuna tema sissetulek sõltub juhtimisõiguse olemasolust ning lisaks eeltoodule on ta ka xxxx invaliid, kes hoolitseb üksi oma xxxx. aastase ema eest. Võimalusel palub isik rahatrahv määrata tasumisele osade kaupa, kuivõrd tervet trahvisummat on tal korraga väga raske tasuda. Menetlusalune isik kohtuistungist osa võtta ei soovi. Kohtuväline menetleja, tutvunud esitatud kaebuse ja väärteoasjas kogutud materjalidega, asub seisukohale, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Puudub vaidlus selle üle, et K.R juhtis mootorsõidukit Toyota Corolla väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas. Toimiku materjalidele lisatud videosalvestiselt failinimega D01_20231006232159 nähtub, et 03:55 (video ajatelje kella järgi) tagurdab hele sedaan kerega Forus takso kirjadega sõiduk vastu parkivat sõidukit nii, et parkiva sõiduki numbrimärk tuleb kokkupõrke tagajärjel ära ning kukub maha. Peale kokkupõrget lahkub hele auto sündmuskohalt. Videosalvestiselt nimega D03_ 20231006232313 nähtub 02:07 (video ajatelje kella järgi) eelpool kirjeldatud heleda sõiduki registreerimismärk xxxx. Sõidukite fotodelt nähtuvalt on mõlemal sõidukil tuvastatud vigastused, Toyota Corollal vasakul taganurgal ja BMW X5´el sõiduki esiosal. Seega hinnates väärteoasjas kogutud materjale kogumis leiab kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki teel liikumise tagajärjel tekkis varaline kahju T. T.le ja C AS´ile mistõttu esinevad asjas
Liiklusõnnetuse teise osapoole, BMW X5 käitumises ei nähtub liiklusõnnetusega põhjuslikus seoses olevaid tegevusi (sõiduk seisis ja olin nõuetekohaselt pargitud) ning liiklusõnnetuste toimumist oleks saanud ära hoida ainult K.R kui ta oleks tähelepanelikumalt jälginud teisi sõidukeid. Tulenevalt eeltoodust asub kohtuväline menetleja seisukohale, et üheselt on tõendatud, et K.R põhjustas ettevaatamatusest liiklusõnnetuse ning talle
lg 1 ja 46 lg 3 järgi etteheidetav rikkumine kuulub karistamisele
Lähtudes videosalvestisest, tunnistaja ütlustest liiklusõnnetuse asjaoludest ja sõidukitel tuvastatud vigastustest, leiab kohtuväline menetleja, et menetlusalune isik pidi kindlasti aru saama, et ta sõitis otsa teisele sõidukile. Kuivõrd menetlusalusele isikule on antud juhtimisõigus, siis pidi ta ka teadma millised on juhi kohustused liiklusõnnetuse toimumise korral ning millal tuleb õnnetusest teavitada politseid. 4 Kuna K.R ei täitnud ülal kirjeldatud kohustusi, kuigi ta pidi kindlasti aru saama, et põhjustas liiklusõnnetuse, siis leiab otsuse tegija, et menetlusalune isik rikkus
Oma taolise tegevusega raskendas menetlusalune isik väga tugevalt varalise kahju põhjustaja isiku väljaselgitamist ja kahjustada saanud sõiduki parandamist. Tulenevalt eeltoodust leiab otsuse tegija, et menetlusalusele isikule
lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 alusel etteheidetav tegu on kvalifitseeritud õigesti, süüd välistavad asjaolud puuduvad ning see kuulub karistamisele
lg 1 alusel.
järgi kvalifitseeritava rikkumise eest on seadusandja maksimaalse põhikaristusena ette näinud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (s.o 1200 eurot), juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuust kuni 6 kuuni või aresti. Samuti on ette nähtud võimalus rakendada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni.
lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest on seadusandja maksimaalse põhikaristusena ette näinud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (s.o 1200 eurot), juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuust kuni 12 kuuni või aresti. Samuti on ette nähtud võimalus rakendada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 9 kuuni. Karistuse määramise praktikas välja kujunenud seisukoha koha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Otsuse tegija on menetlusalusele isikule määranud karistuseks rahatrahvid tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Arvesse on võetud kaebaja rikkumise ohtlikkust ning ka karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Samuti on otsuse tegija arvestanud asjaoluga, et menetlusalusel isikul on kehtiv karistus liiklusalase süüteo toimepanemise eest. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku karistamine rahatrahvidega sanktsiooni alumise kolmandiku ulatuses suudab teda mõjutada edaspidi liikluses hoolsamalt ja tähelepanelikumalt käituma ning sellega seoses ka uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Kuivõrd menetlusalune isik on varasemalt karistatud liiklusalase süüteo toimepanemise eest, kuid sellest hoolimata jätkab ta uute rikkumiste toimepanemist, siis leiab otsuse tegija, et teiste liiklejate turvalisuse tagamiseks tuleb K.R ajutiselt liiklusest eemaldada. Seetõttu on otsuse tegija täiesti õigesti menetlusaluse isiku suhtes kohaldanud ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kuna menetlusaluse isiku suhtes ei ole varasemalt lisakaristust kohaldatud, siis lisakaristus sanktsiooni alammäära lähedases määras, 4 kuuks juhtimisõiguse äravõtmine, on täiesti põhjendatud suuruses ega koorma menetlusalust isikut liigselt. Kohtuväline menetleja peab vajalikuks mainida, et kaebusele ei ole lisatud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et K.R vajab juhtimisõigust seoses sellega, et tal on liikumispuue või, et ta peab aitama oma eakat ema. Nimetatud väited on paljasõnalised ja esitatud selge sooviga saada endale sobivamat lahendit. Seetõttu palub kohtuväline menetleja nimetatud väited jätta tähelepanuta. Samas ei vaidle kohtuväline menetleja vastu, kui maakohus peab võimalikuks määrata rahatrahvi tasumisele osade kaupa. Lähtudes kõigest eeltoodust asub kohtuväline menetleja seisukohale, et kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud 20.11.2023 koostatud üldmenetluse otsuse tühistamine ega muutmine, mistõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas Kaebuse esitaja on kohtule saadetud kaebuses märkinud, et kaebaja ei soovi osaleda kohtuistungil. Taolisest kohtuistungil osalemise soovi puudumisest teeb kohus järelduse, et kaebuse esitaja soovib kaebuse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Samuti nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud kirjalikus seisukohas. Seetõttu 5 leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et kirjalikus menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus olevatele tõenditele ning täiendavaid tõendeid ei kogu. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud süütegude toimepanemist.
lg 1 Kohtuväline menetleja on oma otsuses menetlusalusele isikule ette heitnud
lg 1 sätestatud kohustuse eiramist, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Samuti on otsuses ette heidetud, et ta eiras
lg 2 p 8 sätestatud juhi kohustust enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduda, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Samas väärteoprotokolli märgitud süüdistusest nähtuvalt on menetlusalust isikut süüdistatud selles, et ta tagurdades ei hoidnud ohutut külgvahet ning sõitis otsa pargitud sõidukile. Ohutu külgvahe hoidmise kohustuse aga näeb ette hoopis
Samuti on väärteoprotokollis menetlusalusele isikule ette heidetud
lg 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. Kuigi viide
lg 3 sättele viitamine oleks olnud kooskõlas otsuses märgitud süüdistuse sõnalise kirjeldusega ja olnuks ka täpsem, sisaldab ka vaidlustatud otsuses viidatud juhi üldkohustuse eiramine viitega
Seetõttu ei saa kohus asuda seisukohale, et vaidlustatud otsuses märgitud viide oleks ebaõige ja vastuolus väärteoprotokolli märgitud süüdistusega ja otsuses märgitud süüdistuse formuleeringuga. Väärteoprotokollis on tehtud viide ka
lg 1 sätestatud keelu eiramisele, kuid viidatud säte kehtestab teise liikleja ohustamise või takistamise keelu ja käesoleval juhul ei olnud pargitud sõiduki puhul tegemist teise liiklejaga ning viide
lg 1 keelu rikkumisele väärteoprotokollis oli asjakohatu ega olnud ka selles liiklussituatsioonis kohaldatav. Seetõttu on kohtuväline menetleja oma otsuses põhjendatult viitest
Eelnimetatud kohustuste (
lg 1, § 33 lg 2 p 8) täitmata jätmisega põhjustas menetlusalune isik otsuse kohaselt liiklusõnnetuse ning varalise kahju BMW X5 omanikule T. T. ja menetlusaluse isiku juhitud sõiduki omanikule C ASle. Väärteotoimikus leiduva E. Vilde tee 82, Tallinn turvakaamera salvestisest D01_20231006232159 nähtub, et Forus kirjadega hele sõiduk peatub maja ees alguses ühe trepikoja sissepääsu juures, kuivõrd tema edasiliikumist takistab eespool peatunud sõiduk. Kui eespool peatunud sõiduk edasi liigub, liigub edasi ka Forus kirjadega sõiduk ning peatub 6 järgmise trepikoja sissepääsu vastas. Trepikojast väljub klient ja istub teda ootavasse Forus kirjadega sõidukisse. Sõiduk liigub korraks edasi, kuid jääb seisma ja tagurdab, liikudes vasakpoolse taganurgaga vasakul parkinud sõidukile väga lähedale. Sõiduk peatub ja liigub uuesti edasi ning salvestiselt on näha, et pargitud sõidukil BMW enne Forus kirjadega sõiduki tagurdamist helendanud registreerimismärki sõiduki küljes enam ei ole. Forus kirjadega sõiduk liigub edasi ja rohkem paremale hoides tagurdab uuesti ning möödub pargitud sõidukitest ja pöörab ümber. Sõidukile järgneb varem Forus kirjadega sõiduki ees seisnud sõiduk, liikudes samuti tagurdades. Teiselt salvestiselt D03_ 20231006232313, mis on salvestatud teise trepikoja sissepääsu kohalt, nähtub samuti, et pärast eespool peatunud sõiduki edasi sõitmist läheneb varem peatunud Forus kirjadega sõiduk teise trepikoja sissepääsu juurde ja jääb ootama. Teisest trepikojast väljub klient ja istub ootavasse sõidukisse, misjärel sõiduk liigub korraks edasi, kuid peatub ja tagurdab. Tagurdades läheb Forus kirjadega sõiduk vasaku taganurgaga väga lähedale pargitud BMW-le ja jääb seisma ning pargitud BMW liigub parkimiskohal tahapoole ja seejärel tagasi ning Forus kirjadega sõiduki juht vaatab ettepoole kummardudes vasakpoolsesse tahavaatepeeglisse. Seejärel sõidab Forus kirjadega sõiduk edasi, korrigeerib sõidusuunda ja tagurdab uuesti ning möödub pargitud sõidukitest ja pöörab ümber. Seejuures on näha, et BMWl ei ole enam registreerimismärki ja see on teel BMW ees maas ja Forus kirjadega sõiduk tagurdab sellest mööda. Samal ajal tagurdab tema ees varem peatunud sõiduk. Mõlemad sõidukid pööravad teineteise järel ümber ja lahkuvad maja eest teineteise järel, kuid saabumisele vastupidises järjekorras. Puutuvalt menetlusalusele isikule inkrimineeritud
lg 1 väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.
lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s.o sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt on sõidukil Toyota Corolla reg. märgiga xxxx tuvastatud kahjustused tagastange vasakul nurgal ja küljel ning sõidukil BMW X5 reg. märgiga xxxx on kahjustatud esiosa, esistange (registreerimismärgi alusplaat). Sõiduki Toyota Corolla vaatlusprotokollis koos fotodega tuvastati tagastange vasakul nurgal kolm üksteise kohal asetsevat paralleelset kahjustust ja küljel kaks teineteise kohal asetsevat paralleelset kahjustust. Sõiduki BMW vaatlusprotokollis koos fotodega tuvastati esistangel värvikahjustused parempoolsel osal, esistange on paigast nihkunud ja numbrimärgi alus vahetatud. Kahjustada saanud numbrimärgi alust on eraldi vaadeldud, alus on pooleks murdunud. Liiklusõnnetuse akti kohaselt on Toyota Corolla reg. märgiga xxxx omanikuks C AS ja kasutajaks K.R , kes ei ole eitanud, et ta antud sõiduki roolis ja sellel sündmuskohal 06.10.2023 oli, kuid kes on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ja kaebuses selgitanud, et ta ei tundnud kontakti teise sõidukiga. Seega on tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja K.R juhtis sõidukit Toyota Corolla reg. märgiga xxxx, millega tagurdades sõitis otsa pargitud sõidukile BMW X5 reg. märgiga xxxx. Liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt kuulus sõiduk BMW X5 reg.märgiga xxxx T. T. ning sõiduki vaatlusprotokolli fotode järgi on tuvastatav sõiduki esistange kahjustused ja registreerimismärgi aluse purunemine, mille liiklusõnnetuse eelsesse seisukorda viimine eeldab rahaliste kulutuste tegemist, millised ei ole kohtu arvates kuigi suured. Samas on C ASle kuuluval sõidukil Toyota Corolla näha rohked värvikahjustused, mille parandamine eeldab suuremaid kulutusi. Sellest tulenevalt saab järeldada, et varalist kahju on tekitatud BMW X5 omanikule T. T. ja Toyota Corolla omanikule C AS. Seega tegemist on liiklusõnnetusega
7
lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku ütlustest lähtuvalt K.R oli mootorsõidukiga manööverdades, s.o tagurdades hooletu, ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara ning ei hoidnud ohutut külgvahet, mille tulemusena sõitis otsa pargitud sõidukile, millise tegevusega põhjustas varalist kahju T. T. ja C ASle. Arvestades taolist käitumist leiab kohus, et menetlusalune isik kasutas ilmselgelt ebaõigeid juhtimisvõtteid ega järginud
lg 1 sätestatud kohustust, s.t liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Väärteoasja materjalide juurde lisatud videosalvestistest on näha, kuidas kaebuse esitaja tagurdab pargitud sõidukite ees ja tagurdab vastu vasakul pool pargitud BMWd. Kui esimesest videosalvestisest on näha tagajärg, s.o pargitud sõiduki registreerimismärgi eraldumine esistangelt, siis teisest videost on näha ka see, et pargitud BMW X5 pärast seda, kui Toyota Corolla on tagurdades seisma jäänud, liigub tahapoole ja siis oma kohale tagasi. Videost on näha ka seda, et Toyota Corolla juht vaatab pärast peatumist vasakusse küljepeeglisse ja seejärel sõidab edasi, korrigeerib liikumistrajektoori ja tagurdab uuesti, mahtudes seekord pargitud sõidukitest mööda. Arvestades videosalvestisest nähtuvat vihmasadu ja öisest pimedusest tingitud halba nähtavust vaatamata tänavavalgustusele, pidanuks menetlusalune isik nende oludega arvestama ja olema eriti ettevaatlik, kuivõrd vihma tõttu on sõiduki tagurdamisel abiks olev tahavaatekaamera pritsmete ja veega kaetud ega anna täit pilti sõiduki taga olevast olukorrast. Teiselt videosalvestiselt on näha, et menetlusalune isik hakkab hoolega vaatama vasakusse küljepeeglisse alles pärast seda kui sõiduki liikumine tagurdades on takistatud ja sõiduk enam ei liigu, kuid liigub pargitud sõiduk, millele ta otsa sõitis. Kuna pargitud sõiduk löögist liigub, pidanuks kaebuse esitaja aru saama, et tal on tagurdamisel tekkinud takistus, kuid tagurdamise ohutuses hakkas ta peeglisse vaadates veenduma alles siis kui oli teisele sõidukile otsa sõitnud ja otsa sõidetud sõiduk takistas edasist tagurdamist. Seega ei veendunud menetlusalune isik oma manöövri ohutuses ega hoidunud kõigest, mis võib kahjustada vara ning kohtu arvates on menetlusalune isik rikkunud
Mis puudutab seda, et kohtuvälises menetluses on menetlusalusele isikule ette heidetud ohutu külgvahe hoidmise kohustuse rikkumist (
lg 3), kuid kvalifitseeritud seda
lg 2 p 8 sisuga (juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid), leiab kohus, et menetlusalune isik rikkus tegelikkuses mõlemat kohustust, kuivõrd teel liikudes ei hoidnud ta ohutut külgvahet ega veendunud tagurdades liikuma hakates selle ohutuses. Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei täitnud liikleja ja juhi kohustusi, siis on süüted toime pandud ettevaatamatusest hooletuse vormis. Isik pidi pidama võimalikuks, et kui ta piisava hoolsusega ei täida liiklusnõudeid, s.h ei hoidu oma käitumises kõigest, mis võiks ohustada vara ning ei veendu tagurdades enne liikuma hakkamist selle ohutuses, siis tekitab ta liiklusohu, mis omakorda võib põhjustada liiklusõnnetuse ja sellega kaasneva varalise kahju. Arvestades E. Vilde 82, Tallinn 06.10.2023 turvakaamera videosalvestistelt nähtuvaid ilmastikuolusid, teeolusid ning teel olevat vaba ruumi, leiab kohus, et kaebuse esitajal oli küllaldaselt ruumi ja nähtavust arvestada mõlemal pool teed pargitud sõidukitega ning ohutu külgvahega, kuivõrd pärast liiklusõnnetuse põhjustamist korrigeeris menetlusalune isik sõidutrajektoori ja sõitis maja eest tagurdades ära. Samamoodi olid tagurdades võimelised sealt ära sõitma sama maja eest läbi sõitnud sõidukid. Seega saab tulla järeldusele, et just menetlusaluse isiku poolt liiklusnõuete eiramine põhjustas liiklusõnnetuse ning liiklusnõuete kohasel täitmisel oleks olnud liiklusõnnetuse põhjustamine välditav. Kohus leiab, et juhul, kui menetlusalune isik sai aru, et ilmastikuolude ja halva nähtavuse tõttu on tagurdamine keeruline, siis pidi ta olema tähelepanelikum ja ettevaatlikum 8 ning kohusetundlikuma suhtumise korral pidanuks menetlusalune isik liikluskahju tekitamist ette nägema ning aru saama süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemisest. Arvestades seda, et teine liiklusõnnetuses osalenud sõiduk oli pargitud ega olnud liikumises, saab asuda seisukohale, et teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhil puudus võimalus liiklusnõudeid eirata ja liiklusnõuete eiramine on ette heidetav vaid kaebuse esitajale, kelle sõiduk oli liikumises ja liikluses suunatud menetlusaluse isiku poolt. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 ja § 33 lg 2 p 8 kohustust ja pani sellega toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.
lg 1 Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut
lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõuete rikkumises ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Menetlusaluse isiku selgitustest nähtuvalt ei olnud ta liiklusõnneuse toimumisest teadlik. Tema liikumiskiirus oli minimaalne ja jalg oli piduril ning arvas, et sõiduk peatus loomulikul teel, mitte ei ramminud teist autot.
Ülalpool on kohus leidnud, et tulenevalt
p 32 sätetest oli tegemist liiklusõnnetusega, mille käigus põhjustati ka varaline kahju liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõidukite BMW X5 omanikule T. T. ja Toyota Corolla omanikule C AS.
lõigetes 1 kuni 2 on sätestatud juhi kohustused liiklusõnnetuse järgselt ohutuse tagamiseks ning lõikes 3 on sätestatud juhi kohustused teatud tingimuste olemasolul, s.o sündmuskohalt lahkumise osas seoses kannatanule abi osutamisega. Väärteoasjas kogutud tõenditest saab tulla järeldusele, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ning kogu väärteomenetluse jooksul ei ole kogutud tõendeid, et menetlusalune isik oleks sündmuskohal olles või vahetult pärast liiklusõnnetust pöördunud politseisse liiklusõnnetusest teatamiseks. Teiselt videosalvestiselt on näha, kuidas pargitud sõidukile otsa sõitmise tagajärjel pargitud sõiduk liigub tahapoole ja seejärel tagasi. Seega oli Toyota Corolla, millises asusid juht ja üks reisija ja mis seetõttu ei saanud osaliselt koormatuna olla suurema massiga kui 1,6 tonni, oma massiga võimeline liigutama 2,2 tonnise tühimassiga seisvat maasturit. Kohus leiab, et sellise masside vahega raskema sõiduki liigutamine ei saanud menetlusalusele isikule jääda märkamatuks ja tegemist oli löögiga ja takistusega, mida menetlusalune isik pidi nii tundma kui ka kuulma. Seetõttu suhtub kohus menetlusaluse isiku väitesse, et ta ei teadnud liiklusõnnetuse toimumisest, kriitiliselt. Käesoleval juhul on mõlemal sõidukil vigastused, kuid isegi siis, kui sõidukite plastosad liiklusõnnetuse käigus omavahel kokku puutuvad ja terveks jäävad, on kokkupõrke heli kuulda. Seega pidi liiklusõnnetuse tulemusena tekkinud kokkupõrge olema kuulda ka menetlusalusele isikule, millele viitab ka see, et pärast kokkupõrget vaatas menetlusalune isik vasakusse tahavaatepeeglisse ja asus siis edasi liikudes sõidutrajektoori muutma, et tagurdades takistusest mööda saada. Seega sai menetlusalune isik aru, et ta on sõitnud vastu takistust, milleks on pargitud sõiduk. Vastasel juhul ei oleks ta oma sõidutrajektoori edasi liikudes muutma hakanud, vaid oleks edasi tagurdanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusalune isik oli liiklusõnnetuse põhjustamisest teadlik, kuid jättis sellest politseile teatamata.
lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt sätestatud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama.
lg 4 p 1 kohaselt ei pea politseisse liiklusõnnetusest teatama juhul, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ise ei nõua oma tervise kontrolli. Kohus leiab, et nimetatud sätet tuleb vaadata kogumis sama lõike 9 teiste punktidega ning see punkt on vaid üheks osaks loetletud tingimustest, kuivõrd liiklusõnnetuse mõiste ei tulene ainult inimese tervise kahjustamisest, vaid ka varalise kahju tekkimisest. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimusteks
lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud
Kuivõrd menetlusalusest isikust juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka
Seega ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kui juht täitnud
lg 4 sätestatud nõudeid, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata.
lg 5 teise alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Menetlusalune isik aga lahkus sündmuskohalt, mistõttu ei saanud talle ka kahju saaja teada olla ja sellest tulenevalt oli tal ka sel juhul teatamise kohustus. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalune isik oleks teadnud või tundnud teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki omanikku. Samamoodi ei nähtu väärteoasja materjalidest seda, et menetlusalune isik oleks C AS esindajale teatanud tema kasutuses olnud sõiduki kahjustamisest. Ometigi on menetlusaluse isiku puhul tegemist taksojuhiga, kes oma elukutsest tulenevalt peab tema kasutuses oleva sõiduki eest hoolitsema ning kuna tegemist on liisitud varaga, siis teavitama ka sõiduki omanikku sõidukiga toimunud liikluskahjust. Väidetavalt sai menetlusalune isik kaebuse kohaselt liiklusõnnetusest teada alles politsei telefonikõne peale, mis viitab sellele, et ta ei olnud tema kasutuses olnud sõiduki seisukorra vastu vähimatki huvi tundnud. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt aga avastas ta järgmisel päeval sõidukit pesulas pestes tagastange kahjustused. Kuna menetlusalune isik avastas kahjustused ja sõiduk oli tema kasutuses, pidi ta aru saama sellest, et on toimunud liiklusõnnetus ja see toimus ajal, mil ta seda sõidukit juhtis. Kuna ta väidetavalt ei teadnud kahjustuse tekkimise asjaolusid, siis pidi ta aru saama, et ka teisel sõidukil esinevad kahjustused, mistõttu pidanuks ta sellest teavitama politseid, kuid väärteoasja materjalidest seda ei nähtu. Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes
lg 4 p 2-4 sätestatud tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada
Antud vaidlusalusel juhul
Samasugusel seisukohal on ka omaksvõetud kohtupraktika. Käesoleval juhul ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku kokkulepet sõlminud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb
Peale liiklusõnnetuse põhjustamist lahkus menetlusalune isik sündmuskohalt ilma politseisse teatamata. Kohtu hinnangul on selline tegu toimepandud vähemalt kaudse tahtlusega. Menetlusalune isik on väitnud enda õigustuseks, et ta ei olnud teadlik liiklusõnnetuse põhjustamisest, kuid väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole see eluliselt usutav. Arvestades sellist tagurdamist, mis lõppes liiklusõnnetusega, millest kaebuse esitaja väidetavalt aru ei saanud, leiab kohus, et kuna kaebuse esitaja sai aru, et ta peab tagurdama kitsastes tingimustes vihmasajus ja öisel ajal, pidanuks ta tagurdama ettevaatlikult ja veenduma sellise liikumise ohutuses, vältimaks vara kahjustamist. Seda menetlusalune isik ei teinud ning põhjustas liikluskahju. Menetlusalune isik pidi takistuse ilmnedes pidama võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu (
lg 1) saabumist ja möönma seda ja kontrollima, kas ikka tõesti on kõik korras või on ta põhjustanud sõidukitele liikluskahju ja tal on sellest tekkinud kohustus täita. Menetlusalune isik pidi liiklussituatsiooni arvestades aru saama sellest, et ta võis olla põhjustanud liiklusõnnetuse ja kuigi ta väidetavalt ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu 10 esinemist. Samas avastas menetlusalune isik oma ütluste kohaselt sõidukit pestes sõiduki kahjustused, kuid sellele vaatamata ei teavitanud sellest politseid. Liiklusõnnetusest teatas politseisse hoopis teise sõiduki omanik, kes oma sõiduki kahjustused järgmisel päeval avastas ja kes ise liiklusõnnetuse ajal sõidukis ei viibinud. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõudeid ja pani toime
Väärteoasjas kogutud ja kohtu poolt kontrollitud tõenditest saab tulla järeldusele, et K.R-i käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärtegude tunnused ning need väärteod on õigesti kvalifitseeritud
lg 1 ja
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik pani toime
lg 1, § 33 lg 2 p 8, § 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 sätestatud kohustuste rikkumised, siis on tegemist väärtegudega
lg 1 ja
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi M. P., kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 80 trahviühikut ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 80 trahviühikut ning
Seega menetlusalusele isikule karistuste määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, kuivõrd karistused mahuvad ettenähtud sanktsiooni piiridesse (§ 133 p 7), mistõttu ka süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Karistuse määramine
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Eelmärgitud sätted võimaldavad ka lõike kaks kohaselt lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist vastavalt ühest kuust kolme kuuni (
lg 2) ja kolmest kuust üheksa kuuni (
11 Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 80 trahviühikut ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 80 trahviühikut ning lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates K.R-i süü suurust
lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav alla keskmise, kuivõrd tegemist on
lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega ja sõidukitele tekitatud kahjustused ei ole kohtu arvates rahalise kahju mõttes olulised. Sellest tulenevalt tuleb kaebuse esitaja süüd
Puutuvalt
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel tuvastatud süü suurusesse on tegemist olukorraga, kus inimesed liiklusõnnetuses kannatada ei saanud ja kedagi abita ei jäetud. Kohus leiab, et ka selle väärteo puhul on tegemist alla keskmise süüga. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Menetlusalune isik on esitatud kaebuses kahetsust avaldanud, olles aru saanud, et tema kahju tekitas, jäädes samas endiselt selle juurde, et ta ei olnud liiklusõnnetuse põhjustamisest teadlik ja tegemist oli vaid plekimõlkimisega. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Antud juhul on kohtuväline menetleja tuvastatud mitme enamohtliku väärteo toimepanemise ja keskmisest suurema süü ning
lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud väärtegude eest määranud karistused alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra, määrates karistused
lg 1 ettenähtud väärteo eest 1/4 ulatuses sanktsiooni ülemmäärast ja
Kohtu hinnangul tuleb kohtuvälise menetleja määratud karistuste määrasid lugeda proportsionaalseks toimepandud süütegudega ja süüdlase isikuga, samuti erija üldpreventiivsete eesmärkidega. Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistused annavad ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste vara kahjustamisest tuleb hoiduda ja liiklusõnnetuse põhjustamise korral politseile vastavalt kehtiva seaduse nõuetele teatada ning liiklusnõuete eiramisele järgneb vastutus. Kohtuväline menetleja on põhikaristuse määramisel arvestanud ka sellega, et menetlusalusel isikul on kehtiv karistus liiklusalase süüteo toimepanemise eest. Kohtule esitatud väärteoasja materjalides aga karistusregistri väljatrükki ei leidu, mistõttu ei saa kohus sellist väidet ei kinnitada ega ümber lükata. Menetlusalust isikut on küll kohtuinfosüsteemi andmete kohaselt karistatud KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, kuid menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemise ajaks oli see karistus KarRS § 25 lg 1 p 6 tähenduses kustunud ning kohtul ei ole andmeid menetlusaluse isiku kehtivate karistuste kohta. Käesoleval juhul on kaebus esitatud eesmärgiga eelkõige tühistada vaidlustatud otsus mitte sisuliselt, vaid lisakaristuse kohaldamise ja rahatrahvi tasumise tähtaja osas. Lisakaristuse kohaldamise osas otsuse tühistamist taotleb menetlusalune isik eelkõige seetõttu, et menetlusalune isik on kaebuse kohaselt xxxx invaliid ja tal ei ole võimalik pikemaid 12 vahemaid jalgsi läbida. Sellele vaatamata hoolitseb ta üksi oma xxxx-aastase liikumisvõimetu ema eest ning auto kasutamine on eluliselt vajalik, et pääseda poodi, apteeki ja arstide vastuvõtule. Lisaks sellele sõltub tema sissetulek juhiloast, kuivõrd töötab taksojuhina. Elab Xxxx, kuid käib taksojuhina tööl Tallinnas, sõites iga päev rongiga Xxxx Tallinna ja tagasi, kuid ilma autota ei ole võimalik rongile pääseda ning Tallinnas on ka eriarstide vastuvõtud. Seega saab kaebusest järeldada, et menetlusalune isik põhjendab juhtimisõiguse vajalikkust sellega, et ta on xxxx invaliid, ta hoolitseb liikumisvõimetu ema eest ja ta töötab taksojuhina, milleks on vajalik juhtimisõiguse olemasolu. Puutuvalt kaebuses esile toodud väidet liikumispuude esinemise kohta peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt KarS § 50 lg-le 2 ei või mootorsõiduki juhtimisõigust lisakaristusena ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Seega juhul, kui isik põhjendab juhtimisõiguse vajalikkust liikumispuude esinemisega, peab isik ka liikumispuude esinemist tõendama ning liikumispuude olemasolu tuvastatakse puudega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja puude raskusastme tuvastamise korra kohaselt ning selle kohta koostatakse otsus, mis antakse ka puudutatud isikule. Seejuures peab KarS § 50 lg 2 sätte kohaldamiseks tuvastama, et isik kasutab just puudest tingitult enda igapäevaelu korraldamisel liikumiseks mootorsõidukit ja mootorsõiduki kasutamine peab seejuures olema isiku puude tõttu vältimatult vajalik. Käesoleval juhul ei ole menetlusalune isik kaebusele lisanud ühtegi tõendit temal liikumispuude olemasolu kohta, ega ka selle kohta, et mootorsõiduki kasutamine on tema igapäevaelu korraldamiseks vältimatult vajalik. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ja väärteoprotokollis märgitud isikuandmete kohaselt töötab menetlusalune isik füüsilisest isikust ettevõtjana ning menetlusalune isik on oma allkirjaga tõendanud sellise kande õigsust. Ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ei ole menetlusalune isik avaldanud midagi temal liikumispuude olemasolu kohta. Seega on esitatud väide juhtimisõiguse vajalikkusest seoses liikumispuudega esitatud alles kohtule esitatud kaebuses ja jäetud tõendamata ning selline väide tuleb jätta tähelepanuta. Seejuures on kaebuses märgitud ka seda, et menetlusalusel isikul on juhtimisõigus vajalik seetõttu, et ta töötab taksojuhina ja ta sõidab autoga rongijaama, et sõita rongiga töökohale teises linnas. Seejuures ei ole menetlusalune isik millegagi tõendanud seda, et ta taksojuhina töötab. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt juhtis menetlusalune isik sõidukit, mis ei kuulunud temale, vaid liisinguandjale ja sõidukil olid ühe äriühingu, mis osutab muude tegevusvaldkondade hulgas ka taksoteenust, kirjed. Lisaks on menetlusalune isik oma ülekuulamise protokollis märkinud, et töötas vaidlusalusel kuupäeval taksojuhina ja sõidutas klienti. Seega võib väärteoasja materjalidest teha järelduse, et menetlusalune isik osutas sellel kuupäeval taksoteenust, kuid menetlusalune isik ei ole kaebusele lisanud ühtegi tõendit (leping, pangakonto väljavõte) selle kohta, et ta tema ainsaks sissetulekuks on taksoteenuse osutamisest saadav tulu ja selline töö on püsiv. Kolmanda põhjusena on kaebuses juhtimisõiguse vajalikkust põhjendatud liikumisvõimetu ema eest hoolitsemise vajadusega, samuti toidu ja ravimitega varustamise ja arstiteenuse saamise vajadusega. Taaskord peab kohus vajalikuks märkida, et kaebusele ei ole lisatud ühtegi kaebuses esitatud väidet kinnitavat tõendit selle kohta, et menetlusaluse isiku ema on liikumisvõimetu ja on regulaarne arsti juurde toimetamise vajadus. Seega asub kohus seisukohale, et kõik väited, millega on kaebuses põhjendatud menetlusalusel isikul juhtimisõiguse vajalikkust, on tõendamata. Samas juhul, kui isik esitab väiteid sooviga muuta vaidlustatud otsust just esitatud väidetest tulenevate asjaolude esinemise tõttu, peab väidete esitaja neid väiteid ka tõendama. Kui väite esitaja jätab väite tõendamata, jäetakse see väide tähelepanuta. Kuna kaebuses esitatud väidetest ei ole tõendatud ühtegi, jätab kohus kõik esitatud väited tähelepanuta. Puutuvalt lisakaristuse kohaldamisse peab kohus vajalikuks osundada kohtupraktikale, mille kohaselt lisakaristust nagu ka põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama 13 karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Seega tuleb esmajoones lähtuda isiku süüst, mida kohus on eelpool hinnanud erinevaid väärtegusid eraldi hinnates alla keskmisena. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis peab kohus vajalikuks viidata sellele, et väärteoasja materjalide kohaselt pani menetlusalune isik toime kaks järjestikust väärtegu, mis väärtegude kogumi tõttu muudab menetlusaluse isiku süü suuremaks. Seejuures on kummagi väärteo eest võimalik määrata või mõista karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, mis on füüsilisele isikule kohaldatavast võimalikust karistusest suurim, samuti võib kummagi väärteo eest mõista karistuseks aresti ja kohaldada põhikaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmist. Lisaks sellele on kummagi väärteo toimepanemise korral võimalik kohaldada ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Seega on seadusandja jaoks tegemist ohtlike väärtegudega, mille eest on ette nähtud ka ranged karistused. Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kohus peab vajalikuks märkida ka asjaolu, et kuigi menetlusalusel isikul puudub varasem kehtiv karistus
või 236 ettenähtud väärteo eest, näitab juba lisakaristuse aluseks olev seadusenorm ise, s.o
lg 2 või 236 lg 2, et lisakaristuse kohaldamisel ei ole varasem karistus samalaadse süüteo eest lisakaristuse kohaldamise vajalikuks tingimuseks ning süüteo enda ohtlikkus näeb lisakaristuse kohaldamise võimaluse ette ka süüteo esmakordse toimepanemise korral. Seega on seadusandja pidanud
ja § 236 ettenähtud väärtegude ka esmakordset toimepanemist juba iseenesest niivõrd ohtlikuks, et on selle eest lisaks põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisele ette näinud juhtimisõiguse äravõtmise ka lisakaristusena. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaks lisakaristuse kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (nt hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Nagu kohus juba eelpool leidis, on antud juhul tuvastatud kahe järjestikuse väärteo toimepanemine, s.o liiklusõnnetuse põhjustamine ja liiklusõnnetusest teavitamata jätmine, millised süüteod viitavad omakorda oma iseloomu tõttu ka hoolimatule suhtumisele oma teosse. Seega on kõik lisakaristuse määramise eeltingimused täidetud. Menetlusalune isik palub kaebuses vaidlustatud otsus tühistada lisakaristuse kohaldamise osas, tuues kaebuses välja põhjused, kuid kuna kaebuse esitaja tugines oma kaebuses kindlatele asjaoludele ja väidetele, mis ta jättis tõendamata, siis ei saa kohus nende väidetega arvestada ja jätab need kui tõendamata väited tähelepanuta. Kohus leiab, et juhul, kui menetlusalusele isikule on juhtimisõigus eluliselt vajalik töötamiseks, tööle sõitmiseks ja eaka ema eest hoolitsemiseks, siis peakski menetlusalune isik käituma viisil, mis välistab tema õiguste kitsendamise süütegude toimepanemise tõttu. Seega saanuks kaebuse 14 esitaja oma juhtimisõiguse säilitada juhul, kui ta oleks temale süüks arvatud väärteod jätnud toime panemata. Käesoleval juhul ilmselgelt piisanuks ka sellest kui menetlusalune isik, olles sõitnud vastu teist sõidukit, oleks läinud vaatama mis tema tagurdamist takistab ning kuigi ta oli ühe väärteo juba toime pannud, oleks ta saanud teise väärteo toimepanemisest loobuda politseisse helistades ja liiklusõnnetuse põhjustamisest teada andes. See muidugi oleks tinginud selle, et ta ei saa taksoteenust edasi osutada, taksosse võetud klient peab leidma teise takso ja tema ise peab vihmasajus ja teisi sõidukeid takistades ootama politsei kohalejõudmist. Käesoleval juhul tegi menetlusalune isik oma valiku, seades esiplaanile kliendi teenindamise ja juhile kehtivate keeldude eiramise. Selline käitumine oli kaebuse esitaja teadlik valik ning sellist valikut tehes pidi kaebuse esitaja kui juhtimisõiguse saanud ja väidetavalt sõiduki juhtimisega elatist teeniv isik arvestama ka temale kahjulike tagajärgede saabumisega. Eeltoodud asjaoludest teeb kohus järelduse, et pelgalt rahaline mõjutamine ei pruugi eripreventiivseid eesmärke täita, kuivõrd kohtu arvates on menetlusalune isik oma hoolimatu käitumisega ja ebaõigete valikute tegemisega liikluses ohtlik ja seda nii toime pandud väärtegude iseloomu kui ka oma teosse ja liiklusohutusse hoolimatu suhtumise tõttu. Seetõttu leiab kohus, et ka preventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud ning peaks välistama võimaluse, et menetlusalune isik paneks liiklusalaseid süütegusid toime ajal, kui ta on liiklusest kõrvaldatud. Liiklusest kõrvaldamine, olgugi, et lühiajaline, peaks menetlusalust isikut sundima arusaamale juhi kohustuste täitmise ja liikluses tähelepanelikkuse vajalikkusest. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teiste liiklejate teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et väärteoasjas tuvastatud isiku süü suurus ning üldja eripreventiivsed eesmärgid on küllaldaseks aluseks lisakaristuse kohaldamisel väärteootsuses kohaldatud määras. Seejuures on lisakaristust vaatamata kahele lisakaristust ettenägeva normi rikkumisele kohaldatud vaid ühe väärteo eest ja sedagi miinimumi lähedases määras. Seega vastavad kohaldatud põhikaristuste keskmisest sanktsioonist oluliselt allapoole jääv määr ja lisakaristuse alammäära lähedane määr menetlusaluse isiku süüle, menetlusaluse isiku isikule ning on ka eeldatavalt küllaldased preventiivsete eesmärkide saavutamiseks. Kaebuses on menetlusalune isik selgitanud, et tal ei ole võimalik määratud rahatrahvi korraga tasuda ning menetlusalune isik on taotlenud trahvi ajatamist pikema ajaperioodi peale. Vastavalt KarS § 66 lg 2 sätetele võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ühe aasta jooksul. Seega saaks rahatrahvi ositi määramist kohaldada vaid juhul, kui kohtuväline menetleja või kohus teeb esimese karistusotsuse või kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab karistuseks rahatrahvi, mis erineb kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvist. Sellest tulenevalt saab eelmärgitud sätte sõnastusest järeldada, et rahatrahvi ositi tasumise määramist saab menetleja teha karistamisotsust tehes ja vaid mõjuvatel põhjustel. Käesoleva juhul kohus kohtuvälise menetleja otsust rahatrahvi määramise osas ei tühista ega tee ka rahatrahvi osas uut otsust. Kuivõrd aga kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas asunud seisukohale, et ta ei vaidle vastu rahatrahvi ositi tasumisele määramisele, lähtub kohus menetluse poolte seisukohtadest. Samas peab menetlusalune isik ositi tasumisele määramist taotledes esitama ka põhjused, mis peavad olema mõjuvad, et nende pinnalt otsustada rahatrahvi ositi tasumise põhjendatus ning neid põhjusi peab taotleja ka tõendama. Käesoleval juhul on kaebuses väidetud vaid seda, et menetlusalune isik ei suuda teha täiskohaga tööd ning tal ei ole säästusid, mistõttu ei ole ta võimeline kogu rahatrahvi korraga tasuma. Seejuures ei ole kaebuse esitaja kohtule esitanud ühtegi sissetulekuid puudutavat tõendit, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et esitatud väide on tõendamata. Menetlusalune isik on ülekuulamise protokollis väitnud, et ta töötab füüsilisest isikust ettevõtjana, kaebuses on aga märkinud, et ta sõidab igapäevaselt rongiga Xxxx Tallinna kuna töötab Tallinnas. Seega käib menetlusalune isik kaebuse väidete kohaselt igapäevaselt tööl, kuid sama kaebuse teises osas on märgitud, et ta ei suuda teha täiskohaga tööd. Seega kaebuse esitaja väited trahvi tasumiseks 15 ebapiisava sissetuleku kohta on nii tõendamata kui ka vastuolulised. Samas kannab menetlusalune isik teise linna tööle sõites ilmselgelt kulusid ning füüsilisest isikust ettevõtjana töötades, eeldatavalt taksojuhina, ei ole ilmselt võimalik väga suurt sissetulekut saada. Seevastu määratud rahatrahvid, vaatamata sellele, et need on määratud sanktsiooni alammäära lähedases määras, on oma suuruselt kogumis sellised, millede tasumine ka 45 päeva jooksul ei pruugi igaühele jõukohane olla. Seega arvestades menetlusaluse isiku kaebuses märgitud elatustaset ja varalist seisundit, peab kohus võimalikuks tühistada vaidlustatud otsus määratud rahatrahvi tasumise 45 päevase tähtaja osas, pidades kaebuses esitatud, kuid tõendamata väiteid piisavalt mõjuvateks, et määrata rahatrahvi tasumine ositi 10 kuu jooksul alates käesoleva otsuse eeldatavast jõustumisest. Seetõttu tühistab kohus vaidlustatud otsuse osaliselt, s.o otsuse täitmise tähtaja osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse ja määrab uue otsusega menetlusalusele isikule uue tähtaja rahatrahvi tasumiseks, määrates vaidlustatud otsusega määratud rahatrahvi tasumise ositi, võimaldades määratud rahatrahvi ositi tasumise 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohus peab vajalikuks kaebuse esitajale selgitada, et vastavalt KarRS § 24 lg 1 p 1 sätetele kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse arhiivi kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest on möödunud üks aasta. Seega mida kiiremini kaebuse esitaja määratud rahatrahvid täies ulatuses ära tasub, seda varem algab karistusandmete kustumise tähtaeg. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisulise tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse sisuliseks tühistamiseks, kuid kohus peab võimalikuks otsuse tühistada põhikaristuse täitmise tähtaja osas ja võimaldada menetlusalusel isikul tasuda rahatrahv ositi. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 16
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.