, § 424 lg 1, § 121 lg 2 p 2, § 187 lg 1, § 119 lg 1, § 199 lg 2 p 8, 9 järgi, üldmenetluses Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu
Karistus on täidetud
, § 424, § 121 lg 2 p 2, § 187 lg 1, § 119 lg 1 ning § 199 lg 2 p 8,9 järgi.
Suvorovit selles, et tema täisealise isikuna, omandas kindlaks tegemata ajal, kohas ja isikult muu uimastava toimega retseptiravimit haloperidool (vähemalt 31 tableti) ning vähemalt 2 kapslit uimastava toimega (tekitab uimasust ja unisust) retseptiravimit LYRICA. Seejärel Jan Suvorov teadlikult ja tahtlikult andis kahel erineval päeval eelnimetatud ravimeid nooremale kui kaheksateistaastasele A.V. le viimase palvel ebaseadusliku ehk ilma arsti ettekirjutuseta tarvitamise eesmärgil. Erinevate retseptiravimite sellises koguses üleandmisega A.V. le, tegi J. Suvorov need ained talle kättesaadavaks ning seega tekitas võimaluse ning soovi seda ainet korduvalt ning enda soovi kohases koguses ebaseaduslikult tarbida. Seeläbi kallutas J. Suvorov A.V. t muu uimastava toimega aine ebaseaduslikule tarvitamisele. Ajavahemikus 17 -
Vastavalt arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktile nr 23E-A0X0064 tekkis A.V. l haloperidooli tarvitamise tagajärjel
Suvorovit selles, et tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt ja olles selle eest varem kohtulikult karistatud 8. novembri 2017 Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsusega
veebruaril 2023 kella 05.56 – 06.05 ajal tahtlikult tungis Tallinnas Varraku tn 16 asuvasse „Tondiraba kohvikusse“ ning võttis sealt võõra vallasasja omastamise eesmärgil 2 tk iPad tahvelarvutit maksumusega 299,99 eurot/tk seega kokku summas 599,98 eurot ja sularaha summas 148,00 eurot, samuti sularaha saamise eesmärgil lõhkus kohvikus oleva kassaaparaati väärtusega 60,00 eurot, seejärel väljus eelnimetatud esemetega kohvikust. Sellega tekitas Jan Suvorov MyPack OÜ-le varalist kahju kokku summas 807,98 eurot. -
aprilli 2021 ja 2. jaanuari 2022 kuriteod) ja mõistis talle karistuseks 8 kuud vangistust. J. Suvorov tunnistati süüdi
J. Suvorov tunnistati süüdi
Samuti tunnistati J. Suvorov süüdi
lg 2 p 8, 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
Suvorovile liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning luges karistuse kandmise alguseks J. Suvorovi kahtlustatavana kinnipidamise päeva 13. mai 2023. Süüdistustes
juuni 2021 kuriteoepisood) mõistis maakohus J. Suvorovi õigeks. J. Suvorovi süüditunnistamist ja karistamist
aprilli 2021 ja 2. jaanuari 2022 kuriteoepisoodid),
lg 1 järgi ning süüditunnistamist
Samuti ei ole apellatsioonis vaidlustatud J. Suvorovi õigeksmõistmist
lg 2 p 2,
ning
MS § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires. Kuivõrd eelnimetatud osas maakohtu otsust apellatsioonikorras vaidlustatud ei ole, ei toimu nimetatud osas ka apellatsioonimenetlust. Kohus leidis, et süüdistatav J. Suvorovi süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises
Kohtu arvates leidis kinnitust J. Suvorovi süüdistus
t uimastava toimega aine haloperidooli ebaseaduslikule tarvitamisele. Kohtu arvates puudus asjas vaidlus selles, et J. Suvorov andis A.V. le vähemalt 31 tabletti haloperidooli. Väljaspool vaidlust on ka asjaolu, et J. Suvorov tõi ravimeid A.V. palvel. Vaidlus puudub selleski, et J. Suvorov oli teadlik A.V. alaealisusest. 4 Toetudes kannatanu A.V. , süüdistatava J. Suvorovi ning tunnistajate J.K. , A.V.E. e ja A.D. i ütlustele, luges kohus tõendatuks, et J. Suvorov pani
lg-le 1 vastab muuhulgas tegevus, mis seisneb alaealise kallutamises muu uimastava aine ebaseaduslikule tarvitamisele. Vastates küsimusele, kas haloperidooli A.V. palvel temale üleandmine ja talle kättesaadavaks tegemine Torujõe Noortekodus on kallutamistegu
Oma seisukohta põhjendas maakohus järgevaga. Kallutamine võib seisneda järgmistes tegudes: meelitamine, sundimine, kaasatõmbamine, pakkumine, edasiandmine või muul moel kättesaadavaks tegemine. Asjas on tuvastamist leidnud, et täisealine J. Suvorov andis uimastava toimega aine haloperidooli alaealisele A.V. le viimase palvel. Vaidlust ei ole, et haloperidooli üleandmisega A.V. le, tegi J. Suvorov aine talle kättesaadavaks ning seega tekitas A.V. l võimaluse ning soovi seda ainet korduvalt ning enda soovi kohases koguses ebaseaduslikult tarbida. Kahtlust ei ole, et kannatanu palus ise J. Suvorovit tablette tuua. Samas ei saa ainuüksi sellest järeldada, et süüdistatav pole oma käitumisega tekitanud kannatanus huvi ja soovi keelatud ainet tarvitada. 5 Kohus leidis, et initsiatiiv aine tarvitamisele ei peagi tulema täisealiselt, piisab mõjutamisteost. Mõjutamisena tuleb käsitada iga tegu, millega üritatakse tekitada alaealises soovi või valmisolekut alustada või jätkata uimastava aine tarvitamisega. Kohtu arvates väärisid käesoleval juhul tähelepanu ka olud, milles sündmused toimusid. A.V. viibis Torujõe Noortekodus, kuhu uimastavate ja sõltuvust tekitavate ainete, seal hulgas ka ravimite toimetamine on keelatud. Nii kannatanu kui ka kannatanu esindaja ütlustest nähtub, et A.V. läks vabatahtlikult noortekodusse selleks, et vabaneda sõltuvustest. Nimetatu viitab üheselt sellele, et tegelikult ei soovinud A.V. noortekodus viibimise ajal keelatuid aineid tarvitada. Kannatanu ütlustest nähtub ka seda, et ta pöördus J. Suvorovi poole seetõttu, et tundis ta noortekodus ennast halvasti, tal oli unetus ja ärevus ning muud moodi kui J. Suvorovi poole pöördudes, ei saanuks ta tablette. Kohtu hinnangul asjaolu, et täisealine J. Suvorov nõustus A.V. palvega ja tõi talle palutu, tegigi viimasele aine kättesaadavaks ja tarvitamise noortekodus võimalikuks. Kohtu hinnangul on J. Suvorovi taoline käitumine vaadeldav kui mõjutamistegu, millega täidetakse
Süüdistatava tegevus oli selliseks faktoriks, mis avaldas otsest mõju kannatanu valikule haloperidooli tarvitamise kasuks. Kui süüdistatav ei oleks olnud nõus ega toonuks A.V. le haloperidooli, poleks kannatanul suure tõenäosusega olnuks võimalik noortekodus haloperidooli enda valdusse saada. Nimetatu näitab, et alaealise kannatanu poolt valiku tegemine haloperidooli tarvitamise kasuks oli süüdistatava poolt olulisel määral mõjutatud. Eelnevat arvestades leidis kohus, et tõendamist on leidnud
Suvorovi käitumises. Kohus asus seisukohale, et ka kuriteo subjektiivne koosseis on täidetud ja J. Suvorov pani teo toime kaudse tahtlusega. Kannatanu, süüdistatava ja tunnistaja V.Ž. ütlustest lähtuvalt leidis kohus, et süüdistatav J. Suvorov teadis ravimi haloperidooli nimetust ja aine ohtlikkust. Nimetatud isikute ütlustest tulenevalt teadis J. Suvorov, et tegemist on uimastava ainega, sest miks muidu oli tal vaja A.V. le öelda, et just haloperidooli tohib tarbida mitte rohkem kui üks tablett korraga. J. Suvorovi enese väidete kohaselt ta ei teadnud kuidas need tabletid inimese tervist mõjutavad. Kohtu arvates piisab tahtluse olemasoluks sellestki, kui isik peab vähemalt võimalikuks, et tema tegevuse objekt on uimastav aine, et tema teo tulemusena võib teine isik alustada uimastavate ainete tarvitamist. Kannatanule uimastava toimega aine kättesaadavaks tegemisel möönis J. Suvorov alaealises selle tarvitamise tahtluse tekkimise võimalikkust. J. Suvorovi ütlustest tuleneb, et ta teadis, et A.V. võis tarvitada kõike - alkoholi, narkootikume, sigarette, tablette, mokatubakat. Seetõttu pidi ta aru saama, et A.V. le ravimi (vähemalt 31 tabletti haloperidooli) kättesaadavaks tegemisel võib kannatanul tekkida soov uimastava või joovet tekitava seisundi saavutamiseks neid ravimeid enda soovi kohases koguses tarvitades. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et J. Suvorovi tegevuses esineb nii objektiivne kui subjektiivne teokoosseis ja süüdistuses on antud J. Suvorovi käitumisele õige karistusõiguslik hinnang
Karistus Mõistes J. Suvorovile
6
lg 2 p 8, 9 sanktsioon näeb karistusena ette nii rahalise karistuse kui ka vangistuse. Kohus leidis, et kergemaliigilisem karistus, s.o rahaline karistus, antud juhul kohaldamisele ei kuulu, kuna süüdistataval puudub alaline sissetulek, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda. Seejuures lasuvad süüdistataval ka varalise kahju ja menetluskulude hüvitamise kohustus, mis kogumis on niivõrd suured, et sellele veel rahalise karistuse lisandumine muudaks kõigi rahaliste kohustuste täitmise ebareaalseks ning rahaline karistus ei oleks täidetav. Ka süüdistatava varasem käitumine välistab rahalise karistuse kohaldamise. J. Suvorov on varem reaalset vanglakaristust kandnud isik, kes sellest hoolimata jätkab eriliigiliste kuritegude toime panemist. Tähelepanuvääriv on samuti see, et J. Suvorovi suhtes koostatud karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on ta Viru Maakohtu 15. juuli 2016 otsusega tunnistatud süüdi ja karistatud rahalise karistusega 400 eurot, kuid karistuse täitmise info puudub. Kohus asus seisukohale, et taolise käitumisega isikut on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega.
Karistuse mõistmisel tuleb arvestada süüdistatava süü suurust, mida mõjutab kuriteo episoodide arv - käesolevas kriminaalasjas on J. Suvorov toime pannud viis vargust ning seda kohtu hinnangul tahtluse intensiivseimas vormis, s.o kavatsetult. Kohus arvestas ka seda, et üks vargus on toimepandud sissetungimisega. Süü suuruse hindamisel ei saa jätta arvestamata, et kõikide vargustega tekitatud kahju summa ei ole suur, s.o 902,80 eurot. Varaline kahju on tekitatud kahele kannatanule, kes on esitanud selles osas ka tsiviilhagi. J. Suvorov tunnistas end varguste toimepanemises süüdi ja kahetses ning kohus peab seda karistust kergendaks asjaoluks. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel arvestas kohus sedagi, et J. Suvorov oli enne süüdistuses kirjeldatud varguste toimepanemist karistatud analoogsete kuritegude toimepanemise eest, so Viru Maakohtu 8. novembri 2017 otsusega
Eeltoodust nähtub, et varasema kriminaalkaristuse kohaldamine vangistuse näol ei ole mõjutanud süüdistatavat varguste toimepanemisest loobuma. Arvestades toimepandud süüteo asjaolusid, toimepandu raskust ning süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid, asus kohus seisukohale, et J. Suvorovi süüaste pole suur ning ta väärib karistust, mis on oluliselt alla
Kohus pidas põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.
Suvorovile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3 aastat ja 6 kuud vangistust. J. Suvorovit on alus süüdi mõista nelja süüteokoosseisu järgi erilaadsete süütegude toimepanemise eest. Muu hulgas on ta kuriteo toime pannud alaealise suhtes. Seega pidas kohus põhjendatuks suurendada raskeimat karistust, so kahe aasta ja kuue kuu pikkust vangistust vähemalt ühe aasta vangistuse võrra. APELLATSIOON Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J. Suvorov, kes taotleb Viru Maakohtu 28. detsembri 2023 otsuse osalist tühistamist, s.o tema süüditunnistamises ja karistamises
Nimetatud süüdistuses palub J. Suvorov end õigeks mõista. Samuti palub J. Suvorov vähendada talle
lg 2 p 8, 9 järgi mõistetud karistust ja karistada teda varguste toimepanemise eest 1 aasta ja 1 kuu vangistusega. 7
Suvorov mõista talle 2 aastat 2 kuud vangistust. Nii eeluurimisel kui kohtus ning apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulu palub J. Suvorov jätta riigi kanda. Apellatsioonis nõustutakse maakohtu seisukohaga lugeda tõendatuks, et J. Suvorov andis A.V. le vähemalt 31 tabletti haloperidooli, et ta tõi ravimeid A.V. palvel ning ta oli teadlik A.V. alaealisusest. Apellant ei vaidle vastu ka kohtu seisukohale, et nimelt J. Suvorov tegi A.V. palvel viimase jaoks võimalikuks tellitud tablettide saamise. Apellant ei nõustu maakohtu kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktil nr 23E-AOX0064 põhineva seisukohaga, mille kohaselt tekkis A.V. l pärast haloperidooli tarvitamist uimastav seisund. Oma seisukohta põhistab apellant asjaoluga, et kriminaalasjas puudub ekspertarvamus selle kohta, et A.V. seisund pärast haloperidooli tarvitamist vastaks joobeseisundile, et tal oleks esinenud joobeseisundi käitumuslikud tunnused. Vaidlustatava kohtuotsuse kohaselt tuvastati A.V. l medikamentoosse mürgituse seisund, mitte aga joobeseisund. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et J. Suvorov tekitas oma käitumisega A.V. s huvi ja soovi keelatud ainet tarvitada. On tõendatud, et huvi ja soov tarvitada haloperidooli tekkis A.V. l enne seda, kui apellant sai üldse teada nende tablettide olemasolust A.V. korteris. Apellant on nõus, et tekitas A.V. le võimaluse tarvitada haloperidooli. Samas ei mõjutanud apellant kuidagi ja ei saanud kuidagi mõjutada A.V. soovi haloperidooli tarvitada. Kohus on alusetult laiendanud mõistet „tekitada võimalus“ mõisteni „tekitada soov“. Seega põhineb vaidlustatav kohtuotsus mõiste „tekitada soov“ ebaõigel tõlgendusel ja sellega materiaalõiguse ebaõigel kohaldamisel. „Anda võimalus“ ei ole identne „soovi tekitamisega“ või veelgi vähem kallutamisega. Apellant ei ole A.V. t millelegi kallutanud, vaid lihtsalt täitis tema palve, lähtudes vastastikkusest kiindumusest ja lähedasest tutvusest. Soov haloperidooli tarvitamise suhtes tekkis A.V. l apellandi osaluseta. Apellandi arvates ei tee retseptiravimi arsti ettekirjutuseta tarvitamine selle ravimi tarvitamist ebaseaduslikuks. Retseptiravimi tarvitamist ilma retseptita võib lugeda ebaõigeks või järelemõtlematuks ravimi tarvitamiseks. Retseptiravimi tarvitamise kord on kindlaks määratud meditsiinireeglitega, mitte seaduse nõuetega. Seepärast ei põhine kohtu järeldus apellandi süü kohta
Lisaks on
lõikes 1 märgitud just nimelt muu uimastava toimega aine ebaseaduslik tarvitamine, mitte uimastava ainega sarnase toimega aine ebaseaduslik tarvitamine. Apellant arvab, et selline
lg 1 laiendatud kohaldamise näol on tegemist karistusseadustiku materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamisega. Sarnased ained, millel puudub otsene uimastav toime, ei vasta apellandi arvates
lg 1 tunnustele, ja selle paragrahvi sellise laiendatud tõlgendamise puhul on tegemist selle ebaõige kohaldamisega. Apellant leiab, et eeluurimise käigus A.V. telefonist tema nõusolekuta saadud teabe puhul on tegemist ebaseadusliku tõendiga, mida kohus ei peaks arvestama kohtuotsuse tegemisel. Maakohus mõistis J. Suvorovile
8 Kuna apellant palub rangema karistuse tähtajaga 2 aastat ja 6 kuud (
järgi mõistetud karistus) tühistada, siis karistuse järelejäänud osas on kõige rangem karistus
Apellant peab sellist karistust süüdistuses märgitud varguste eest liiga rangeks, kuna enamike vargustega kaasnes üsna tühine kahju. Karistuse keskmine määr selle paragrahvi järgi on 2 aastat ja 6 kuud. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. Apellant palub vähendada karistust
Apellant palub jätta muutmata karistuste liitmise põhimõte, mille järgi loetakse kergemad karistused osaliselt kaetuteks rangemate karistustega ja lõpliku karistusena määrata apellandile 2 aasta ja 2 kuu pikkune vangistus. Apellatsioonivastus
lg 1 kuriteokoosseisu jaatamiseks määrava tähtsusega, kuivõrd karistatav on alaealise justnimelt kallutamine uimastava toimega aine ebaseaduslikule tarvitamisele, mitte aga see, kas tarvitajal tekkis selline seisund või mitte. Kui selle asjaolu tuvastamine ka oleks oluline
lg 1 kuriteokoosseisu jaatamiseks, siis seegi on tuvastatud kohtumenetluse käigus – eelkõige kannatanu ja tunnistajate ütlustega. Haloperidooli uimastav toime on tõendatud arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktiga nr 23E-AOX0064. Prokuröri hinnangul J. Suvorovile määratud karistus
lg 2 p 8, 9 järgi vastab süüdistatava süü suurusele ja tema isikule, arvestades kuriteoepisoodide rohkust, kahe raskendava kvalifitseeritava punkti esinemist ning kuritegude toimepanemise asjaolusid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu otsuse, apellatsiooni ja sellele esitatud vastuväitega, leiab, et Viru Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber otsuses esitatud asjakohaseid põhjendusi, miks leidis maakohus, et J. Suvorov on toime pannud
Ringkonnakohus märgib sedagi, et apellatsioonis korratakse sisuliselt neid argumente, mida J. Suvorovi kaitsja on juba maakohtus esitanud. Sellega seoses osutab ringkonnakohus arusaamale, mille kohaselt ei nõua kohtul lasuv põhjendamiskohustus kindlasti mitte üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile ja seda iseäranis siis, kui 9 tegemist on kaebemenetlusega ning isik esitab argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud. Sellest lähtudes ja tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1, ei pea ringkonnakonnakohus vajalikuks maakohtu otsuses toodud põhjendusi käesolevas otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonis toodule märgib ringkonnakohus järgmist. Apellatsioonis ei nõustu apellant kohtu seisukohaga mille kohaselt tekkis A.V. l pärast haloperidooli tarvitamist uimastav seisund. Kriminaalasjas puudub ekspertarvamus selle kohta, et A.V. seisund pärast haloperidooli tarvitamist vastaks joobeseisundile nagu nähtub kohtuotsusest episoodist
Ringkonnakohus leiab, et apellandi taoline etteheide on põhjendamatu.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse teokoosseisu tunnusteks on täisealise isiku poolt alaealise isiku kallutamine narkootilise või psühhotroopse aine või muu uimastava toimega aine ebaseaduslikule tarvitamisele. Ülaltoodust nähtuvalt ei kuulu joobe tekkimine või selle puudumine kallutataval
Tegemist on nn kärbitud teokoosseisuga, kus tegu on lõpule viidud juba kallutamisteo toimepanemisega, sõltumata sellest kas alaealine pakutud aineid reaalselt ka tarvitas ja kas tal tekkis joove. Seega J. Suvorovi käitumises
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse teokoosseisu täidetuse jaatamiseks ei ole asjaolul, kas A.V. l esines uimastav seisund või mitte ja kas see on tuvastatud, tähtsust. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks apellandi nimetatud etteheitel pikemalt peatuda. Apellatsioonis leiab J. Suvorov, et ta ei mõjutanud kuidagi ja ei saanud kuidagi mõjutada A.V. soovi haloperidooli tarvitada. Soov haloperidooli tarvitamiseks tekkis A.V. l apellandi osaluseta ja tunduvalt varem. J. Suvorov andis vaid uimastava toimega aine haloperidooli alaealisele A.V. le viimase palvel üle. Apellandi arvates on kohus alusetult laiendanud mõistet „tekitada võimalus“ mõisteni „tekitada soov“. „Anda võimalus“ ei ole identne „soovi tekitamisega“ või veelgi vähem kallutamisega. Ringkonnakohus, nõustudes maakohtuga, leiab samuti, et kallutamisteona on vaadeldav ka keelatud aine (antud juhul muu uimastava toimega aine) alaealisele kättesaadavaks tegemine. Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad üheselt, et J. Suvorov oli isikuks kes tõi ja asetas peidikusse haloperidooli tabletid ning tegi sel teel uimastava toimega haloperidooli tabletid A.V. le kättesaadavaks. Ringkonnakohtu arvates suurendas J. Suvorovi taoline tegevus kahtlemata A.V. s soovi haloperidooli tarvitada, sest see sai talle kättesaadavaks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kui J. Suvorov ei oleks haloperidooli A.V. le kättesaadavaks teinud, oleks viimase soov seda tarvitada suure tõenäosusega vaid sooviks jäänudki. Seega oli just J. Suvorovi tegevus oluliseks teguriks, mis kallutas A.V. t lõplikult tegema valikut haloperidooli tarvitamise kasuks. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonis väidetuga, et mõisted „tekitada soov“ ja „tekitada võimalus“ ei ole identsed mõisted. Apellatsioonis toodust on ringkonnakohtu arvates 10 võimalik järeldada, et nimetatud arutluskäigu eesmärgiks on väita, et kallutamisteona saab vaadelda vaid isikus soovi tekitamist keelatud ainete tarvitamiseks. Ringkonnakohus taolise käsitlusega ei nõustu ja leiab, et sellisel juhul oleks tegemist kallutamise mõiste põhjendamatu kitsendamisega. Ringkonnakohtu arvates ei seisne kallutamine üksnes teises isikus keelatud ainete tarvitamiseks soovi tekitamises. Isikul võib taoline soov keelatud ainete tarvitamiseks juba varasemalt olemas olla. Kui teine isik teeb sellise soovi täitumise (keelatud ainete tarvitamise) talle aga oma tegevusega võimalikus, siis on see isik oluliselt mõjutanud tarvitajat oma tegu toime panema (keelatud aineid tarvitama), s.o kallutanud isikut keelatud aineid tarvitama. Apellandi arvates ei tee retseptiravimi arsti ettekirjutuseta tarvitamine selle ravimi tarvitamist ebaseaduslikuks. Retseptiravimi tarvitamist ilma retseptita võib lugeda ebaõigeks või järelemõtlematuks ravimi tarvitamiseks. Vaidlustatavas kohtuotsuses ei ole märgitud seadust, mis keelaks haloperidooli tarvitamise arsti retseptita.
lg 1 loetletud tegude ebaseaduslikkus tähendab normatiivse objektiivse koosseisutunnusena narkootilise või psühhotroopse aine või muu uimastava toimega aine tarvitamist õigustava loa puudumist (vt n RKKKo otsus asjas nr 3-1-1-72-13). Teisisõnu on alaealise kallutamine nimetatud ainete tarvitamisele ebaseaduslik kui selleks puudub vastav meditsiiniline näidustus ja arsti sellekohane ettekirjutus või vastav retsept. Ringkonnakohtu arvates puudub käeoleva juhul asjas vaidlus selles, et A.V. l puudus meditsiiniline näidustus ja arsti ettekirjutus haloperidooli tarvitamiseks ning tal puudus ka vastav retsept haloperidooli omandamiseks. Seega oli A.V. poolt haloperidooli tarvitamine ebaseaduslik. Samas leiab ringkonnakohus, et J. Suvorov pidas vähemalt võimalikuks ja möönis, et A.V. l puudub arsti sellekohane ettekirjutis haloperidooli tarvitamiseks või retsept selle omandamiseks. Taolisele järeldusele annab aluse asjaolu, et juhul kui A.V. l olnuks arsti ettekirjutus haloperidooli tarvitamiseks, siis oleks talle seda Torujõe Noortekodus meditsiinitöötajate poolt ka väljastatud ning A.V. l puudunuks igasugune vajadus pöörduda haloperidooli saamiseks J. Suvorovi poole. Ringkonnakohtu arvates puudub igasugune tõsiseltvõetav alus kahelda, et kujunenud situatsioon oli ka J. Suvorovile üheselt mõistetav. Seega, pidades vähemalt võimalikuks ja mööndes, et A.V. l puudub luba muu uimastava toimega aine – haloperidooli tarvitamiseks, kuid tehes selle ikkagi A.V. le kättesaadavaks, kallutas J. Suvorov A.V. t aine ebaseaduslikule tarvitamisele. Apellatsioonis leitakse, et
lõikes 1 on märgitud just nimelt muu uimastava toimega aine, mitte aga uimastava ainega sarnase toimega aine ebaseaduslik tarvitamine. Sarnased ained, millel puudub otsene uimastav toime, ei vasta apellandi arvates
Apellatsioonis esitatust saab ringkonnakohtu arvates järeldada, et apellandi arvates ei ole haloperidooli näol tegemist käsitletava paragrahvi dispositsioonis märgitud „muu uimastava ainega“, vaid uimastavat toimet omava ainega sarnase preparaadiga. Millel põhineb apellandi väide, et haloperidoolil puudub otsene uimastav mõju, apellatsioonist ei selgu. Ringkonnakohus leiab, et taolist väites on apellant mõistnud valesti ekspertiisaktis kajastatud ekspertarvamust. 11 Uimastava toimega aine all mõeldakse kõiki muid aineid peale narkootiliste ja psühhotroopsete ainete, mille kasutamisega võib aine omadustest lähtuvalt kaasneda joovastav toime. Ekspertiisaktis nr 23E-AOX0064 on ekspert jõudnud järeldusele, et haloperidool mõjutab kesknärvisüsteemi funktsioone ja reaktsioone, mistõttu saab väita, et tegemist on psühhotroopset toimet omava ravimiga/ainega. Samas on ekspert leidnud, et haloperidooli tarvitamisest psüühiliste ja füüsiliste funktsioonide reaktsioonide häirumine kattub suures osas narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamisest tingitud joobega, mistõttu saab väita, et haloperidool võib tekitada psühhotroopsest ainest põhjustatud joobelaadse seisundi. Lähtudes esitatud ekspertarvamusest (võib tekitada joobelaadse seisundi), puudub ringkonnakohtu arvates igasugune aluse kahelda haloperidooli joovastavas toimes. Seega on tegemist muu uimastava toimega ainega, mitte aga sellele sarnase ainega, nagu väidab seda apellant. Apellant leiab, et eeluurimise käigus A.V. telefonist tema nõusolekuta saadud teabe puhul on tegemist ebaseadusliku tõendiga, mida kohus ei peaks arvestama kohtuotsuse tegemisel. Ringkonnakohtu jaoks on kaitsja taoline etteheide mõistetamatu, sest sellest ei ole võimalik välja lugeda, millise J. Suvorovile süüks arvatud kuriteo toimepanemist taoline väide puudutab ja millega taoline väide on põhjendatud. Arvestades asjaolu, et apellant on vaidlustanud vaid enese süüditunnistamise
lg 1 järgi, siis järeldab ringkonnakohus, et nimetatud väide puudutab nimelt seda kuritegu. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsusega, ei tuvastanud, et maakohus oleks J. Suvorovit
le 31 tableti haolperidooli kättesaadavaks tegemist) kasutanud tõendina A.V. telefonist saadud teavet (II kd tl 90-93 p). Kohtuotsusest nähtuvalt on kohus teinud viite A.V. telefonis avastatud teabele siis kui käsitles J. Suvorovile süüdistuses tehtud etteheidet retseptiravimi LYRICA edasiandmisel A.V. le. Nimetatud osas leidis maakohus, et retseptiravimi LYRICA edasi andmine J. Suvorovi poolt A.V. le ja sellega tema kallutamine muu uimastava aine ebaseaduslikule tarvitamisele ei ole kogutud tõenditega kinnitust leidnud. Taolist kohtu otsustust ei ole apellatsioonikorras ka vaidlustatud. Eeltoodust tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks apellatsioonis esitatud sellekohasel etteheitel pikemalt peatuda. Karistus Apellatsioonis palub J. Suvorov vähendada talle
Mõistetud liitkaristuse vähendamise põhiargumendina toob J. Suvorov esile taotluse enda õigeksmõistmiseks
Kuivõrd ringkonnakohus jätab J. Suvorovi süüditunnistamise
l g 1 järgi muutmata (seega ka karistuse tühistamata), siis nimetatud argument liitkaristuse vähendamist ei tingi. 12 J. Suvorov taotleb apellatsioonis ka talle
lg 2 p 8, 9 järgi mõistetud 1 aasta ja 6 kuu pikkuse karistuse vähendamist 1 aasta ja 1 kuuni. Taotlust põhjendab apellant sellega, et ta on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud. Samuti sellega, et tekitatud kahju ei ole suur. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on J. Suvorovile
lg 2 p 8, 9 järgi karistust mõistes nimetatud asjaoludega juba arvestanud ning sellest tulenevalt karistanud J. Suvorovit nimetatud paragrahvi keskmisest karistusmäärast oluliselt väiksema vangistusega. Ringkonnakohus ei näe tõsiseltvõetavat põhjust mõistetud karistuse veelgi vähendamiseks. Ülaltoodu alusel jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse J. Suvorovi süüditunnistamises ja karistamises muutmata ja J. Suvorovi apellatsiooni rahuldamata. Menetluskulu
lg 1 järgi, talle liitkaristuse mõistmises ning temalt sundraha, kohtueelsel uurimisel ja maakohtus kaitsjatele makstud riigi õigusabi tasu ja kulude ning ekspertiisikulude väljamõistmises; 2) mõisteti süüdistatavalt välja apellatsioonimenetluse kulu 426 eurot 76 senti. 2. Mõista Jan Suvorov süüdistuses
13 3. Mõista Jan Suvorovile
lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust, arvata
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda karistuse kandmise alguseks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.