Obsah (5)

§ 121§ 74§ 68§ 75§ 83

1-25-2146 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprillil 2025 Tallinnas Kriminaalasja number 1-25-2146 Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär Thea

§ 121

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Merike Tikk Süüdistatav Eva Gantu – isikukood 48705033731, xxx kodanik, elukoht xxx, emakeel xxx keel, xxx, xxx töötab, telefon xxx, e-post xxx, varem kriminaalkorras karistamata. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Eva Gantu

§ 121

lg 1 järgi ning mõista karistuseks vangistus 10 kuud.

§ 74

ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui Eva Gantu ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks

§ 74ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.

elab aadressil xxx;

1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks;
5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 1
6. ei tarvita alkoholi;
7. osaleb kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on uute samaliigiliste kuritegude, mida arvatakse kriminaalasjas süüdistatavale süüks, toimepanemise tõenäosuse maandamine.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.10.2023 kuni 25.10.2023, s.o 2 päeva.

§ 74

lg 1 alusel määrata Eva Gantu katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista Eva Gantult KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel ekspertiisikulud 657 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu 151,20 eurot riigituludesse. Kohustada Eva Gantut tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulud ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 178,10 eurot. Menetluskulud summas 2137,20 eurot tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber

1. Selgitusse võib märkida: „Eva Gantu, kriminaalasi 1-252146, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: - CD- ja DVD-plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - kööginuga (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada; - halli värvi dressipluus (PPA asitõendite hoidlas) – hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud 2 Eva Gantut (Gantu) süüdistatakse selles, et tema 24.10.2023 ajavahemikul kell 18.00-19.15 aadressil xxx lõi kannatanut Alexander Gantu’t vähemalt ühel korral noaga ülakeha piirkonda. Oma sellise tegevusega põhjustas Eva Gantu kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse s.o torke-lõikehaava vasaku õlavarre ülemises kolmandikus eespinnal. Seega pani Eva Gantu oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Eva Gantu, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 16.04.2025 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Eva Gantu süüdi tunnistamist

§ 121

lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 10 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, s.o 24.10.2023 kuni 25.10.2023. Seega lugeda kandmata karistuseks 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohaldades

§ 74

lg 1 ja 3 määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib talle käitumiskontrolli ajaks pandud

§-s 75 lg 1 sätestatud järgmisi kontrollinõudeid ning kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, peab prokurör põhjendatuks määrata Eva Gantule täiendavalt järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 2 alusel lisakohustusena määrata, et Eva Gantu ei tohi tarvitada alkoholi ning

§ 75

lg 2 p 8 alusel lisakohustusena määrata, et Eva Gantu peab osalema Tallinna Vangla kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on uute samaliigiliste kuritegude, mida arvatakse kriminaalasjas süüdistatavale süüks, toimepanemise tõenäosuse maandamine. Asitõendid

§ 83

lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes

§ 83lg-st 1 ning Kr

MS § 126 lg 3 p-dest 1 ja 4, otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: - CD- ja DVD-plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - kööginuga (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada; - halli värvi dressipluus (PPA asitõendite hoidlas) – hävitada. Menetluskulud 3 KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel ekspertiisikulud 657 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu 151,20 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Isiku kohtuarstliku ekspertiis teostamine oli vajalik, et selgitada välja kannatanul esinevad tervisekahjustused ning nende ulatus ja tekkemehhanism. Samuti oli ekspertiis vajalik toimepandud kuriteo kvalifitseerimisel. Ka jäljeekspertiisi tulemused, mis on kaasa aidanud kriminaalasja lahendamisele, kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Nimetatud ekspertiisid aitasid kaasa kriminaalasja lahendamisele, mistõttu tuleb need kulud süüdistatavalt välja mõista. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud 4 seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 5