KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 03.03.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-22-2159 Kohtuasi E.E. hagi J.J. vas

) § 176 lg 4 välistab vastavate Riigikohtus kantud kulude kohta menetluskulude nimekirja esitamist maakohtus, ei ole

§ 177lg 5 kohaldamise eeldused määruse täiendamiseks täidetud.

Maakohus oli 28.10.2024 määruses võtnud seisukoha kõigi esitatud menetluskulude nimekirjades toodud kulude kohta. Kostja määruskaebus

1. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu 28.10.2024 määruse tühistada osas, millega maakohus jättis kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlused rahuldamata, ja maakohtu 29.10.2024 määruse täies ulatuses, ning teha uue määruse, millega rahuldada kostja menetluskulude hüvitamise taotlused täielikult, määra kindlaks ja mõista hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud kokku 19 827,59 eurot. Määruskaebuse rahuldamise korral palub kostja tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot.
2. Maakohus kohaldas vääralt menetlusõigust ja ületas menetluskulude kindlaksmääramisel oluliselt diskretsiooni piire.
3. Maakohus ei põhjendanud, miks oli vajalik vähendada kostja ringkonnakohtus kantud menetluskulusid sedavõrd suures ulatuses. 17.
4. Maakohus vähendas kostja esindaja õiguslike põhjenduste koostamise ajakulu 3,5 tunni võrra. Hageja ei vaidlustanud õigusabikulude suurust ja maakohus ei põhjendanud õiguslike põhjenduste koostamise lühemat ajakulu. 17.
5. Maakohus hindas vääralt kostja teise esindaja lisandumist protsessi. Kostja ei nõustu maakohtuga, et lahendatav asi ei olnud keerukas. Kui asi ei oleks olnud keerukas, siis lõppenuks asja lahendamine juba esimese astme kohtus selliselt nagu Riigikohus lahendas. Maakohus jättis tähelepanuta, et Gennadi Kulli koostatud õiguslikud põhjendused ei toeta Aivar Pilve koostatud apellatsioonkaebust. Kui kostja juristist esindaja ei oleks esitanud õiguslikke põhjendusi, miks tuleb maakohtu otsus tühistada, siis puudunuks alus Riigikohtusse pöördumiseks. Aivar Pilv osales ringkonnakohtumenetluses, kuna tema koostas apellatsioonkaebuse ning milles toodud seisukohti ta pidi ise ka kaitsma, kuid mis jäeti ringkonnakohtu poolt rahuldamata. Kassatsioonkaebuse esitamiseks valis kostja teise esindaja. Kuna Gennadi Kull ei olnud enam vandeadvokaat, oli kostja sunnitud esindajat vahetama, kuna Aivar Pilvel puudusid vajalikud õiguslikud teadmised kostja asja edukaks lahendamiseks. Kostja leiab, et asi oli keeruline ja teda esindanud advokaat tuli välja vahetada. Kui kostja suhtes oleks jäänud jõusse maakohtu otsus, siis oleks kostjale tekitatud seaduse väära kohaldamisega kahju enam kui 146 500 eurot, millele oleks lisandunud hageja menetluskulud ja Aivar Pilvele tasutud õigusabikulud. 17.
6. Õiguslike põhjenduste koostamiseks tuli kostja teisel esindajal läbi töötada kõik toimiku materjalid. Kui jurist ei oleks läbi töötanud kogu materjali, siis ei oleks ta tulnud järeldusele, et kostjat esindanud advokaadi töö tulem oleks tähendanud kostjale materiaalset kahju.
7. Maakohus vähendas põhjendamatult ka kostja Riigikohtus kantud menetluskulusid. 5 2-22-2159 18.
8. Arvestades asjaolu, et kostja jaoks muutus õiguslik positsioon õiguse kohaldamise osas alles uute esindajate apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes menetlusse tulemisega, tuleb

§ 175

lg 3 järgi põhjendatuks ja vajalikuks lugeda kostja esindaja poolt asja materjalidega tutvumist, et kassatsioonkaebus koostada. Hageja nõustus kostja menetluskulude suurusega, kuna ei esitanud vastuväidet kuludele. 18.

1. Maakohus ei ole põhjendanud, miks vähendas kostja esindaja istungiks ettevalmistamise ajakulu 2 tunni 1 minuti võrra. Arvestades, et Riigikohtu menetluses oli kassatsioon- ja vastukassatsioonkaebus, lisaks esitati mitmeid seisukohti peale kaebuste esitamist ning tõusetusid väga keerulised õiguslikud tõlgendused, oli suulise istungi ettevalmistamiseks kulunud aeg 5 tunni ulatuses põhjendatud ja kostja õiguste kaitseks vajalik. 18.
2. Maakohus jättis ebaõigesti 29.10.2024 määrusega rahuldamata kostja taotluse täiendava menetluskulu väljamõistmiseks.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 176

lg 4 ei välista, et juhul kui kohtu otsuses ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määratud, võimalust esitada objektiivsetest asjaoludest tulenevalt täiendava menetluskulu nimekirja kohtule, kes menetluskulud rahaliselt kindlaks määrab. Lisaks eeltoodule oli Riigikohtu antud tähtaeg menetluskulude esitamiseks hiljemalt istungi ajaks, kuid peale istungit määras kohus tähtaja protokolli parandamise taotlusele vastamiseks. Seega ei olnud kostjal peale tähtaega võimalik esitada neid kulusid. Hageja määruskaebus

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu 28.10.2024 määruse tühistada osas, millega maakohus määras kostja menetluskulud kindlaks 3831,42 eurot ületavas osas, ja teha uue määruse, millega määrata kindlaks ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitis kokku 3831,42 eurot.
2. Hageja hinnangul on ringkonnakohtus kantud kostja lepinguliste esindajate kulud mõistlikud ja põhjendatud 980 euro (380+600) ulatuses, millele lisandub riigilõiv 420 eurot, s.o kokku 1400 eurot. 20.
3. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et kostja uue lepingulise esindaja toimikute ja asja materjalidega tutvumisega seotud kulud ei ole vajalikud. 20.
4. Vandeadvokaadi Aivar Pilve koostatud apellatsioonkaebuse osas on põhjendatud hüvitada õigusabikulud 2 tunni ulatuses, kuna apellatsioonkaebus ei käsitanud sisuliselt neid õiguslikke põhjendusi, mis oleksid muutnud asja lahendust. Apellatsioonkaebus oli suunatud asja tagasisaatmisele maakohtule ning selles ei olnud esitatud mistahes põhjendusi seoses enampakkumise tulemi ja asjaõigusseaduse § 77 tõlgenduse osas. 20.
5. Juristi Gennadi Kulli õigusabi kulude maht on määratud õigesti (600 eurot käibemaksuta). Gennadi Kulli koostatud menetlusdokument esitati pärast apellatsioonkaebuse esitamist ja apellatsioonitähtaja möödumist. Kuivõrd antud põhjendustele tugines hiljem ka Riigikohus, on need kulud osaliselt põhjendatud ja vajalikud.
6. Hageja hinnangul on Riigikohtus kantud kostja lepingulise esindaja menetluskulud mõistlikud ja põhjendatud 2331,42 euro ulatuses, millele lisandub riigilõiv 100 eurot, s.o kokku 2431,42 eurot. 6 2-22-2159 21.
7. Hageja hinnangul on põhjendamatud kõik vandeadvokaadi Deivi Vahi õigusabikulud, mis seonduvad faktiliste asjaolude analüüsi ja kohtutoimikutega tutvumisega. Kostjal oli vandeadvokaadist lepinguline esindaja Aivar Pilv, mistõttu puudus vajadus täiendavalt vandeadvokaadiga õigusabilepingu sõlmimiseks. Lisaks ei ole põhjendatud mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud, mis seonduvad maakohtus esitatud menetlusdokumentidega, kuna need kulud jäid poolte endi kanda. 21.
8. Maakohus tegi arvutusvea, leides, et põhjendatud ja vajalik ajakulu on 21,75 tundi, kuid määruse põhjenduste kohaselt pidas maakohus põhjendatud ajakuluks 19,74 tundi. 21.
9. Hageja hinnangul on kassatsioonkaebuse koostamise kulu 8 tunni ulatuses põhjendamatu. Põhjendatuks ja vajalikuks saab pidada menetluskulu 6 tunni osas, kuna kassatsioonkaebus kordas olulises osas ringkonnakohtus esitatud seisukohti. 21.
10. Kostja esitas 06.09.2024 põhjendamatu taotluse tõendite kogumiseks, mille Riigikohus jättis rahuldamata. Seega on alusetu antud taotluse eest mõista hagejalt välja õigusabikulusid. 21.
11. Maakohus ei ole kassatsioonkaebuse ja vastukassatsiooniga seotud kulusid sisuliselt põhjendanud. Kostja kulusid vastukassatsiooniga tutvumisele tuleb vähendada 0,5 tunni võrra ja sellele vastuse koostamise kulu 1 tunni võrra, kuna vastukassatsioon puudutas üksnes menetluskulude väljamõistmist. Lisaks ei ole põhjendatud vastustaja 20.06.2024 vastusega tutvumise ajakulu 3 tunni ulatuses ning põhjendatuks võiks pidada tutvumist 1,5 tunni ulatuses. Menetluse edasine käik
12. Hageja palub jätta kostja määruskaebuse rahuldamata.
13. Kostja palub jätta hageja määruskaebuse rahuldamata.
14. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 25. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu 28.10.2024 määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel osaliselt tühistada kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab hagejalt kostja kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulu hüvitisena lisaks välja 300 eurot ja seadusjärgse viivise (VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras) sellelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Muus osas jääb maakohtu 28.10.2024 määrus muutmata. Ringkonnakohus tühistab ka maakohtu 29.10.2024 määruse ja teeb uue määruse, millega rahuldab kostja 28.10.2024 taotluse menetluskulude kindlaksmääramise määruse täiendamiseks ja mõistab hagejalt kostja kasuks Riigikohtus kantud menetluskulu hüvitisena lisaks välja 457,50 eurot ja seadusjärgse viivise (VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras) sellelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ja hageja määruskaebus rahuldamata jätta. Juhindudes

§ 654

lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 7 2-22-2159 26.

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu 28.10.2024 määruse osas, milles tema kasuks jäi apellatsiooni- ja kassatsiooniastme kulude hüvitis välja mõistmata, ja maakohtu 29.10.2024 määruse tervikuna. Hageja on vaidlustanud maakohtu 28.10.2024 määruse osas, milles kostjale mõisteti menetluskulude hüvitis välja 3831,42 eurot ületavas osas. Nii kostja kui hageja on vaidlustanud maakohtu poolt põhjendatuks peetud kostja lepinguliste esindajate ajakulu. Kostja lepinguliste esindajate tunnitasu, sõidukulu ega riigilõivude väljamõistmise osas ei ole maakohtu 28.10.2024 määrust vaidlustatud. 27.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb otsustuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12 ja selles viidatud kohtupraktika). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire

1. Ringkonnakohus kontrollib esmalt maakohtu 28.10.2024 määrust, lähtudes kostja ja hageja määruskaebuste väidetest. 28.
2. Kostja 18.01.2024 menetluskulude nimekirja järgi kulus vandeadvokaat Aivar Pilvel kostja apellatsioonkaebuse koostamiseks, hageja apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks, erinevateks nõupidamisteks ja kohtuistungiga seonduvalt kokku 27 tundi 45 minutit. Maakohus vähendas üksnes apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu 3 tunni 35 minuti võrra ja luges seega põhjendatud ajakuluks 24 tundi 10 minutit. 28.1.
3. Kuigi kostja on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles tema menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldamata jäeti, ei ole ta maakohtule apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu vähendamise osas määruskaebuse põhjendustes etteheiteid teinud. 28.1.
4. Hageja leiab, et kostja apellatsioonkaebuse sisu arvestades ei saa selle koostamiseks põhjendatud olla ajakulu rohkem kui 2 tundi. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses saab kohus hinnata, kas menetlusdokumendi koostamine oli vajalik ja kui ajamahukas selle koostamine võis olla, mitte ei hinda, millisele sättele tugineti või kui edukaks kokkuvõttes iga menetlusdokumendis esitatud väide osutus. See, et hageja maakohtu määruses esitatud analüüsiga ja maakohtu hinnanguga konkreetse menetlustoimingu põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta ei nõustu, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks. Dokumendi koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes menetlusosalise arvamus ajakulu kohta. Kuna hageja on pidanud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks üksnes 2 tundi, saab hageja määruskaebusest järeldada, et kõiki ülejäänud vandeadvokaat Aivar Pilve menetlustoiminguid peab hageja põhjendamatuks. Samas ei ole hageja esitanud vastuväiteid, millele ringkonnakohus saaks vastata. 28.1.
5. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalide ja esitatud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et maakohus ei ole vandeadvokaat Aivar Pilve osutatud õigusabi ajakulu hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Riigikohtu praktika kohaselt ei peeta põhjendamiskohustuse 8 2-22-2159 rikkumiseks seda, kui kohus jätab määruses üksikasjalikult välja toomata konkreetsed tegevused ja kulud menetluskulude nimekirjast ning ei hinda igat kuluartiklit eraldi (vt RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12). Maakohtu järeldus põhineb kostjale osutatud õigusteenuse sisu ja kestuse analüüsil. Maakohus ei ole küll igat menetlustoimingut eraldi välja toonud, kuid kõrvutades menetluskulude nimekirjades märgitud toiminguid tsiviilasja toimikuga, nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldustega vajaliku ajakulu hindamisel. 28.
6. Apellatsioonimenetluses liitunud täiendaval esindajal Gennadi Kullil kulus 12.01.2024 menetluskulude nimekirja järgi asja materjalidega tutvumiseks, õiguslike põhjenduste koostamiseks, kliendiga suhtlemiseks ja istungiga seonduvalt kokku 45 tundi, millest maakohus luges põhjendatuks õiguslike põhjenduste koostamiseks 4 tundi (vähendades ajakulu 3 tundi 30 minutit) ja kliendiga suhtlemiseks 2 tundi (vähendades ajakulu 9 tundi), s.o kokku 6 tundi. Hageja maakohtu määrusele väljamõistetud hüvitise osas etteheiteid ei teinud. Küll aga on välja mõistmata menetluskulude osas määruse vaidlustanud kostja. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on ekslikult arvestanud kokku 4 tundi ja mõistnud välja 600 eurot (maakohtu määruse p 26). Ringkonnakohus parandab maakohtu arvutusvea ja loeb kostja lepingulise esindaja Gennadi Kulli osutatud õigusabi põhjendatuks 900 euro (6 x 150) ulatuses (käibemaksuta) ja mõistab hagejalt kostja kasuks käesoleva määrusega täiendavalt välja 300 eurot. 28.2.
7. Kostja heidab maakohtule ette lepingulise esindaja Gennadi Kulli koostatud õiguslike põhjenduste koostamise ajakulu vähendamist 3,5 tunni võrra. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ületanud diskretsioonipiire, kui pidas piisavaks ajakulu 4 tundi. Vastuseks kostja määruskaebusele selgitab ringkonnakohus, et hageja vastuväidete puudumine kostja õigusabikulude suurusele, ei tähenda, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu tuleb kohtul pidada täielikult põhjendatuks. 28.2.
8. Ülejäänud osas ei pidanud maakohus kostja lepingulise esindaja Gennadi Kulli osutatud õigusabi (s.o asja materjalidega tutvumise ja kohtuistungiga seonduvat ajakulu) menetluskulude hüvitamisel põhjendatuks ja vajalikuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et siinses asjas ei ole täiendava esindaja poolt menetlusega liitumisega seotud kulud õigusabile seoses materjalide tutvumisega ning istungiks ettevalmistamisega ja sellel osalemisega põhjendatud ega vajalikud

§ 175tähenduses ega kuulu seega vastaspoole poolt hüvitamisele.

28.3. Ringkonnakohus selgitab vastuseks kostja määruskaebuse väidetele, et

§ 175

lg 3 järgi hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused juhul, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. 28.3.1.

§ 175

lg 3 mõttes tuleb lepingulise esindaja vahetamise vajaduseks lugeda vaid asjaolud, mis objektiivselt takistavad sama esindajaga jätkamist, näiteks kliendilepingu lõpetamine lepingulise esindaja poolt või esindaja ootamatu haigestumine, mitte rahuolematus esindaja tööga (

I komm

I komm

§ 177

lg 5 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda kohtult menetluskulude kohta tehtud kohtuotsuse või määruse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud või asja materjalidest nähtuvate menetluskulude suhtes. 29.2. Maakohus leidis

§ 176

lg-le 4 tuginedes, et kostja ei saa Riigikohtus kantud kulude kohta esitada menetluskulude nimekirja maakohtule. 29.3. Ringkonnakohus möönab, et kuigi

§ 176

lg 4 kohaselt tuleb menetlusosalisel esitada menetluskulude nimekiri igas kohtuastmes, kus asja menetletakse, selle kohtuastme menetlusega seonduvate kulude kohta, ei välista see, et selle puudumisel kohus siiski menetluskulud kindlaks määrab. 29.4. Kuigi kohus peab menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel lähtuma uurimisprintsiibist, ei ole

§ 174

lg-d 1 ja 8 nende koosmõjus tõlgendatavad selliselt, et kohtul oleks kulude suuruse kindlaksmääramisel kohustus hakata toimiku materjalidest lähtuvalt tuletama menetlusosalise võimalikke ja oletatavaid esindajakulusid (TlnRnKm 05.10.2016, 2-16-8071, p 7). Toimiku materjalide põhjal määrab kohus kindlaks üksnes selged ja üheselt tuvastatavad menetluskulud, nt riigilõivu ja ekspertiisitasu (RKTKo 11.02.2015, 3-2-1-147-14, p 22, RKTKo 17.06.2015, 3-2-1-71-15, p 14). Ilma vastava kulunimekirjata ei saa kindlaks määrata tasu lepingulise esindaja eest (

I komm

§ 176

lg-t 2 rikkudes andnud menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks, tuleks see võimalus anda pärast asjas lahendi jõustumist

§ 177lg 2 järgi toimuvas menetluses (RKTKm 16.06.2016, 3-2-1-110-16, p 18).

Asja materjalidest nähtuvalt andis Riigikohus 30.07.2024 kohtukutses pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks 10 päeva enne kohtuistungi toimumist (IV kd, tl 92). Riigikohtu tsiviilkolleegiumi istung toimus 24.09.2024, pärast mida esitas hageja 09.10.2024 protokolli parandamise taotluse ja Riigikohus andis kostjale võimaluse taotluse osas seisukoha esitada (IV kd, tl 126). Kostja esitas 11.10.2024 seisukoha hageja taotlusele. Riigikohus lahendas hageja taotluse 23.10.2024 otsusega, millega menetlus Riigikohtus lõppes. Ringkonnakohus möönab, et vandeadvokaadist esindaja saanuks täiendavate kulude tekkimisel esitada koos seisukohaga ka menetluskulude nimekirja, kuid see ei muuda asjaolu, et Riigikohus ei andnud pärast hageja taotluse kohta seisukoha küsimist pooltele täiendavat tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks. Lähtudes eeltoodust oleks maakohus pidanud menetluskulude kindlaksmääramise menetluses andma kostjale võimaluse menetluskulude nimekirja esitamiseks. 29.6. Kuivõrd maakohus jättis praegusel juhul hindamata kostja 28.10.2024 menetluskulude nimekirjas märgitud kulude põhjendatuse ja vajalikkuse, siis ei saa ringkonnakohus kontrollida, kas maakohus on diskretsiooni piiridest väljunud või mitte, ning kontrollib ise nende toimingute ja neile kuulunud aja põhjendatust ja vajalikkust

§ 175lg 1 tähenduses.

29.

1. Kostja esitas 28.10.2024 Riigikohtus kantud kuludega seoses täiendava menetluskulude nimekirja, milles palub hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitisena 457,50 11 2-22-2159 eurot. Täiendavaks menetluskuluks on nimekirja kohaselt protokolliga tutvumine ja hageja protokolli parandusele vastuväite esitamine, millele kulus kostja lepingulisel esindajal Deivi Vahil kokku 2 tundi 30 minutit (tunnitasu 183 eurot koos käibemaksuga). Arvestades, et seisukoha koostamiseks tuli kostja lepingulisel esindajal tutvuda nii istungiprotokolli kui ka hageja taotlusega, ja hinnates nimetatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, leiab ringkonnakohus, et tegemist on vajalike ja põhjendatud toimingute ajakuluga kokku 2 tunni 30 minuti ulatuses. Vandeadvokaadist esindaja Deivi Vahi tunnitasu 183 eurot koos käibemaksuga, jääb turuhinna piiridesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud esindajatasu 457,50 eurot (2,5 x 183).
2. Kuna maakohus mõistis põhjendatud esindajatasust välja 10 507,35 eurot, tuleb hagejalt kostja kasuks täiendavalt välja mõista 757,50 eurot (300 + 457,50) ning kokku tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kokku 11 264,85 eurot (420 eurot riigilõiv + 5299,10 õigusabi kulu + 900 õigusabi kulu + 100 eurot riigilõiv + 108 eurot sõidukulud + 3980,25 õigusabi kulu + 457,50 õigusabi kulu). Seega tühistab ringkonnakohus maakohtu 28.10.2024 määruse osaliselt, mõistes hagejalt täiendavalt välja 300 eurot ning 29.10.2024 määruse täielikult ning määrab kindlaks kostja õigusabikulude suuruseks 457, eurot. Lisaks peab hageja tulenevalt kostja taotlusest tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

§ 177

lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 31. Kostja esitas määruskaebuses taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Ringkonnakohus jätab kostja taotluse rahuldamata. Kostja on tasunud määruskaebuselt riigilõivu 70 eurot.

§ 150

lg 1 p 5 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Täidetud ei ole

§ 150lg 1 p 5 kohaldamise eeldused.

Ringkonnakohus ei rahuldanud kostja määruskaebust täielikult ning tegemist ei ole olukorraga, kus menetluses ei osaleks teisi menetlusosalisi. Lisaks ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 32.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. 33. Vastavalt

§ 178

lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. (allkirjastatud digitaalselt) 12