← Eesti

2-24-131594/6

Obsah (12)§ 405§ 394§ 416§ 187§ 407§ 444§ 173§ 163§ 174§ 138§ 218§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Viru Maakohus Angelina Abol 31. märts 2025, Rakvere 2-24-131594 AS Elenger Grup

§ 405lg 1 ja § 637 lg 2 1 ei anna maakohus hagejale luba edasikaebamiseks.

Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule (aadress Rohuaia 8, 44308 Rakvere; e-post vmkrakvere.menetlus@kohus.ee, e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja peab vastama

§ 416nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. AS Eesti Gaas (hageja) esitas 03.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult A. B. (kostja) 147.76 euro saamiseks. Kohus tegi 05.09.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohtunikuabi andis asja üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Viru Maakohtule.
  2. AS Elenger Grupp (kuni 06.12.2024 ärinimega Eesti Gaas AS) esitas 02.01.2025 (täpsustatud hagiavalduse terviktekst 07.02.2025) Viru Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 120.57 eurot, viivise 1.42 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot. Hagiavalduse kohaselt tuleneb (hageja) nõue A. B. (kostja) vastu poolte vahel 04.08.2020 sõlmitud maagaasi võrguteenuse osutamise lepingust tarbimiskohaga Xxxx. Kostja kohustus tasuma teenuste eest esitatud arvete alusel. Kostja on jätnud tasumata 05.03.-05.11.2024 arved põhiosa summas 120.57 eurot, millelt on arvestatud viivist 1.42 eurot. Hageja sõlmis võla sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga, mille tulemusena tekkis hagejale kahju 30 eurot sissenõudmiskuludena.
  3. Hagi menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud isiklikult 13.03.
  4. Kohus andis kostjale hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 14 päeva määruse kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. KOHTU PÕHJENDUSED
  5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, 2

(4)isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 järgi kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja hageja väljatoodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja selles osas teha otsus

§ 444lg 3 alusel põhjendava osata.

Ülejäänud osas teeb kohus põhjendatud otsuse hagi osalise rahuldamata jätmise kohta.

  1. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja põhivõlgnevus 120.57 eurot, viivis 1.42 eurot ja võla sissenõudmiskulu 15 eurot. Hagi jääb rahuldamata võla sissenõudmiskulu 15 eurot osas.
  2. Kohus selgitas hagejale 15.01.2025 määruses, et hagiavalduse põhjal hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude summas 30 eurot väljamõistmist võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 ja § 1132 lg 2 alusel, s.o pärast lepingu lõppemist. Hagiavaldusest nähtuva põhjal ei ole teenuseosutaja kostjaga lepingut üles öelnud. Kohus selgitas, et erinevalt VÕS §-st 113 1 ei sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Viidatud säte ei anna iseenesest alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Tegu ei ole lihtsalt seadustatud hinnakirjaga. Hagejal tuli seega VÕS §-le 113 2 tuginemisel välja tuua, millal on tehtud toimingud kostjalt võla sissenõudmiseks (eelkõige meeldetuletuskirjade saatmisena), milliste eest hageja soovib sissenõudekulude hüvitamist. Hageja täiendavate selgituse järgi on kostjale edastatud teated 17.05.2024, 27.05.2024 ja 10.06.2024, lisaks on üritatud kontakti saada telefoni teel. VÕS § 1132 lg 1 esimese lause järgi lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Hageja on esitanud üksnes andmed kostjale saadetud meeldetuletuskirjade kohta, hageja ei ole välja toonud, millal ja millisel telefoninumbril on püütud kostjat telefoni teel kätte saada, s.o asjaolud, millest nähtuks, et hagis märgitud kulu on ka tegelikult tekkinud. Sissenõudmiskulude hüvitamist suuremas ulatuses saab vastavalt VÕS § 113 2 lg-le 4 nõuda üksnes erandlikel asjaoludel, milliseid asjaolusid kohtu hinnangul hagiavaldusest ei tulene. Seega ei ole hageja sissenõudmiskulude nõue õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata 15 eurot ületavas osas (kolm meeldetuletuskirja x 5 eurot). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 7.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 8. Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna kohus rahuldab hagi summas 136.99 eurot, mis moodustab esitatud haginõudest 151.99 eurot umbes 90%, jätab kohus menetluskuludest 90% kostja kanda ja 10% hageja kanda. 10.

§ 174

lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub mõista kostjalt menetluskuluna välja riigilõivu 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 300 eurot (3 h x 100 eurot/h käibemaksuta). Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, 3

(4)siis on hageja menetluskulud (riigilõiv) summas 100 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.

§ 138lg 1, § 144 p 1 alusel on menetluskulu menetlusosalise esindaja kulud.

Hagejat esindas

§ 218lg 1 p-le 2 vastav lepinguline esindaja.

Kohus leiab, et antud asjas on hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades selle koostamise ja esitamise põhjendatud ajakulu kõige enam üks tund. Tegemist ei ole õiguslikult ega asjaoludelt keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised, hagis muudetakse vaid konkreetse kostjaga seotud andmeid. Tunnitasu põhjendatuse osas kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks). Esindaja tunnitasu 100 eurot on seega üldjoontes põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks kokku 200 eurot (100 + 100). Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 180 eurot (90% 200 eurost).

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud ulatuses. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, siis toimiku põhjal kostjal kindlaksmääratavad ja hagejalt väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (digitaalallkirjaga) Angelina Abol kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.